) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
429 lg 1). Avaldaja esitas 28.03.2018 kohtule avalduse, milles loobus hagiavaldusest ja palus menetlus lõpetada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagiavaldusest loobumise mittevastuvõtmisel. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi - kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Sama sätte neljas lõige sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud seetõttu, et kostjad on võlgnevuse pärast hagiavalduse esitamist tasunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul lasub kostjatel menetluskulude kandmise kohustus
lg 4 alusel.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
2/4 2-18-2451 § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotus kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja on esitanud kohtule omapoolse menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on hageja lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, kostja vastusega tutvumine ja 28.03.2018 avalduse koostamine – ajakulu kokku 2,5 h. Hageja kulutused õigusabile lepingulise esindaja näol on kokku 270 eurot käibemaksuga (1h=108 eurot). Lisaks tasus hageja riigilõivu 125 eurot ning 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte saamise eest. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksu kohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik ülal märgitud kulud on kantud tsiviilasja nr 2-18-2451 menetlemise raames. Käesoleval juhul on kohus hinnangul, et asja mahukust ja keerukust arvesse võttes ei ole hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Eeldusel, et hagejal oli 28.03.2018 avalduse koostamisel ja õigusliku positsiooni kujundamise käigus võimalik eelnevat toimingut, s.o varasemalt koostatud hagiavaldust kasutada, siis leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb nimetatud menetlustoimingutele lugeda ajakulu kokku mahus 1,5 tundi. Kohus loeb, et hageja kulutused õigusabile on põhjendatud 162 euro ulatuses. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista kulutused õigusabile 162 eurot, pool riigilõivu summas 62, 50 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 3 eurot.
lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule esitanud
lg 10 kohase kinnituse, mistõttu on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul ei ole hageja vastavat taotlust esitanud.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Riigilõivu tagastamine Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud 14.02.2018 hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 125 eurot Rahandusministeeriumi kontole, selgitusega „Riigilõiv, KÜ NARVA 3/4 2-18-2451 MNT.84 hagi J. Y. ja A. Y. vastu“. 28.03.2018 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (
Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (
Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on hagiavaldusest loobunud, mistõttu on kohus seisukohal, et
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 62, 50 eurot tuleb kanda Swedbank AS arveldusarvele nr EE102200221041112448, märkides makse tegemisel selgituseks „riigilõivu osaline tagastamine 2-18-2451“. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.