Obsah (8)

§ 263§ 121§ 68§ 69§ 73§ 78§ 74§ 75

1-18-976 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2018, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-976 (17231600906) Kohtunik Leo Kunman Koht

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja Egert Tiitre süüdistatuna

§ 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Kersti Reinuste Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Joosep Siska (isikukood 38911154933, elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel: vene keel, töökoht puudub, karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend puudub) Gennadi Kull Egerd Tiitre (isikukood 39108160297, elukoht: xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega, emakeel: eesti keel, töökoht puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 15.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2679

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 68

lg 1 alusel loeti 2 päeva eelvangistuses viibitud karistusaja hulka, karistus 7 kuud ja 28 päeva vangistust asendati

§ 69

lg 1 alusel üldkasuliku tööga, so 238 tundi üldkasuliku tööd tegemise tähtajaga 18 kuud, karistus on täidetud, väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend puudub) Gennadi Kull Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 306, § 180 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Mõista Joosep Siska süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 9(üheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Joosep Siska´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6(kuus) kuud vangistust. 3.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Joosep Siska ei pane aastase katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu. 1 1-18-976 4.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Joosep Siska´le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 21.03.

2. Joosep Siska´lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluna: • Sundraha 750 eurot,tasu riigiõigusabi osutamise eest summas 300 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.
3. Mõista Egert Tiitre süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1(üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Egert Tiitre´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 9(üheksa) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud karistust 9(üheksa) kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Egert Tiitre ei pane 2(kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: • Elab kohtu määratud alalises elukohas xxxx; • Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4. Määrata Egert Tiitre Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 5.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Egert Tiitre´le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o 21.03.

2. Egert Tiitre´lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel menetluskuluna sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 750 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad 2 1-18-976 kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid: CD-plaadid (2 tk) on pakitud ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt; lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast; lg 4 kohaselt apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud; lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest; lg 6 kohaselt kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates; lg 7 kohaselt Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. Kohtuotsuse põhjendused Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnus, et Joosep Siska viibides koos Egerd Tiitrega (Tiitre) 13.05.2017 kella 16.50 paiku avalikus kohas aadressil Tallinn, Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri ees, tungisid koos Egerd Tiitrega kallale Xxxx(Xxxx), pekstes teda käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, jätkates peksmist ka siis kui Xxxxoli pikali maas. Xxxxpõhjustati füüsilist valu ja tervisekahjustused – vasaku silmalau punetus, vasaku silma alla hematoom, parema silma nurka hematoom ning katkine ülahuul. Joosep Siska ja Egert Tiitre rikkusid korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häiris kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutas põhjendamatut vägivalda enda jaoks võõra isiku suhtes. Taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda. Joosep Siska ja Egert Tiitre panid toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toimepandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistung Süüdistatav Egert Tiitre kinnitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.03.2018 toimunud kohtuistungil, et ei soovi kaitsjat ning selgitas, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast täielikult süüdi ning nõustus lühimenetluse kohaldamisega. Tiitre selgitas, et käisid tol päeval kolmekesi koos Merimetsa Selveris – Egert Tiitre, Joosep Siska ja Martini-nimeline meesterahvas. Tiitre sõnul tahtis (kellegagi) arveid klaarida. Tiitre ründas kannatanut esimesena, Joosep Siska tahtis vahele tulla, Tiitre ei lubanud ja ütles, et see on hoopis tema enda asi. 3 1-18-976 Kaitsja küsimusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise kohta vastas Tiire, et talle mõistetud üldkasulik töö on tehtud. Süüdistatav Joosep Siska selgitas 13.03.2018 toimunud kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud ja tunnistab ennast süüdi. Kaitsja küsimustele töö kohta vastas, et töötab praegu Soomes betoonitöödel. Eeluurimisel andis ütlusi, et ei ole kedagi löönud. Prokuröri küsimustele vastas, et oli purjus ja konkreetselt midagi ei mäleta. Süüdistatava kaitsja Gennadi Kull leiab, et kriminaalasja materjalidest ei selgu, et Siska oleks osalenud peksmises. Tõendite põhjal võib teha vaid oletuslikku järeldust. Palub Siska õigeks mõista, või määrata karistus tingimisi. Egert Tiitre suhtes palub kaitsja kvalifitseerida tegu ümber

§ 121järgi.

Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et Egert Tiitre tegu on

§ 263lg 1 p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud.

Prokurör taotleb Egert Tiitre karistamist järgmiselt:

§ 263lg 1 p 1 järgi vangistusega 12 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistuse 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui Egert Tiitre ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde ning asus seisukohale, et Joosep Siska tegu on

§ 263lg 1 p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on tõendamist leidnud.

Prokurör taotleb Joosep Siska karistamist järgmiselt:

§ 263lg 1 p 1 järgi vangistusega 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistuse 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 6 kuud.

