← Eesti

1-16-2628/22

1-16-2628 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mail 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-2628 (kohtueelses menetluses 152301

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab Kar

S § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Nähtuvalt tunnistaja Xxxx07.11.

  1. a ütlustest (I kd tl 11-12) ja süüdistatava ütlustest sisenes Fred Gross varguse toimepanemiseks personaliruumi. Seega ruumi, millesse sisenemine ei olnud klientidele ette nähtud ja mille uks oli suletud, kuid võti oli ees. Seega pandi vargus toime sissetungimisega. Eeltoodust tulenevalt vastas Fred Grossi poolt 07.11.
  2. a dPäikese solariumisalongist sularaha võtmine eraldiseivalt KarS § 199 lg 2 p 8 objektiivsele koosseisule. 116,20 euro vargus Saukas Food OÜ kohvikust Nähtuvalt kannatanu Saukas Food OÜ juhatuse liikme (I kd tl 54) Xxxxütlustest (I kd tl 5253) avastas Saukas Food OÜ klienditeenindaja 25.11.
  3. a, et kassast oli kadunud eelmisel õhtul sinna jäetud sularaha summas 116,20 eurot. Seega oli varguse objekt Saukas Food OÜle kuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd tl 57-65) fikseeritud Peterburi tee 81 turvakaamerate 24.11.
  4. a salvestuse vaatlusest nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal. Süüdistatav Fred Grossi 01.12.
  5. a puhtsüdamlikust ülestunnistusest (I kd tl 66) nähtub, et ta sisenes 24.11.
  6. a Peterburi tee 81 asuvasse TV3 hoonesse ning üldvõtmega esimese korruse kohvikusse, kus ta varastas kassast ca 105 euro väärtuses sularaha. Fred Grossi 15.01.
  7. a ütlustest (I kd tl 67-70) nähtub, et ta sisenes 24.11.
  8. a Tallinn Peterburi tee 81 TV3 majja, seejärel esimese korruse kohvikusse ja võttis kassaaparaadist ca 120 eurot. Eeltoodust nähtub, et Fred Gross võttis Saukas Food OÜ-le kuuluva sularaha, st murdis vallasasja omaniku valduse. Arvestades, et vastavalt süüdistatava 15.01.2016 ütlustele (I kd tl 67-70), läks süüdistatav peale teo toimepanemist lähedal asuvasse šašlõkibaari ja vahetas varastatud müntides oleva sularaha paberraha vastu, oli sularaha äravõtmise eesmärgiks selle omastamine. Kannatanu esindaja Xxxxütlustest (I kd tl 52-53) nähtub, et ära võeti sularaha summas 116,20 eurot, seega alla KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Vargus ETS Nord AS kontoriruumidest Xxxxütlustest (I kd tl 79-80) nähtub, et tema kabinetis, mis asub ETS NORD AS kontoriruumides, aadressil Peterburi tee 53g Tallinn, laua küljes asuvas riiulis seisnud käekotist varastati 10 eurot. Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 86-87) nähtub, et tema kabinetis, mis asub ETS NORD AS kontoriruumides, aadressil Peterburi tee 53g Tallinn, laua 5

(17)1-16-2628 küljes asuva riiulis seisnud käekotist varastati 40 eurot. Seega oli varguse objekt Xxxxja Xxxxsularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. Asitõendi 21.01.
  1. a vaatlusprotokollist (I kd tl 91-93), milles on fikseeritud ETS Nord AS turvakaamerate 23.11.
  2. a salvestuse vaatlus, nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal. Fred Grossi 15.01.
  3. a ütlustest (I kd tl 94-97) nähtub, et ta viibis nimetatud päeval antud aadressil, sisenes nimetatud kabinettidesse ja võttis sularaha. Seega võttis Fred Gross võõra sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse. Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 94-97) lahkus ta peale sularaha äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine. Kannatanute Xxxxja Xxxx ütlustest nähtub, et ära võeti sularaha kokku summas 50 eurot, seega alla KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. 20 euro vargus AS Bambona naiste riietusruumist Xxxxütlustest (I kd tl 99-100) nähtub, et temalt varastati 20.10.

  1. a tema töökohas AS-is Bambona aadressil Peterburi tee 88a Tallinn 20 eurot. Seega oli varguse objekt Xxxxkuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. Fred Grossi 01.12.
  2. a puhtsüdamlikus ülestunnistusest (I kd tl 102) ja ütlustest (I kd tl 103-106) nähtub, et ta viibis sellel kuupäeval hoones ning võttis naiste riietusruumist 20 eurot sularaha. Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omaniku valduse. Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 103-106) lahkus ta peale sularaha äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine. Kannatanu Xxxxütlustest nähtub, et ära võeti sularaha kokku summas 20 eurot, seega alla KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Vargus NO99 teatrist Tunnistaja Xxxxütlustest (I kd tl 108-109) nähtub, et 16.11.

