1-17-6538/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6538 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Uuno Uue vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Uuno Uus, isikukood 39103072245, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 22.05.2017 ja lõpp 18.11.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.03.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Uuno Uus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Uuno Uuele ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Uuno Uue vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.09.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6538 tunnistati Uuno Uus süüdi KarS § 121 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav 121 lg 1 järgi) ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Uuno Uus süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ning KarS § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 22.05.
2. Uuno Uus on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning vanglas kannab isik karistust teist korda. Kui varasemalt sooritas isik varavastaseid kuritegusid, siis nüüd lisandus isikuvastane vägivald, mis viitab, et Uuno Uue kuriteod on muutunud raskemaks. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on üldiselt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. 1 Kinnipeetavale koostati individuaalne täitmiskava 19.10.
3. Täitmiskava kohaselt pidi Uuno Uus alustama 2018 aasta I kvartalis riigikeele õpinguid ning käesoleval hetkel osaleb kinnipeetav riigikeele A2-taseme õppes. Lisaks pidi Uuno Uus läbima sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille Uuno Uus läbis 2017 IV kvartalis (programmi läbiviija hinnangul tunnistab Uuno Uus alkoholisõltuvust, kuid selles probleemi ei näe). Samuti on planeeritud 2018 II kvartalisse sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“. Uuno Uus ärritub kergesti, kuid on siiski käitunud vanglas seni õigusnorme rikkumata ning rahulolematus ja ärritatus on jäänud verbaalse väljendamise tasemele. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa korterisse aadressile xxxx, kus elab ka nende laps. Kinnipeetaval on omandatud algharidus. Kinnipeetav on töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Majanduslikult aitas kinnipeetavat ka tema ema. Uuno Uus eitab varavastaste kuritegude majandusliku kasu saamise eesmärki. Uuno Uuel on tasumata võlgasid TÄITISe andmetel 11 0002 eurot, mis mõjutab oluliselt tema toimetulekut. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Isik sooritas enda vanemate vastu vägivaldse kuriteo. Kinnipeetav väidab, et suhted emaga on olnud alati head, kuid isaga on erimeelsusi. Vanglas abiellus isik enda lapse emaga, kellega suhtleb regulaarselt ning toimunud on pikaajalised kokkusaamised. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid. Alkoholi tarvitamise osas on oht ja risk olemas. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid kinnipeetava abikaasa sõnul Uuno Uuel alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole. Vangla psühhiaatri hinnangul on vajalik psühhiaatriline ravi ja alkoholismi ravi väljaspool vanglat. Uuno Uus on vabaduses läbinud alkoholivastase ravi, kuid hakkas uuesti pärast ravi lõppu alkoholi tarvitama. Uuno Uue sõnul ei tarvitanud ta palju ning ta ei näe, et ta peaks alkoholist lõplikult loobuma. Praeguse kuriteo osade episoodide ajal oli Uuno Uus tarvitanud alkoholi. Uuno Uue sõnul sooritas ta vargusi alkoholijoobes olles. Narkootikumide tarvitamise osas on oht ja risk samuti olemas. Vangla meditsiiniosakonna andmetel Uuno Uuel sõltuvust diagnoositud ei ole. Isik tarvitas amfetamiini 3-4 korda kuus (viimane tarvitamine oli
4. aasta alguses). Samuti on ta proovinud süstida amfetamiini, kuid enamasti tarvitas nina kaudu. Kinnipeetava majanduslik olukord oli enne vangistust raske, kuid isik leidis ikkagi raha, et hankida endale narkootikume, mis näitab, et isiku väärtushinnangud ja eesmärgid ei ole prosotsiaalsed. Abikaasa ei näe probleemi Uuno Uue narkootikumide tarvitamises. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholi sõltuvuse tagajärjel tekkinud käitumisprobleemid. Ta on viibinud korduvalt psühhiaatrilisel ravil. Ta on ka enda sõnul kergesti ärrituv. Käesoleval hetkel saab isik psühhiaatrilist ravi ning vajab ravi jätkamist ka peale vanglat. Uuno Uus on korduvalt käitunud enda vanematega agressiivselt. Tema enda sõnul on ta kergesti ärrituv ja enda tahtmise mitte saavutamine muudab teda veelgi agressiivsemaks. Probleemide lahendamiseks kasutab kinnipeetav vägivalda, sooritab vargusi ning kasutab sõltuvusaineid. Enda kuritegude sooritamise põhjusteks peab Uuno Uus teisi – endal näeb vähe süüd või väidab, et ei olnud teist võimalust, kui ründamine. Enda tegusid isik ei suuda või ei taha analüüsida ning tegutseb mõtlematult. Kinnipeetav sooritas käitumiskontrolli ajal väärtegusid ning olnud on ka kohustuste rikkumisi. Kinnipeetava negatiivset suhtumist ühiskonda ja vähest motivatsiooni muutuda iseloomustavad tema korduvad kriminaal- ja väärteod ning sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetav ärritub ka vanglaametnike peale, kui ei saa kohe seda, mida ta soovib. 