Obsah (7)

§ 436§ 442§ 657§ 654§ 438§ 386§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17

) § 432 alusel samas asjas uuesti kohtusse pöörduda.

1. Kuna hagejal tekkis tasaarvestamisolukord juba tsiviilasja nr 2-16-1912 menetlemise ajal ja ta seda ka kasutas, siis ei ole tasaarvestuse alus tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seda tõendab 03.08.2016 garantiitööde fikseerimise akt. Kuivõrd tasaarvestamise avalduse esitamise alus on tekkinud enne 29.09.2016 ei saa hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel sellisele vastuväitele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tugineda.
2. Vastavalt 25.11.2013 töövõtulepingu nr 3-2013 p-le 7.
3. oli lepingu tähtajaks 10.01.2014, mil tööd pidid olema tellijale üle antud. Lepingu p 8.
4. sätestas, et garantii algab tööde vastuvõtmisest tellija poolt ja kestab 26 kuud. Pooled sõlmisid lepingust tulenevates nõuetes kompromissi tsiviilasjas nr 2-16-1912, kus kinnitasid, et neil ei ole hagiavalduses ja kostja tasaarvestusavalduses esitatud vastastikuseid nõudeid. Pooled ei muutnud lepingu tähtaegu, mistõttu algas garantii 11.01.
5. Hageja esitas kostjale pretensiooni ja tasaarvestuse avalduse 07.12.2016, mis tähendab, et see avaldus on esitatud pärast garantiitähtaja möödumist 11.03.
6. Kuivõrd hageja ei esitanud garantiitööde teostamise nõuet 3 garantiitähtaja jooksul, on hageja nõue aegunud. Kui kohustuse täitmise nõue on aegunud, on aegunud ka kohustuse mittetäitmisest tulenev kahjunõue. Esimese astme kohtu otsus
7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas 10.03.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur Kairi Kummi menetluses olevas täiteasjas nr 048/2017/199 täitemenetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-1880 kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1138 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8. Kohus tuvastas, et täiteasja nr 048/2017/199 täitedokumendiks on Harju Maakohtu 29.09.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-1912, millega kohus kinnitas pooltevahelise kompromissilepingu ja lõpetas tsiviilasjas menetluse. Hageja tasaarvestas Harju Maakohtu 29.09.2016 määruse p-st 1.1 tuleneva rahalise kohustuse temal kostja vastu oleva nõudega 07.12.2016 tasarvestusavaldusega. Kostja pöördus Harju Maakohtu 29.09.2016 määruse p-st 1.1 tuleneva rahalise kohustuse sissenõudmiseks 04.01.2017 kohtutäituri poole.
9. Hageja minetas õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et sissenõutav nõue on tasaarvestatud. Kuivõrd Harju Maakohtu 29.09.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-1912 jõustus 29.09.2016, peavad tasaarvestusavalduse aluseks olevad asjaolud olema tekkinud pärast viidatud kuupäeva.
10. Rasmar Ehitus OÜ vastusest Evero Invest OÜ hagile tsiviilasjas nr 2-16-1912 nähtub, et Rasmar Ehitus OÜ keeldub töövõtulepingus nr 3-2013 järgse tasu maksmisest, kuivõrd leiab, et töövõtulepingut ei ole kohaselt täidetuid ja Evero Invest OÜ on töid teostanud puudustega. Rasmar Ehitus OÜ esitas hagi vastuses ka menetlusliku tasaarvestuse avalduse. 29.09.2016 kohtumääruse p-s 3.1 on pooled muu hulgas kokku leppinud, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil vastastikku neid nõudeid, mis on esitatud hagiavalduses ja kostja tasaarvestuse avalduses.
11. Kõik kohtuliku kompromissilepinguga võetud kohustused peavad üheselt nähtuma kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsioonist. Kohtumääruse lisad võivad olla kohtumäärusega võetud kohustusi täpsustavad dokumendid, milles sisalduvat on raske kohtumääruse resolutsioonis näidata. Määruse lisas peab olema selgelt märgitud, et tegemist on konkreetse tsiviilasja lisaga ning samuti peab kohtumäärusest endast nähtuma, et kohtumäärusel on sellest lahutamatu lisa. See tingimus ei ole täidetud ja 03.08.2016 garantiitööde akt ei ole 29.06.2016 tsiviilasjas nr 2-16-1912 tehtud määruse lisa.