  1. a N099 teatrist aadressil Sakala 3 Tallinn varastati ülikond Baltman väärtusega 200 eurot, must püksirihm väärtusega 20 eurot ja Reservedi kell väärtusega 50 eurot. Xxxxütlustest (I kd tl 116-117) nähtub, et ta leidis Fred Grossi elukohast tema asjade hulgas on ka ühe Montoni ülikonna (pintsak ja püksid), 7 püksirihma (musta värvi) ning 2 käekella. 21.01.
  2. a äratundmise esitamise protokollist (I kd tl 132-135) nähtub, et tunnistaja Xxxx tundis Fred Grossi elukohast leitud ülikonnas ära NO99 teatrist varastatud ülikonna. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et varguse objektiks olid NO99 teatrile kuuluvad ülikond, püksirihm ja käekell, s.o Fred Grossile võõrad asjad. 28.01.
  3. a ssitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 126-127), milles fikseeriti Sakala 3 turvakaamera 16.11.
  4. a salvestuste vaatlust, nähtub, et Fred Gross viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. Fred Grossi 07.12.
  5. a puhtsüdamlikus ülestunnistusest (I kd tl 142) ja 15.01.
  6. a ütlustest (I kd tl 143-146) nähtub, et süüdistatav 6

(17)1-16-2628 võttis NO99 teatri rekvisiitide laost käekella ja näitlejatele mõeldud ruumist ülikonna ja püksirihma. Seega Fred Gross murdis vallasasja omaniku valduse. Arvestades, et Fred Grossi ütlustest (I kd tl 143-146) nähtub, et ta pani kõik varastatud asjad kilekotti ning lahkus teatrist. Samuti, et asjad leiti hiljem tema eluruumist (I kd tl 116-117), on ilmne, et asjade äravõtmise eesmärgiks oli nende omastamine. Xxxxütlustest (I kd tl 108-109) nähtub, et äravõetud esemete väärtus oli 270 eurot. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab Kar

S § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Nähtuvalt tunnistaja Xxxxütlustest, süüdistatava puhtsüdamlikust ülestunnistusest ja süüdistatava poolt kahtlustatavana antud ütlustest varastas ta asjad näitlejate ruumidest, milleks sisenemiseks oli vaja võtmeid, mille süüdistatav küsis valvelaua töötajalt. On ilmne, et tegemist on ruumidega kuhu võõrastele sisenemist ei ole ette nähtud ja valvelaua töötaja andis küll võtme vabatahtlikult, kuid eksitusse viiduna. Seega vastab NO99 teatrist ülikonna, püksirihma ja kella varastamine eraldiseivalt KarS § 199 lg 2 p 8 objektiivsele koosseisule. 47 euro vargus hotelli Xxxx kabinetist Kannatanu Xxxxpoolt 10.12.

  1. a antud ütlustest (I kd tl 154-155) nähtub, et tema töökohast hotellis L'Ermitage aadressil Tallinn Toompuiestee 19, kus ta töötab perenaisena, varastati 15.11.
  2. a sularaha 47 eurot. Seega oli varguse objektiks Xxxxkuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. 26.01.
  3. a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 159-161), milles fikseeriti Toompuiestee 19 turvakaamera 14.11.
  4. a salvestuste vaatlust, nähtub, et Fred Gross viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. Fred Grossi 15.01.
  5. a ütlustest (I kd tl 162-164) nähtub, et ta viibis antud ajal selles hotellis ja ta võttis ühest ruumist käekotis olnud rahakotist sularaha vähemalt 2x20 eurot. Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse. Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 162-164) lahkus ta peale sularaha äravõtmist hotellist, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine. Kannatanu Xxxxpoolt 10.12.
  6. a antud ütlustest (I kd tl 154-155) ja Fred Grossi menetlusaluse isikuna antud ütlustest (I kd lk 153 pöördel) nähtub, et ära võeti sularaha kokku summas 47 eurot, seega alla KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on antud tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. 460 euro vargus fotostuudiost Flashback Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 166-167) nähtub, et oktoobris

  1. a stuudios Studio Flashback, mis asub aadressil Tartu mnt 82c, pildistamissessiooni ajal varastati tema rahakotist sularaha summas 520 eurot. Seega oli varguse objekt sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. Fred Grossi 01.12.
  2. a puhtsüdamlikust ülestunnistusest (I kd tl 168) ja 15.01.
  3. a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (I kd tl 169-172) nähtub, et suvel
  4. a sisenes ta Sossi mäel asuvasse fotostuudiosse ja võttis sealt rahakotist 460 eurot sularaha. Kuigi 7

(17)1-16-2628 kannatanu ja süüdistatava ütlused lähevad vastuollu süüteo toimumise ajas ja sularaha summas, leiab kohus, et kuivõrd kumbki isik ei olnud toimumise täpses ajas kindel ja ülejäänud ütlustes kirjeldatud asjaolud kattuvad, on tõendamist leidnud, et teo pani toime Fred Gross võttes Xxxxkuuluva sularaha, st murdes vallasasja omaniku valduse. Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (I kd tl 169-172) lahkus ta peale sularaha äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine. Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 166-167) ja Fred Grossi ütlustest (I kd tl 169-172) nähtub, et ära võeti sularaha summas vähemalt 460 eurot. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab eraldiseisvalt Kar

S § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule. 750 euro vargus Xxxx. Kannatanu Xxxxandis 23.06.