2 Vangla hinnangul seisneb Uuno Uue oht füüsilise vägivalla kasutamises ning oht on kõige tõenäolisem siis, kui kinnipeetav tarvitab edasi sõltuvusaineid ja kui puuduvad prosotsiaalsed probleemi lahendamise oskused. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Uuno Uue tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Uuno Uue tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Uuno Uue ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 21.03.2018 kohtuistungil selgitas Uuno Uus, et ta on kohustatud minema tööle, kuna tal on väike laps. Ta on tööd teinud ka varem ning tal ei ole olnud kriminaalhoolduse nõuete täitmisega probleeme olnud. Mis puudutab alkoholi ja narkootikume, siis seoses sellega on ta vanglas läbinud sellekohase programmi. Uuno Uus lisas, et oleks väga rumal, kui ta vabanemisel hakkaks alkoholi ja narkootikume tarvitama. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Uuno Uus ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vabanemisjärgselt soovib Uuno Uus asuda elama abikaasa korterisse. Kõnealuses elukohas elavad ka kinnipeetava abikaasa ning nende alaealine laps. Järelikult on kinnipeetaval olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et Uuno Uue abikaasa on nõus oma meest nii moraalselt kui ka materiaalselt toetama. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval siiski puudub. Tööle asumine aitaks vähendada isiku tegevusetust ning vähendaks riski, et isik hakkaks uuesti alkoholi ja narkootikume tarvitama. Töökoha puudumine võib halvendada toimetulekut ning suurendada kuritegude toimepanemise riski ning seda eriti olukorras, mil kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ning isikul on tasumata võlanõudeid 11002 euro ulatuses. Lisaks nähtub, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, mis võib suurendada isiku riskikäitumist vabaduses. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Uuno Uus on ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole ning vanglas on seni käitunud õigusnorme rikkumata. Vangla on märkinud, et Uuno Uue rahulolematus ja ärritatus on jäänud verbaalse väljendamise tasemele. Kahtlemata tuleb positiivseks lugeda sedagi, et kinnipeetav on täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: kinnipeetav osaleb riigikeele A2-taseme õppes ning ta on läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ja 3 individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et vangla on planeerinud kinnipeetavale sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“
5. aasta II kvartalisse. Kõnealuse sotsiaalprogrammi läbimine oleks kohtu hinnangul aga vajalik, sest see maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Uuno Uus on kergesti ärrituv ning enda tahtmise mitte saavutamine muudab teda veelgi agressiivsemaks. Mainimata ei saa jätta sedagi, et isik on kasutanud probleemide lahendamiseks vägivalda. Kinnipeetav on pannud osad kuriteod toime alkoholijoobes ning kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Uuno Uuel on diagnoositud alkoholisõltuvus. Eeltoodut tuleb pidada üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus hindab positiivselt, et Uuno Uus on vanglas oma alkoholisõltuvusega tegelenud – isik osales sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Samas, kui võtta arvesse asjaolu, et kinnipeetav on ka vabaduses alkoholivastase ravi läbinud, kuid hakkas uuesti peale ravi lõppu alkoholi tarvitama, siis ei saa kohus olla täiesti veendunud, et Uuno Uus vanglast vabanedes seekord suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Uuno Uue tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Uuno Uue positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Uuno Uue näol on tegemist isikuga, keda on väärteo- ja kriminaalkorras korduvalt karistatud. Korduvkaristatus näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda ning viitab tema vähesele motivatsioonile muutuda. Ka vanglakaristust ei kanna Uuno Uus esimest korda – isik kannab vanglakaristust juba teist korda. Uuno Uus on kergesti ärrituv ning ta võib probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda. Käesolevaks ajaks ei ole Uuno Uus temale määratud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ , mis vägivaldsusega seonduvat riski maandaks, veel läbinud. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning hinnanud kõiki KarS §76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Uuno Uue vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4