12. 29.06.2016 kohtumäärusest ei nähtu, et kostja oleks endale võtnud kohustuse garantiitööde tegemiseks hiljemalt 31.10.
13. Pooled leppisid kokku, et hageja annab kostjale üle garantiitööde nimekirja, millele kostja vastab 2 nädala jooksul, avaldades selgelt, milliseid töid ta tunnistab garantiitööna ja millise tähtaja jooksul ta need teostab. Nimetatud punktist ei tulene kostjale kohustust mingite kokkulepitud garantiitööde teostamiseks ega uut ja iseseisvat kohustust, mille täitmata jätmisel tekiks hagejal õigus kohtumääruse p-s 1.1 sätestatud omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Kostjal oli kohustus vaid tähtaegselt teatada, milliseid töid ta tunnistab ja milliseks tähtajaks valitud tööd teostab. Punkti sõnastusest ei saa järeldada, et kostja võttis endale kohustuse teostada tööd hiljemalt 31.10.
14. 4
15. Poolte ühist tahet 29.09.2016 kompromissi sõlmimise osas ei olnud võimalik vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 välja selgitada. Ei saa asuda seisukohale, et kostja jättis pahatahtlikult hagejale mulje, et nad on kokku leppinud vastastikustes kohustustes. Ei ole välistatud, et pooled leppisid kokku selles, et kostja (tsiviilasjas nr 2-16-1912 hageja) loobub suures osas oma rahalistest nõuetest hageja vastu ja hageja loobub suures osas garantiitööde teostamise nõuetest.
16. Kompromissi tuleb tõlgendada nii nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma vastavalt VÕS § 29 lg-le
17. Kompromissi tuleb tõlgendada lähtuvalt kompromissi sõnastusest. Kohtumääruse p-st 1.1 nähtub üheselt poolte tahe hagejale kindla rahalise kohustuse seadmise kohta. Kohtumääruse p 1.1 on selge, üheselt mõistetav ja ka sundtäidetav. Punkt 1.2 on pigem deklaratiivse või informatiivse sisuga ja sellest ei teki vastastikust kohustust, seotust või sõltuvust p-s 1.1 märgitud kohustuse täitmisega. Punktist 1.2 ei selgu, millised õiguslikud tagajärjed on kostja poolt tööde tunnistamisel või mittetunnistamisel, samuti ei selgu millised tagajärjed on teatamise tähtaja mittejärgimisel. Punkti sõnastus ei välista seda, et kostja ei tunnista ühtegi garantiitööde nimekirja kantud tööd, seda enam, et garantiitööde nimekiri ei ole kohtumääruse lahutamatu lisa. Kostja teatas 24.10.2016 hagejale, et ta ei tunnista garantiitööde nimekirjast ühtegi tööd. Kuigi kostja rikkus kompromissimääruse resolutsiooni p-s 1.2 sätestatud teatamise tähtaega, ei tähenda see, et kostja võttis kohustuse garantiitööde teostamiseks.
18. Kuivõrd garantiitööde vajadus oli olemas juba enne 29.09.2016, siis ei saa hageja tugineda oma tasaarvestuse vastuväites enne kohtumääruse jõustumist olemas olnud puudustele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa avada juba lõpetatud vaidlust uuesti.
19. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja ei nõudnud temalt garantiitööde tegemist ja seega ta ei keeldunud garantiitööde tegemisest. Kostja tunnistas, et ta võttis 29.09.2016 kohtistungil hagejalt vastu garantiitööde nimekirja. Seda kinnitab kostja seadusliku esindaja kinnitus ja allkiri aktil. Nimetatud akti kostjale edastamise näol on tegemist garantiitööde tegemise nõudmisega. Seega nõuti kostjalt garantiitööde tegemist. Kostja teatas hagejale, et ei tunnista garantiitööde aktis märgitud töid garantiitöödena. Seega keeldus kostja garantiitööde tegemisest.
20. Kuna käesoleval juhul on