  1. a ütluseid (I kd tl 174-175), et 23.06.
  2. a ajavahemikul kell 16:30 kuni 16:50 hotelli Ilmarine numbritoast nr 333 varastati temale kuuluv sularaha summas 750 eurot. Seega oli varguse objektiks Xxxxkuuluv sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. 30.06.
  3. a ssitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 186-191), milles fikseeriti PK llmarine Hotel poolt saadetud turvakaamera 23.06.
  4. a videofaili vaatlust, nähtub, et Fred Gross viibis kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. Fred Grossi poolt 15.01.
  5. a antud ütlustest (I kd tl 209-211) nähtub, et ta võttis kannatanu õlakotis asunud rahakoti 750 eurot. Seega Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omaniku valduse. Kannatanu Xxxxütlustest (I kd tl 186-191) ja Fred Grossi ütlustest (I kd tl 209-211) nähtub, et ära võeti sularaha summas 750 eurot. Kuivõrd varastatu väärtus ületas KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 eurot, on tegemist vargusega, mis vastab eraldiseisvalt Kar

S § 199 lg-s 1 kirjeldatud kuriteo objektiivsele koosseisule. 70 euro vargus ilusalongist Good Hair Kannatanu Mad Bat Baltics OÜ juhatuse liikme (II kd tl 9) Xxxx03.06.

  1. a ütlustest (II kd tl 5-6) nähtub, et nende firmale kuuluvast ilusalongist Tallinnas, aadressil Roosikrantsi 11, varastati sularaha summas 70 eurot. Seega oli varguse objektiks sularaha, st vallasasi, mis oli Fred Grossile võõras. Tunnistaja Xxxx18.06.
  2. a ütlustest (II kd tl 16-18) nähtub, et ta tundis isikuna ära äratundmiseks esitamisel fotol nr 2 asuva isiku, kes küsis tunnistajalt võtme, et siseneda ilusalongi sularaha varastamise ajal. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et fotol nr 2 kujutatud isik oli Fred Gross. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 30-37), milles fikseeriti. Tallinnas, aadressil Roosikrantsi 11, asuva ilusalongi Good Hair turvakaamera 29.05.
  3. a videosalvestuse vaatlemine, nähtub, et Fred Gross viibis sündmuskohal süüteo toimepanemise ajal. Süüdistatava poolt 15.01.
  4. a antud ütlustest (II kd tl 41-44) nähtub, et 29.05.
  5. a hommikul läks ta salongi Good Hair ja võttis lauasahtlis olevast läbipaistvast plastikkarbist sularaha mitte rohkem kui 45 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et Fred Gross võttis võõra sularaha, st murdis vallasasja omanike valduse. Arvestades, et vastavalt Fred Grossi ütlustele (II kd tl 41-44) lahkus ta peale sularaha äravõtmist hoonest, on ilmne, et sularaha äravõtmise eesmärgiks oli selle omastamine. 8

(17)1-16-2628 Kuigi kannatanu esindaja Xxxxütlused (II kd tl 5-6) ja Fred Gross ütlused (II kd tl 41-44) lahknevad varguse objekti väärtuses, on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et varguse objektiks oli sularaha alla KarS §

§ 44lg 2 koosmõjul sätestatud 200 euro.

Järelikult on tegu eraldiseisvana kvalifitseeritav väheväärtusliku asja vargusena, st väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Kokkuvõtteks Fred Gross’ile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ehk süstemaatiliselt ja sissetungimisega toime pandud vargustes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et eraldiseisvalt võetuna on Fred Gross pannud alla 200 euro väärtuses oleva vara vastu suunatud vargused toime Saukas Food OÜ kohvikust 24.11.

  1. a, ETS Nord AS-i kontoriruumidest 23.11.
  2. a, AS Bambona naiste riietusruumist 20.10.
  3. a, hotell L´Ermitage kabinetist 14.11.
  4. a ning Good Hair ilusalongist 29.05.
  5. a. Seega nendes episoodides oleks iga vargus eraldiseisvalt kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Peale nende viie episoodi väheväärtusliku vara vastu, pani Fred Gross toime aga veel neli varguse episoodi, mille puhul igal korral ületas varastatu väärtus 200 eurot. Nimelt on kohus eelnevalt tuvastanud, et Fred Gross varastas 07.11.
  6. a D-Päike solaariumikeskusest 1105 eurot sularaha, 16.11.
  7. a NO99 teatrist riideesemeid väärtuses 270 eurot, 15.10.
  8. a fotostuudiost Flashback sularaha vähemalt 460 eurot ning 23.06.
  9. a Xxxxhotellis Ilmarine sularaha summas 750 eurot. Kuivõrd Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole teo kvalifitseerimisel süstemaatilise vargusena oluline varastatu väärtus, vaid vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu, siis on nimetatud tingimus käesoleval juhul täidetud, kuivõrd kohus on tuvastanud, et Fred Gross on toime pannud kokku üheksa vargust. Lisaks vähemalt kolmele varguse episoodile eeldab teo kvalifitseerimine süstemaatiliselt toime pandud vargusena ka toimepandud varguste omavahelise seotuse tuvastamist. Kõikide varguste (peale kannatanu Xxxxvastu suunatud varguse) toimepanemise asjaoludest nähtub, et need on toime pandud asutustest. Tavapäraselt on vargustele eelnenud Fred Gross’i poolt selles asutuses kas eelnevalt ringi kõndimine või siis varasem teadmine sellest, kus midagi asub. Kõikides episoodides peale NO99 teatri episoodi on varastatu objektiks olnud vaid sularaha. Fred Gross’i enda ütlustest nähtuvalt on ta vargusi pannud hoolimata töökoha olemasolust toime selleks, et maksta tagasi enda vanu võlgu (II kd lk 104). Nendel põhjustel on kohus seisukohal, et Fred Gross’i poolt toime pandud vargustel on olemas omavaheline side. Ühtlasi on kohtu hinnangul varastamine kujunenud Fred Gross’ile elustiiliks. Nimelt on Fred Gross’i karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi Harju Maakohtu 11.11.
  10. a otsusega 9

