) § 371 lg 1 p 9 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud
§-s 363, mille lõike 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). 2
lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-te 2-4 kohaselt ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Hageja lõplikuks nõudeks on jäänud tunnistada teda ühisomanikuks ja teha vastav kanne kinnistusraamatusse, samuti asendada kostja nõusolek kande tegemiseks. Samas on hageja eesmärgiks hagiavaldusest tulenevalt oma osa käsutamine (kinkida või võõrandada kolmandale isikule). Kohus selgitas viimases kohtunõudes (tlk 102-103), et hageja seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna ühisomandit ei saa ühisomanik käsutada teise omaniku nõusolekuta. Kohus on eelnevalt juba selgitanud ka, et kui kinnisasi on omandatud abielu kestel, on PKS § 14 (siin ja edaspidi perekonnaseadus, mis kehtis abielu lahutamise ajal) lõike 1 kohaselt tegemist ühisvaraga ning seda ka juhul, kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud vaid üks abikaasa. Kinnistusraamatusse omanikuna sisse kandmata jäänud abikaasa võib PKS § 17 lõike 5 alusel nõuda (kuid ei pea nõudma) enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande parandamist, kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest selleks, et ka teine abikaasa saaks kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Seega kande parandamist on iseenesest võimalik nõuda, kuid sellega ei saavuta hageja seatud eesmärki. Hagiavalduse asjaoludest ja nõuetest ei ole selge, kas hageja arvates on korter siiski poolte ühis- või kaasomandis, need omandiliigid on segaselt hagiavalduse tekstis välja toodud. Ühisomanikuks saamisel ei muutu hageja korteri mõttelise osa omanikuks ega saa seda käsutada. Kohus leiab, et esitatud nõudega ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada ja hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda
lg 2 p 2 alusel.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hageja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda ka
Hageja esitatud menetlusabi taotlus ei vastanud seaduse nõuetele ja kohus on palunud hagejal menetlusabi taotlust täpsustada. Kuna hageja ei ole nõuetekohast menetlusabi taotlust esitanud, tuleb jätta menetlusabi taotlus rahuldamata
lg 6 alusel.
¹ lg 2 ls I kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast ning tagastab selle hagejale. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata. 3
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.