§ 73

lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Joosep Siska ei pane aastase katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kannatanu Xxxxütlustest (tl 8-9, 2527) selgub, et 13.05.2017 läks ta kl 18:00 paiku Merimetsa Selver´i ette (Paldiski mnt 56 Tallinn) suitsu tegema. Tema juurde tulid kaks tundmatut meesterahvast, lõid teda näkku ja keresse ja sõitsid autoga minema. Kannatanu ei mäleta, mis neil seljas oli, sest pärast esimest lööki oli ta pikali kukkunud. Peksmise ajal kukkus kannatanul telefon taskust välja ning sellel purunes ekraan. Politsei kutsus kohale keegi tundmatu meesterahvas, kes aitas kannatanul püsti tõusta. Politseile kirjeldas ta ründajat kui 25-30 aastat u 1,80 m pikka meest. Hiljem on kannatanule näidatud Selveri videot ja ta tundis ära vana teretuttava Egert´i, keda ta ei ole näinud vähemalt 10 aastat. 15.05.2017 koostatud kannatanu Xxxxläbivaatuse protokoll ning fototabel (tl 12-17) kinnitavad 13.05.2017 tekitatud vigastusi. Xxxxtuvastati: vasaku silmalau punetus, vasaku silma all hematoom, parema silma nurgas hematoom ning katkine ülahuul. 01.06.2017 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist ja fototabelist (tl 28-30) selgub, et kannatanu Xxxxon ära tundnud isiku (foto nr 3 Egert Tiitre), kes 13.05.2017 ründas teda esimesena. Tunnistaja Xxxxütlustest (tl 47-48) selgub, kusagil mais 2017 oli ta Merimetsa Selveris. Poest välja tulles nägi ta kolme meest, üks neist ütles Lähme teeme ära. Oma auto juurde astudes kuulis ta mütsatust ning läks vaatama. Nägi ühe auto juures kampa mehi, kes peksid maaslamajat. Xxxx tundis ära maaslamaja, kes töötab Selveris kingsepana. Üks peksja oli pikka kasvu, seljas oli tal nahktagi, teine oli päikeseprillidega, kolmandal olid tavalised prillid ees. Kui tunnistaja hüüdis neile, siis jätkas päikeseprillidega mees peksmist, teised astusid eemale. Tunnistaja ja tema elukaaslane kutsusid politsei. Peksjad läksid minema. Kannatanu ütles tunnistajale, et ei tunne neid. Tunnistaja Xxxxütlustest (tl 49-50) selgub, 2017.a mais olid nad elukaaslasega Merimetsa Selveris. Parklas märkasid, et üks mees on pikali maas ja tema ümber oli kolm meesterahvast, kes peksid teda nii käte kui jalgadega. Tunnistaja ei suutnud eristada, kas peksid kõik või ainult üks. Tunnistaja nägi politseiautot mööda sõitmas ja hakkas karjuma, üks peksjatest jõudis tunnistajale öelda, et leiab ta üles ja tapab ära, teine aga ähvardas, et paneb tunnistaja auto numbri kirja. Tunnistaja ja tema elukaaslane helistasid häirekeskusesse. 4 1-18-976 Tunnistaja Xxxx’i ütlustest (tl 51-52) selgub, et 2017.a mais läks ta xxxx ja Xxxx´ga Merimetsa Selverisse. Tunnistaja nägi, et Selveri parklas autode juures on pikali maas üks noormees, tema ümber oli vähemalt kolm meesterahvast ja vähemalt üks neist peksis teda jalgadega. Peksja nägu ei ta näinud. Peksja hüüdis maas lebavale mehele, et sina tulid 10 või 15. Tunnistajad märkasid mööda sõitnud politsei kaubikut ja Kait Kurvits vehkis kätega ja hüüdis nad on siin. Peksjad hüüdsid, et tapavad tunnistajad ära. Tunnistaja ei võtnud ähvardusi tõsiselt, kuna mehed olid joobes, kartis vaid, et vigastavad autot. Tunnistajad sõitsid minema ja ei tea millal politsei kohale tuli. 10.08.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ning fototabelist (tl 33-44, fotod nr 1-29) selgub, et vaadeldud on 13.05.2017 Tallinnas Merimetsa Selveri turvakaamera salvestust. Salvestusest on näha, kuidas 13.05.2017 kell 16:35:39 siseneb poodi kolm meesterahvast, tumeda peaga tumedas jakis ja valges särgis meesterahvas on Joosep Siska, tema järel päikeseprillides tumedas jakis Egert Tiitre ning tema järel heledas pusas optiliste prillidega noormees, keda eeluurimisel ei õnnestunud tuvastada. Meesterahvad liiguvad müügisaalis ringi ning kell 16:47:56 väljuvad Merimetsa Selverist. Kannatanu Xxxxliigub Merimetsa Selverist vasakule, samas suunas liiguvad Tiitre, Siska ja tundmatu meesterahvas. Järgmisena on kannatanu pikali maas ja tema kõrval on kolm meesterahvast, kes peksavad kannatanut jalgadega. Tiitre ja Siska kummarduvad kannatanu kohale, Tiitre lööb kätega, kolmas on eemal, siis ühineb nendega ning siis lähevad nad kolmekesi ära. Kahtlustatav Egerd Tiitre ei andnud eeluurimisel ütlusi 13.05.2017 juhtunu kohta (kahtlustatava ülekuulamise protokoll tl 53-54), kuna tal ei olnud päris selge, mis sel päeval toimus. Egert Tiitre soovis vabandada kannatanu ees. Kahtlustatava Joosep Siska ei soovinud anda ütlusi (kahtlustatava ülekuulamise protokoll tl 59), kuna ta ei olnud sellel päeval kaine, ent väidab, et ei ole kannatanut rünnanud. Kohtu hinnangul on istungil esitatud ja uuritud tõenditega (kannatanu Xxxxütluste, tunnistajate Xxxx, xxxx´a Xxxx ütlustega, isiku läbivaatuse protokolli ning fototabeliga, äratundmiseks esitamise protokolli ning fototabeliga, asitõendi vaatlusprotokolli ning fototabeliga, kahtlustatavate Egert Tiitreja Joosep Siska ütlustega) täielikult tõendatud, et 13.05.2017 kl 16.50 paiku Tallinnas Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri ees, s.o avalikus kohas tungisid Egerd Tiitre ja Joosep Siska kallale Xxxxile, pekstes teda käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Xxxx´ile on põhjustatud füüsilist valu, tervisekahjustusi ja vigastusi. Karistus Kohtueelses menetluses on Joosep Siska ja Egert Tiitre käitumine kvalifitseeritud