(17)1-16-2628 tingimisi vangistusega, mille katseaeg algas 11.11.
  1. a ja oleks lõppenud 10.11.
  2. a (II kd lk 50-51). Harju Maakohtu 08.09.
  3. a otsusega karistati Fred Gross’i KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning kuivõrd vargused olid toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, siis moodustati liitkaristus, mille Fred Gross pidi ära kandma reaalse vangistuse näol (II kd lk 52-53). Siiski vabastati Fred Gross viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega (II kd lk 54-55) ning Fred Gross vabanes 28.05.
  4. a (II kd lk 39), kuid juba järgmise päeva hommikul pani ta toime esimese varguse (Good Hair ilusalongist) nendest, milles talle on käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud. Seega on varastamine kujunenud Fred Gross’ile elustiiliks, mistõttu tuleb tema tegevus käesoleval juhul kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatiliselt toime pandud vargustena. Ainuüksi asjaolu, et Fred Gross pani d-Päike Solaariumikeskuses 1105 euro sularaha varguse toime sissetungimisega, on piisav kvalifitseerimaks tema tegusid lõppkokkuvõttes sissetungimisega ja süstemaatiliselt toime pandud vargustena KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Sealjuures pani Fred Gross sissetungimisega üle 200 euro väärtuses oleva vara vastu suunatud varguse toime ka NO99 teatrist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Fred Gross’i tegevus on täitnud KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu ehk süstemaatilise ja sissetungimisega toimepandud varguse objektiivse koosseisu. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et Fred Gross pani vargusi süstemaatiliselt ja sissetungimistega toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D-Päike Solaariumikeskuse episoodis nähtub kavatsetus võõrast vara hõivata asjaolu, et Fred Gross murdis postkasti ülemise nurga lahti, et oleks võimalik sellest raha, kätte saada. Peale kogu raha postkastist äravõtmist lahkus Fred Gross aga solaariumikeskusest tagaukse kaudu, kuigi algselt oli ta sisenenud keskusesse peauksest kliendina. Samuti sai Fred Gross aru sellest, et postkast asus personaliruumis ehk ruumis, kuhu teistel isikutel peale asutuse töötajate õigust siseneda ei ole. Hilisem raha tarbimine enda kasuks kinnitab aga Fred Gross’i poolt varastatu pööramist enda kasuks. Peterburi tee 81 asuvast kohvikust raha varastamise episoodis nähtub kohtu hinnangul Fred Gross’i kavatsetus vargust toime panna esmalt asjaolu, et olles saanud eelmisel päeval turvamehelt üldvõtme ning teadmise, et see turvamees järgmisel päeval tööl ei ole, suundus Fred Gross järgmisel päeval uuesti samasse majja. Varguse päeval kohvikusse peale sulgemist sisenedes tõmbas Fred Gross esimese asjana välja külmiku juhtme, sest nii ei olnud kohvikus valgusallikat ning kassa kohal olevast kaamerapildist ei oleks teda võimalik hiljem tuvastada. Sealjuures nägi Fred Gross juba eelmisel päeval kohvikus käies, et kassa kohal on kaamera ehk ta oli kaamerast varguse toimepanemise ajal teadlik ning tegutses eesmärgiga end varjata. Peale kohvikust raha (paberraha ja mündid) võtmist läks Fred Gross lähedalasuvasse šašlõkibaari ja vahetas seal kassast võetud mündid samuti paberraha vastu. ETS Nord AS-i kontoriruumides toime pandud varguse puhul väljendub kohtu hinnangul varguse toimepanemine kavatsetult selles, et Fred Gross kõndis maja peal ringi sisenedes erinevatesse kabinettidesse ning ka töötajatele mõeldud kööki. Sealjuures võttis Fred Gross selle n-ö ringi kõndimise käigus kahes kabinetis olnud käekottidest sularaha. Hoonest lahkus Fred Gross just peale teisest kabinetist sularaha võtmist. AS Bambona naiste riietusruumis toimunud vargus sai samuti alguse sellest, et Fred Gross kõndis hoones ringi ja ühel hetkel jõudis naiste riietusruumi, kus nägi, et kapid on avatud ning 10
(17)1-16-2628 võttis seejärel ühes kapis olevast käekotist sularaha. Seejärel jätkas Fred Gross hoones ringikõndimist ja võõraste inimestega suhtlemist kuni talle tuli vastu meesterahvas, kes oli teda vaadanud natukene imeliku näoga, mispeale Fred Gross lahkus hoonest. NO99 teatrist toime pandud varguse episoodi puhul on Fred Gross nii enda puhtsüdamlikus kahetsuses kui ütlustes selgitanud, et ta teadis varasemast väga hästi maja, s.t kus mis asub. Selleks, et saada varahommikul vabalt teatri ruumides ringi liikuda rääkis Fred Gross turvamehele, et ta on seal kokkulepitud pildistamist ette valmistamas. Peale valvurilt võtme saamist läks Fred Gross rekvisiitide lattu, kust võttis käekella ning klaasanuma seest 10 eurot. Edasi suundus Fred Gross näitlejatele mõeldud riietusruumi, kust võttis ülikonna. Seejärel suundus Fred Gross näitlejatele mõeldud ruumi, kust võttis teise ülikonna ja jättis esimese sinna maha võttes aga püksirihma esimeselt ülikonnalt samuti kaasa. Kõik asjad pani Fred Gross seejärel kilekotti ning lahkus teatrist. Sealjuures leiti kohtueelse menetluse käigus Fred Gross’i poolt varastatud riietusesemed tema isiklike asjade seast. L´Ermitage hotelli kabinetis asuvast käekotist varastas Fred Gross samuti sularaha selliselt, et ta oli eelnevalt hotelli peal ringi kõndinud ning kui ta avastas, et üks uks on lahti, siis sisenes sinna ruumi ning kui ta nägi ruumis käekotti, siis võttis sellest rahakoti ja astus ruumist välja. Koridoris võttis rahakotist nii paberraha kui münte ja viis seejärel rahakoti käekotti tagasi. Uuesti ruumist väljudes tuli talle vastu naisterahvas, kelle puhul Fred Gross 27.11.