§-st 432, § 371 lg 1 p-dest 4 ja 5 ja § 457 lg-st 1 tulenevalt menetlus lõpetatud kompromissiga ja pooled ei saa sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada, siis tuleb hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 048/2017/199 jätta rahuldamata. Kuna hagi ei rahuldata, siis kuulub kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada, jätta jõusse 10.03.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja.
2. Maakohus eksis otsuse tegemisel

§ 436lg-te 1 ja 4 vastu.

Kohus tuvastas üllatuslikult, et kompromissilepingut kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kostja oleks endale võtnud kohustuse garantiitööde tegemiseks hiljemalt 31.10.2016 ning kohtu hinnangul ei ole 03.08.2016 garantiitööde akt tsiviilasjas 2-16-1912 tehtud 29.09.2016 määruse lisa.

1. Tsiviilasjas nr 2-16-1912 tehtud kohtumääruse p-st 1.2 nähtub, et 03.08.2016 garantiitööde akt on kohtumääruse lisaks, kuna kompromissis on öeldud, et garantiitööde nimekiri 5 antakse üle „kompromissi sõlmimisel“. Maakohus ei viidanud seadusele, kui leidis, et määruse lisas peab olema selgelt märgitud, et tegemist on konkreetse tsiviilasja lisaga ja samuti peab kohtumäärusest nähtuma, et kohtumäärusel on sellest lahutamatu lisa. Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu sellele, et 03.08.2016 garantiitööde akt ei pruugi olla määruse lisa. Poolte vahel selles osas vaidlust ei olnud. Pooled tunnistasid, et hageja andis kostjale kohtuistungil üle 03.08.2016 tööde fikseerimise akti ja poolte ühine tahe oli seda kohtumääruse lisana aktsepteerida. Pooled teadsid, et just sellele garantiitööde nimekirjale viidatakse kohtumääruse p-s 1.
2. Seda tõendab ka asjaolu, et kostja teatas 24.10.2016, et kostja ei tunnista garantiiaegsete tööde fikseerimise aktis osutatud töid garantiitöödena ning keeldus garantiitööde tegemisest. Kui pooled ei oleks soovinud tugineda 03.08.2016 garantiiaegsete tööde tegemise aktile, siis ei oleks seda kompromissimääruses p-s 1.2 kirja pandud ega selle olemasolule viidatud. Kohus on otsuse p-s 17 vastuoluliselt viidanud sellele, et garantiitööde akti võiks käsitleda kohtumääruse lisana.
3. Maakohus andis ebaõige hinnangu kompromissi sõnastusele. Hageja oli nõus kompromissi sõlmima ainult juhul, kui kostja teostab garantiitööd. Kuna poolte vahel oli vaidlus, millised tööd on garantiitööd, sõnastati kompromiss selliselt, et 2 nädala jooksul peab kostja avaldama, millised tööd ta loeb garantiitöödeks ja mis tähtajal ta need teostab. Hageja oli nõus, et kostja teeb garantiitööd enda määratud aja jooksul kuni 31.10.2016, seetõttu pandi sõnastusse ka lause „mis tähtaja jooksul ta need teostab“. Kui kostja oleks vaidlustanud ühe puuduse, siis oleks võib olla nõustutud selle väljajäämisega puuduste nimekirjast, kuid kompromissi mõte ei olnud selline, et kostja saab kompromissis märgitud rahasumma ja ei pea kõrvaldama mitte ühtegi puudust (garantiitööd). Ebausutav ja poolte tahet mittepeegeldav on kompromiss, kus ühel poolel on kohustus ja teisel ei ole.
4. Maakohus hindas valesti tõendeid ning kvalifitseeris ebaõigesti pooltevahelise õigussuhte ning eksis

§ 442lg 8 vastu.

Maakohus andis ebaõige hinnangu kompromissimäärusele ja leidis ebaõigesti, et kostjale sealt kohustusi ei tulene. Kompromissi p 1.2 oli võlatunnistus. Sellega tunnistati garantiikohustuse olemasolu, mida enne kompromissi kinnitamist vastustaja ei tunnistanud, kuid kompromissi sõlmimisega pidi kostja võtma uue kohustuse garantiitööde teostamiseks, mille täitmise tähtaeg saabus peale kompromissi kinnitamist 30.10.

1. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja selgitustega ei nõustunud. Kohus leidis poolte seisukohti ja tõendeid hinnates valesti, et tasaarvestusolukord tekkis enne 29.09.2016 kohtulahendi jõustumist. Kohus ei selgitanud, millal kohtu hinnangul hagejal tasaarvestamise õigus tekkis. Poolte selgitustest ja tõenditest nähtub, et kostja jaoks tulenes garantiitööde kohustus alles 29.09.2016 kohtumäärusest.
2. Garantiitööde teostamise tähtajaks oli 30.10.2016, mis nähtub 03.08.2016 garantiitööde fikseerimise aktist. Seega on väär kohtu poolt otsuse p-s 18 tehtud järeldus, mille kohaselt 29.09.2016 kohtumäärusest ei nähtu, et garantiitööde tunnistamisest või mitte tunnistamisest tuleneks kostjale mingeid õiguslikke tagajärgi või oleks määratletud uusi tähtaegu, mis annaks hagejale õiguse tasaarvestuse vastuväitele tuginemiseks. Maakohus jättis alusetult hindamata hageja tasaarvestuse. Hagejal on õigus tasaarvestada oma nõue kostja kompromissmäärusest tuleneva nõudega.
3. Samuti tuleb tühistada kohtuotsuse p 2, millega tühistati 10.03.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur Kairi Kummi menetluses olevas täiteasjas nr 048/2017/199 täitemenetluse kuni tsiviilasjas 2-17-1880 kohtulahendi jõustumiseni ja jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-17-
4. 6 Vastus apellatsioonkaebusele
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab

§ 657lg 1 p 2¹ alusel otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 35. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 36. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus otsuse tegemisel

§ 436lg-tes 1 ja 4 sätestatut.

Maakohtu seisukohad, et kompromissilepingut kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kostja oleks endale võtnud kohustuse garantiitööde tegemiseks hiljemalt 31.10.2016 ja 03.08.2016 garantiitööde akt ei ole tsiviilasjas nr 2-16-1912 tehtud 29.09.2016 määruse lisa, ei saanud olla hagejale üllatuslikud. Kostja tugines kogu menetluse kestel asjaolule, et ta ei osalenud 03.08.2016 garantiitööde akti koostamisel ja ta ei ole seotud aktis märgitud garantiitöödega ega nende kõrvaldamise tähtajaga. 37. Kuna hageja tugines hagiavalduse tervikteksti p-s 1.8 (t lk 39) asjaolule, et garantiiaegsete tööde fikseerimise akt on kompromissimääruse lisa, pidi kohus andma otsuse tegemisel ka sellele väitele hinnangu. Hageja ei saanud eeldada, et kohus tema seisukohaga nõustub. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte. Kohus ei pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et 03.08.2016 garantiitööde akt ei pruugi olla kompromissi kinnitamise kohta tehtud määruse lisa, nagu hageja apellatsioonkaebuses leiab. 38.

§ 438

järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole selle vastu eksinud ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Kohus tugines otsust tehes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et 03.08.2016 garantiitööde akt ei ole 29.09.2016 kohtumääruse lisa. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus otsuse p-s 17 leidnud vastupidist. Kohtuotsuse p 17 hageja väidetut ei sisalda.