§ 263

lg 1 p 1 järgi, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine kui see on toime pandud vägivallaga. Joosep Siska ja Egert Tiitre tegevus – kannatanu peksmine Tallinnas Paldiski mnt 56 asuva Merimetsa Selveri ees, st avalikus kohas – häiris tunnistajaid, kes helistasid Häirekeskusesse ja kutsusid politsei kohale. Joosep Siska ja Egert Tiitre rikkusid korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirisid kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet ning kasutasid põhjendamatut vägivalda võõra isiku suhtes. Kohus leiab, et Joosep Siska ja Egert Tiitre käitumisele on kohtueelses menetluses antud õige karistuslik hinnang

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Seadusandja on

§ 263

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Egert Tiitre süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning süüdistatava isikut. Egert Tiitre kahetseb toimepandut, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. Egert Tiitre karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Egert Tiitre on kriminaalkorras karistatud, viimati 15.04.2016 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2679

§ 121

lg 2 p 3 järgi (tl 66-71, 71a-71c), väärteokorras on korduvalt karistatud, tal on 15 kehtivat karistust. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna nooremametniku 12.12.2017 e-kiri /vastus Põhja Ringkonna Prokuratuurile kinnitab, et Harju Maakohtu 15.04.2016 otsusega mõistetud üldkasulikud töötunnid on Egerd Tiitre täies ulatuses täitnud. Eelpool toodut arvestades asub kohus seisukohale, et Egert Tiitre tuleb süüdi mõista

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega üks aasta. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Egert Tiitre´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista lõplikuks karistuseks üheksa kuud 5 1-18-976 vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel määrab kohus, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Egert Tiitre ei pane 2aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all

§ 75lg 1 p 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus leiab, et mõistetud karistus peab muutma tema väärtushinnanguid ja suhtumist õiguskorda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Joosep Siska süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ja süüdistatava isikut. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Joosep Siska on karistatud Harju Maakohtu 18.06.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17176

§ 121järgi(tl 73-75), kehtivaid väärteokaristusi on üheksa.

13.03.2018 kohtuistungil tunnistas Joosep Siska ennast süüdi, kinnitas, et oli tol päeval purjus ega mäleta midagi. Samas väidab ta, et ei ole kedagi peksnud. Kohtu hinnangul aga on Joosep Siska süü tõendamist leidnud. Eelpool toodut arvestades asub kohus seisukohale, et Joosep Siska tuleb süüdi mõista

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada vangistusega üheksa kuud. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Joosep Siska´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrab kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Joosep Siska ei pane aastase katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu.

§ 78

lg 1 alusel arvestada Joosep Siska´le määratud katseaega alates kohtuotsuse kuulutamisest 21.03.2018. Tsiviilhagi Kannatanu Xxxxei ole tsiviilhagi esitanud. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulusid süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja on Joosep Siska´le määratud riigi poolt. Kaitsja Gennadi Kull on esitatud taotlused riigi õigusabi määramises ja hüvitamises (tl 63-64 summas 24 eurot, tl 80-82 summas 72 eurot, tl 83-85 summas 24 eurot, tl 141-142 summas 180 eurot) s.o kokku 300 eurot, kaitsja taotslused on rahuldatud, seega tuleb Joosep Siska´lt välja mõista kaitsjatasu summas 300 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2018.aastal süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 750 eurot. Arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistatavate finantsolukorda (Joosep Siska kinnitas kohtuistungil, et töötab Soomes, maksab laenu ning Egert Tiitre´l puudub töökoht) peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, st määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Leo Kunman Kohtunik 6