  1. a ülekuulamisel väljendatu kohaselt arvaski, et tema raha ta oligi just võtnud. Seejärel lahkus Fred Gross hotellist. Fotostuudios toime pandud varguse puhul nähtub enda kohaloleku varjamist see, et Fred Gross enda sõnade kohaselt imestas, et kui ta ukse avas ja see kriuksus, siis keegi ei tulnud vaatama, miks uks sellist häält tegi. Koheselt jäi Fred Gross’ile tema sõnul silma tumba peal olev käekott, millest ta võttis rahakoti ja väljus ruumist, mille ukse avamisel uks oli kriuksunud. Koos rahakotiga läks Fred Gross tualetti, kus vaatas rahakoti sisu ja võttis sealt suurema summa sularaha. Enda sõnade kohaselt tahtis Fred Gross rahakoti tagasi käekotti viia, aga kuna ta kuulis trepikojas inimeste hääli, siis jättis rahakoti tualetti ja lahkus teise ukse kaudu hoonest. Sealjuures eelnes ka sellele vargusele hoones ringi kõndimine kuni Fred Gross nägi järelevalveta jäetud käekotti. Ilmarine hotelli toast nr 333 pani Fred Gross varguse toime olukorras, kus ta oli eelnevalt kannatanu sidunud vannitoas kinni. Seejärel läks Fred Gross tuppa end riietama ning peale seda võttis kannatanu õlakotist rahakoti, milles oli sularaha. Koheselt peale seda lahkus Fred Gross hotellist. Good Hair ilusalongis toime pandud varguse osas nähtub kavatsetus asjaolust, et esmalt küsis Fred Gross turvamehelt võtit. Olles võtme saanud, sisenes ta salongi, istus laua taha ja vaatas seejärel lauasahtlisse, kus nägi plastikust läbipaistvat karpi. Karbiga suundus Fred Gross salongi tagaruumi, kust võttis karbis olevast rahast enamiku. Seejärel viis Fred Gross karbi sahtlisse tagasi, väljus salongist, lukustas ukse ja viis võtme turvamehele tagasi. Arvestades lisaks eeltoodule ka seda, et Fred Gross enda sõnul pani vargused toime seetõttu, et maksta enda võlgu tagasi, kuigi tal oli sel ajal olemas ka töökoht (II kd lk 104), kinnitab kohtu hinnangul veelgi seda, et Fred Gross käis erinevates asutustes ringi ja otsis võimalusi, kuidas saaks sularaha varastada. Vaid NO99 teatrist varastatud riietusesemete puhul oli Fred Gross’i eesmärk need asjad enda kasutusse jätta. Kohtu hinnangul kinnitab Fred Gross’i eesmärki jätkata varguste süstemaatilist toimepanemist eriti ilmekalt asjaolu, et ta vabastati 28.05.
  2. a vanglast tingimisi enne tähtaega süstemaatiliste varguste toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt (II kd lk 39, 52-53, 54-55, 73 pöördel) ning juba järgmise päeva hommikul kella 8 paiku pani ta toime 11
(17)1-16-2628 uue varguse (II kd lk 43, 30-37). Sealt edasi sooritas Fred Gross kuue kuu jooksul veel kaheksa vargust, millest osa oli toime pandud ka sissetungimisega. Kuivõrd Fred Gross’i on korduvalt karistatud nii varguste kui ka sissetungimiste toimepanemise eest kriminaalkorras (II kd lk 45-46, 50-51, 52-53), sealhulgas ka süstemaatiliselt toimepandud ja ka sissetungimisega toime pandud varguste eest, mistõttu on Fred Gross’i näol tegemist isikuga, kes teab väga hästi, milline tegevus on kvalifitseeritav süstemaatilise vargusena ning milline tegevus vastab sissetungimisele. Seetõttu sai Fred Gross ka käesolevas kriminaalasjas etteheidetavaid vargusi toime pannes aru, et ta paneb toime õigusrikkumise. Eelnevatest kohtuotsustest, süüdimõistmistest ning karistustest hoolimata on Fred Gross aga jätkanud samalaadset käitumist. Seega on tulenevalt eeltoodust Fred Gross pannud sissetungimistega süstemaatiliselt vargusi toime kavatsetult. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et Fred Gross on pannud toime KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk pannud toime vargusi süstemaatiliselt ja sissetungimistega. Õigusvastasus ja süü Fred Gross’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Fred Gross oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning Fred Gross on sündinud