1. Menetlusosalistele tekivad täitmisele kuuluvad kohustused üksnes kohtulahendi resolutsioonist. Asjaolu, et kostja andis hagejale 29.09.2016 kohtuistungil garantiitööde akti üle, ei muuda seda määruse lisaks ega tekita kostjale garantiitööde tegemise kohustust, nagu hageja ekslikult leiab. Asja materjaliga ei ole kooskõlas apellatsioonkaebuse väide, et pooltel oli ühine tahe aktsepteerida 03.08.2016 akti kohtumääruse lisana, millega kostja võttis endale kohustuse teha garantiitööd enda määratud aja jooksul kuni 31.10.
2. Kostja ei ole sellist tahet väljendanud.
3. Maakohus tõlgendas kompromissi VÕS § 29 lg 4 alusel õigesti. Samuti leidis maakohus õigesti, et tasaarvestusolukord tekkis enne 29.09.2016 kohtulahendi jõustumist, kuid selles osas tuleb otsuse põhjendusi täiendada. 7
4. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg
5. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-11-15, p 10, nr 2-14-7385, p 15.1).
6. ECP OÜ 17.12.2014 e-kirjaga kostjale on tõendatud, et sellel ajal oli muu hulgas vaja teha ümber lõõriühendused, asendada 3 ventilaatorit ja paigaldada need soojustatult ning värvida torustik üle (t lk 82). 04.01.2016 sõlmisid ECP OÜ ja hageja kokkuleppe, mille järgi on ventilatsioonitööde puudused kirjas KÜ Loo Elamud omanikujärelevalve teatistes nr 1, 2, 3 ja 4 ning protokollides nr 16, 17 ja
7. ECP OÜ ja hageja leppisid kokku, et ECP OÜ kõrvaldab puudused omavahenditest ja hageja hüvitab ECP OÜ-le puuduste kõrvaldamiseks vajaliku summa 30 000 eurot (t lk 85). Kokkuleppes viidatud aktide ja protokollide järgi olid järgmised puudused: magistraalide mõõtmed ei vasta projektile, vale isolatsioonimaterjal, raskusresti ei ühitatud ega kooskõlastatud teise tootega, paigaldus ebaõige, puhastusluugid on mittevastavad (t lk 76-79). Hageja kinnitas 05.03.2016 tsiviilasjas nr 2-16-1912 (selles asjas oli ta kostja) esitatud vastuse p-s 2.6.3, et ECP OÜ parandas ebakvaliteetselt tehtud tööd ja ta tasaarvestas eelnimetatud 30 000 euro suuruse nõude hageja (käesolevas asjas kostja) tasunõudega (t lk 88-89). Kui võrrelda ECP OÜ ja hageja 04.01.2016 kokkuleppes viidatud ning 03.08.2016 aktis märgitud puudusi, on need kattuvad. Seda kinnitas ka hageja ringkonnakohtu istungil.
8. Hageja tasaarvestas 07.12.2016 avalduses 10 000 euro suuruse nõude kostja nõudega, mis tuleneb 29.09.2016 kohtumäärusest kompromissi kinnitamise kohta. Hageja tugines asjaoludele, et kolmandad isikud OÜ Lüftung ja Anka´s Ehituse Grupp OÜ teostasid raskusrestide vahetuse, ventilatsioonitorustiku markeerimise, ventilatsioonitorustiku pesemise, ventilatsioonitorustiku kruntimise ja värvimise ning vajalik on ventilaatori asendamine (t lk 18). Kõik nimetatud tööd kajastuvad ka ECP OÜ ja hageja 04.01.2016 kokkuleppes ning 03.08.2016 aktis.
9. Kuna puudused töös olid fikseeritud juba enne 29.09.2016 kohtumääruse jõustumist, on tegemist olukorraga, kus faktilised (elu)sündmused ja tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes ei tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kompromissis (kohtumääruse p 1.3) kinnitasid pooled, et neil ei ole pärast kompromissi täitmist vastastikku neid nõudeid, mis on esitatud hagiavalduses ja kostja (käesolevas asjas hageja) tasaarvestuse avalduses. Hageja ei olnud õigust teha 07.12.2016 tasaarvestust samade asjaolude alusel, mis olid 05.03.2016 tehtud tasaarvestuse aluseks ja mis oli lahenduse saanud 29.09.2016 kinnitatud kompromissi p-s 1.
10. Jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlust ei saa uuesti avada täitemenetluse käigus, nagu leidis õigesti ka maakohus. 45.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega on maakohtu otsus ka selles osas õige. Hagi tagamise abinõu kehtib kuni kohtulahendi jõustumiseni. 8 Menetluskulud 46. Kuna maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta jääb muutmata, ei ole alust muuta ka otsust menetluskulude jaotuse ja hagejalt väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

1. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulud suurusega 1281,60 eurot (käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus esindajal apellatsioonkaebusega tutvumisele 2 tundi, kohtumisele kliendiga ja konsultatsioonile seoses hageja apellatsioonkaebusega 1 tund, vastuse koostamisele 4 tundi ja ringkonnakohtu istungist osavõtule 1 tund. Esindaja sõidukulud olid 108 eurot (360 km x 0,30 eurot). Esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta, s.o 144 eurot käibemaksuga.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning tunnihind on mõistliku suurusega. Samas tuleb toimingutele kulunud aja arvestust vähendada 30 minuti võrra, kuna ringkonnakohtu istung kestis 30 minutit, mitte 1 tund. Muus osas on toimingutele kulunud aeg mõistlik ja kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 1209,60 eurot (7,5 tundi x 144 + 108), mis tuleb hagejalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 9