  1. aastal (I kd lk 66, 102, 142, 168, 194; II kd lk 45, 57, 58). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Fred Gross’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Fred Gross on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 mõttes ehk vargused süstemaatiliselt ja sissetungimistega. Karistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Fred Gross’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Esmalt on rahaline karistus kui leebem karistusliik välistatud eripreventsioonist lähtuvalt. Nimelt on karistusregistri kohaselt Fred Gross’il kuus kehtivat kriminaalkaristust (II kd lk 45-46), milledest koguni viis on talle mõistetud muuhulgas ka varguste toimepanemise eest. Sealjuures on alati valitud temale karistuse mõistmisel raskem karistusliik ehk vangistus. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest rangem karistus võrreldes eelmisega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki olukorras, kus teda on varguste toimepanemise eest karistatud varasemalt korduvalt nii tingimuslikult kui ka reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistusliku karistusega. Seega kuivõrd Fred Gross ei ole varasematest vangistuslikest karistustest hoolimata teinud endale järeldusi asuda õiguskuulekale teele, siis tulenevalt eripreventsioonist ei ole võimalik tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ehk rahalist karistust. Lisaks eripreventsioonile leiab kohus, et Fred Gross ei oleks ka võimeline tasuma rahalist karistust. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et
  2. aastal teenis Fred Gross kokku vaid 100 eurot (II kd lk 60) ning kuigi tal
  3. a suvel peale vanglast ennetähtaegselt vabanemist oli olemas ka töökoht (I kd lk 195; II kd lk 38, 54-55, 59, 103 pöördel), siis enda sõnul panigi ta vargusi toime enda halva majandusliku seisu tõttu selleks, et võlgu ära maksta (II kd lk 103 pöördel-104). Rahalise karistuse kohaldamise võimatust näitab ka asjaolu, et Fred Gross ei ole soovinud ega suutnud tasuda isegi mitte temale väärteokorras mõistetud rahatrahve. Karistusregistri andmete kohaselt on Fred Gross’il käesoleval hetkel viis kehtivat väärteokaristust, milledes talle on karistuseks mõistetud rahatrahv ja mis on seniajani 12
(17)1-16-2628 tasumata (II kd lk 46 pöördel-47 pöördel). Fred Gross’il on tasumata näiteks 20 euro suurune rahatrahv, kuid ka 900 euro suurune rahatrahv, mis mõlemad pärinevad
  1. aastast. Sealjuures on KarS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt minimaalseks rahalise karistuse suuruseks 300 eurot. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Fred Gross’i puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Fred Gross’i süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta varastas ning lõhkumisega tekitatud kahju. D-päike päevituskeskusest võetud sularaha ja lõhkumisega tekitatud kahju, Saukas Food OÜ-le kuuluvast kohvikust võetud sularaha, Xxxx, Xxxx, xxx, Xxxxja xxxxkäekottidest võetud sularaha, NO99 teatrist võetud riietusesemed, ilusalongist Good Hair võetud sularaha ning Ilmarine hotelli toast nr 333 võetud sularaha koguväärtus on 2933,20 eurot. Fred Gross’i vastu on esitatud tsiviilhagid kogusummas 2174,42 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus selline, mis ületab 4000 eurot ning § 121 p 2 kohaselt suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Sealjuures on suures ulatuses varguse toimepanemine eraldiseisvaks varguse kvalifikatsiooniks KarS § 199 lg 2 p 6 järgi. Seega kuivõrd Fred Gross’i tegevus oli suunatud ligi 3000 euro väärtuses vara vastu, siis ei saa tema süüd varastatu väärtust arvestades pidada küll väikseks, kuid see jääb siiski alla keskmise. Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et Fred Gross pani vargused toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist isiku süüd suurendava asjaoluga. Fred Gross’i süüd suurendab ka asjaolu, et ta mitte ainult ei pannud vargusi toime süstemaatiliselt, vaid ka sissetungimistega. Ehk ta on oma tegevusega täitnud kaks varguse kvalifitseerivat tunnust. Samuti suurendab Fred Gross’i süüd asjaolu, et ta pani toime kokku üheksa varguse episoodi, samas kui varguste kvalifitseerimiseks süstemaatilisteks vargusteks piisaks vaid kolmest vargusest. Ühtlasi suurendab Fred Gross’i süü suurust asjaolu, et ta asus kohe järgmisel päeval peale eelmise vangistusliku karistuse kandmiselt ennetähtaega vabastamist toime panema samalaadseid kuritegusid, s.t vargusi (II kd lk 39, 43, 73 pöördel). Fred Gross’i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguste osas nii kahtlustatavana ülekuulamistel kui ka kohtuistungil (I kd lk 69, 96, 105, 145, 164, 171, 211; II kd lk 43, 103 pöördel). Kohtul ei ole alust kahelda Fred Gross’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Arvestades, et fotostuudiost Flashback stuudiost raha varguse toimepanemine tuvastati määravalt süüdistatava enda poolt antud ütluste põhjal, esineb ka teine KarS § 57 lg 1 p 3 alternatiiv s.t süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Fred Gross’i teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Fred Gross’i süü on veidi alla keskmise, mistõttu võiks temale mõistetav karistus olla veidi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Fred Gross’il on kokku kuus kehtivat kriminaalkaristust, milledest vaid üks ei ole seotud varguste toimepanemisega (II kd lk 45-46). Sealjuures on viimasel korral (Harju Maakohtu 08.09.
  2. a otsusega) Fred Gross’i karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ehk süstemaatiliselt toimepandud varguste eest vangistusega pikkusega 1 aasta ja 9 kuud (II kd lk 52-53). Eelviimasel korral (Harju Maakohtu 11.11.
  3. a otsusega) karistati Fred Gross’i KarS § 13
(17)1-16-2628 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ehk nii süstemaatiliste kui ka sissetungimistega toime pandud varguste eest 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti lõppkokkuvõttes tingimuslikult täitmisele pööramata (II kd lk 50-51). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral ei karistata teda leebemalt võrreldes eelnevate karistustega. Kuivõrd viimasel korral karistati Fred Gross’i süstemaatiliselt toimepandud varguste eest 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega, siis ei saa käesoleval juhul temale mõistetav karistus olla sellest määrast väiksem. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd üldteada on asjaolu, et ühe vangi vangistuses hoidmine maksab riigile üle 1000 euro kuus, siis ei ole arvestades varastatu koguväärtust (alla 3000 euro), mida Fred Gross varastas, maksumaksja huvisid silmas pidades otstarbekas teda ühiskonnast isoleerida pikemaks ajaks, kui see on eripreventsioonist tulenevalt minimaalselt vajalik. Kohus leiab, et Fred Gross’ile mõistetava karistuse määr võib antud juhul olla sama, mis talle mõisteti viimase kohtuotsuse alusel ehk 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei ole käesoleval juhul otstarbekas karistada isikut siiski suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seega mõistab kohus Fred Gross’ile KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Fred Gross’i karistusaja hulka lugeda tema eelvangistuses viibitud aeg. Fred Gross on kahtlustatavana kinni peetud 06.07.
  1. a kella 13:25-st kuni kella 16:10ni (I kd lk 195-198) ehk kokku üks päev. Seega ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Fred Gross vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest Harju Maakohtu 12.05.
  2. a kohtumääruse alusel kriminaalasjas nr 1-14-5710, mis jõustus 28.05.
  3. a, katseajaga kuni 23.06.
  4. a (II kd lk 54-55, 73 pöördel). Ärakandmata karistuse pikkus oli 1 aasta ja 25 päeva vangistust (II kd lk 73). Käesolevas kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et Fred Gross pani vargused toime 29.05.
  5. a, 23.06.
  6. a, 15.10.
  7. a, 20.10.
  8. a, 07.11.
  9. a, 14.11.
  10. a, 16.11.
  11. a, 24.11.
  12. a ja 23.11.
  13. a. Seega on Fred Gross pannud kõik käesolevas kriminaalasjas menetletavad varguse episoodid toime temale vangistusliku karistuse tingimisi ennetähtaega vabastamisel määratud katseajal. Sel põhjusel tuleb Fred Gross’ile KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust) Harju Maakohtu 08.09.
  14. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-5710 mõistetud ja Harju Maakohtu 25.11.
  15. a kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse osa (1 aasta ja 25 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Kuivõrd kohus mõistab Fred Gross’ile karistuseks reaalse vangistuse ning isik kannab kohtuotsuse tegemise ajal täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-5710, siis tuleb Fred Gross’i karistuse kandmise algust lugeda alates 25.11.
  16. a, mil Fred Gross asus kandma täitmisele pööratud karistusosa kriminaalasjas nr 1-14-5710 (II kd lk 73). Tõkend 14
(17)1-16-2628 KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama ka küsimuse, kas isiku süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus on seisukohal, et Fred Gross’i suhtes alates 06.07.
  1. a ja 30.07.
  2. a kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – (I kd lk 204-205; II kd lk 40) tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Hagid Fred Gross’i vastu on esitanud järgmised tsiviilhagid: 1) OÜ Fanoris esitas tsiviilhagi summas 1141,22 eurot (I kd lk 7-8), 2) Saukas Food OÜ esitas tsiviilhagi summas 116,20 eurot (I kd lk 56), 3) Aet Einberg esitas tsiviilhagi summas 10 eurot (I kd lk 81), 4) Xxxxesitas tsiviilhagi summas 40 eurot (I kd lk 88), 5) xxxx esitas tsiviilhagi summas 47 eurot (I kd lk 157), 6) Xxxxesitas tsiviilhagi summas 750 eurot (I kd lk 179) ja 7) Mad Bat Baltics OÜ esitas tsiviilhagi summas 70 eurot (II kd lk 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 03.05.
  3. a toimunud kohtuistungil tunnistas Fred Gross kõiki eelnevalt nimetatud tema vastu esitatud hagisid nendes märgitud summades (II kd lk 103 pöördel). Seetõttu tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel eelnimetatud kannatanute tsiviilhagid esitatud summades rahuldada ning Fred Gross’ilt kannatanute kasuks välja mõista ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagisid sisuliselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisikulud ehk antud juhul sõrmejäljeekspertiisi teostamise kulud summas 663 eurot (I kd lk 39). Ühtlasi on kriminaalmenetluse kuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Liis Toomsalu’le) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 180 eurot (II kd lk 66-68, 105-106). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.
  4. a määrusega nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  5. a 430 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel Fred Gross’il tasuda ka sundraha summas 645 eurot. Seega kokku peab Fred Gross hüvitama menetluskulud summas 1488 eurot. 03.05.
  6. a kohtuistungil taotles kaitsja kohtule, et Fred Gross’il võimaldataks tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul, sest täies ulatuses menetluskulude tasumine käib süüdistatavale majanduslikult üle jõu (II kd lk 104 pöördel). Arvestades asjaolu, et
  7. aastal teenis Fred Gross kokku vaid 100 eurot (II kd lk 60) ning kuigi tal
  8. a suvel peale vanglast vabanemist oli olemas ka töökoht (I kd lk 195; II kd lk 38, 54-55, 59, 103 pöördel), siis enda sõnul panigi ta vargusi toime enda halva majandusliku seisu tõttu selleks, et võlgu ära maksta (II kd lk 103 pöördel-104), siis nõustub kohus kaitsjaga, et Fred Gross’il käiks 15
(17)1-16-2628 ühekordse maksena ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (KrMS § 417 lg 2 ja § 423) tasuda menetluskulud kokku summas 1488 eurot üle jõu. Lisaks tuleb antud juhul arvestada ka asjaoluga, et kohus on Fred Gross’ilt seitsme erineva kannatanu kasuks välja mõistnud tsiviilhagid kogusummas 2174,42 eurot. Selleks, et mitte panna Fred Gross’i veelgi raskemasse majanduslikku, annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Siinkohal märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt on üks aasta maksimaalne menetluskulude tasumise periood (vt näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.
  1. a määruse nr 3-1-1-47-16 p-d 1 ja 7). Kohus määrab, et Fred Gross peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1488 eurot ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 124 eurot. Asitõendid KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Prokurör on 30.03.
  2. a koostatud süüdistusakti punktis 6 märkinud, et kriminaalasjas on asitõenditeks ja kriminaalmenetluses äravõetud objektideks: 5 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, samuti üks silikoonpasta tõmmis ja üks musta põhjaga tõmmis kahel sündmuskohajälgede kaardil ning CD-R plaat, mis kõik on hoiul riiklikus sõrmejälgede registris. Silikoonpasta tõmmis ja üks musta põhjaga tõmmis kahel sündmuskohajälgede kaardil on kohtu hinnangul asitõendid KrMS § 124 lg 1 mõttes, kuivõrd tegemist on kuriteojäljed valmistatud tõmmistega. Kohus on seisukohal, et CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõendiga KrMS § 124 lg 1 mõttes, sest seadusandja käsitleb asitõendina asendamatut objekti (vt KrMS § 124 lg-t 1). CD-plaat, mida prokurör käsitleb asitõendina on asendatav, sest selle kui füüsilise eseme omadused ei oma tõenduslikku tähendust. Tõenduslikku tähendust omab sellel (andmekandjal) olev digitaalne informatsioon, mida on võimalik salvestada erinevatele andmekandjale (näiteks CD, DVD, kõvaketas, mälukaart), sh korduvalt ilma tõendamisväärtust või usaldusväärsust vähendamata. Seega ei ole CD-plaat asendamatu objekt. Eeltoodud põhjustel tuleb CD-plaati, mis sisaldab videosalvestust, pidada KrMS § 63 lg 1 mõttes tõendiliigina filmiks, mille talletamiseks ja vaatamiseks on vaja kasutada andmekandjat, milleks on tänapäeva tehnoloogia kohaselt sobilik mh ka CD-plaat. Kuivõrd CD-plaadi näol ei ole tegemist asitõenditega, ei teki ka küsimust, mida sellega ette võtta, sest kõik kriminaalasjas kogutud tõendid, mis ei ole asitõendid, peavad igal juhul olema kriminaalasja materjalide juures. Kohus selgitab lisaks, et näiteks olukorras, kus CD-plaadile on salvestatud elektroonilisel kujul dokumente (näiteks tekstifaile või andmebaase), tuleks CD-plaati pidada dokumentaalseks tõendiks, mis on esitatud andmekandjal (ehk CD-plaadil) elektroonsel kujul. Siiski võib CD-plaat olla asitõendiks näiteks olukorras, kus süüdistus on esitatud piraatkaubanduses KarS § 222 järgi nt seoses piraatkoopiate valmistamisega või on CDplaadil füüsiliselt kuriteojäljed näiteks sõrmejäljed või bioloogiline materjal. Antud kriminaalasjas ei ole aga tegemist selliste olukordadega. Eeltoodud tõttu on kohus seisukohal, et kuivõrd CD-plaadid ei ole asitõenditeks, siis ei pea kohus nende osas ka otsust vastu võtma tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st 13, sest tegemist on andmekandjal esitatud tõenditega, mis asuvad ja peavadki asuma kriminaalasja materjalide 16
(17)1-16-2628 juures. Samas märgib kohus, et kuivõrd ühel, s.t kuuendal CD-plaadil olev teave on olnud vajalik sõrmejäljeekspertiisi läbiviimiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt ning see asub käesoleval hetkel ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikus sõrmejälgede registris koos ühe silikoonpasta tõmmise ja ühe musta põhjaga tõmmisega kahel sündmuskohajälgede kaardil (I kd lk 37), siis tuleb nimetatud CD-plaat koos tõmmistega (mis on asitõendid) jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.