2-17-1357 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-17-1357 Kohtuasja number Otsuse avalikult teatavaks 20. november 2017, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus Viru Maakohus

§ 146lg 1).

Seega on kostja nõue aegunud. Aegumise tõttu puudub nii kostjal kui ka kolmandatel isikutel nõue hageja vastu ja õiguslik alus avaldada maksehäireregistris eksisteerimata nõuet. Hageja tuvastamishagi esitamise eesmärgiks on välistada nõuete esitamine kostja poolt volitatud isikute poolt. Hageja palub hagi rahuldada ja tuvastada, et 14.02.2007 sõlmitud ostumüügilepingust nr 242 ja 03.04.2008 arvest/saatelehest nr 1-423 tulenev nõue on aegunud ning kostjal puudub nõue hageja vastu. Menetluskulud jätta kostja kanda. II KOSTJA VASTUS

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei ole pärast aegumistähtaega nõuet hagejale esitanud. Seega puudub nõue, mille aegumist hageja soovib tuvastada. Tuvastada ei saa nõuet, mis aegumistähtaja mööda laskmise tõttu puudub. Hageja õigusi ei ole puuduva nõudega rikutud. Pärast nõude aegumist saab kohustatud isik keelduda nõude täitmisest. Aegumise vastuväide on kohustatud poole õiguskaitsevahend. Kuna kostja ei ole hagejale nõuet esitanud, puudub hagejal vajadus nõude aegumist tuvastada. IDR Inkasso Agentuur OÜ tegevus ei ole asjasse puutuv. Maksehäireregistrist ei nähtu, et kostja oleks seotud registrisse kantud maksehäirega. Kostja ei vastuta kolmanda isiku tegevuse eest. Menetluskulud jätta hageja kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 3, 29). Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuna nõuet mida aegumise tõttu ei ole, tuvastada ei saa. Kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks alust ei ole. Hageja ei soovi tuvastada nõude enda olemasolu, vaid nõude aegumist. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et kuna peale aegumistähtaja möödumist ei ole ta hagejale nõuet esitatud, siis nõue puudub. Nõude olemasolu ei sõltu sellest, kas õigustatud pool nõude teisele poolele esitab või mitte. Nõude maksmapanek on võlausaldaja otsustada.
3. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada kohtusse hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on leidnud, et kuigi üldjuhul saab võlgnik esitada aegumise vastuväite kohtumenetluses, kus võlausaldaja on tema vastu esitanud nõude, kuid võlgnik saab olukorras, kus võlausaldaja ei ole tema vastu kohtusse hagi esitanud, esitada ise hagi nõude aegumise tuvastamiseks 2 2-17-1357 TsMS § 368 lg 1 järgi. Võlgnikul võib olla õiguslik huvi tuvastada, et võlausaldaja nõue tema vastu on aegunud, et saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub

§ 142

lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (RKTKo 3-2-1-166-13 p 12). Seega on hagejal olemas õiguslik huvi nõude aegumise tuvastamiseks.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli 14.02.2007 sõlmitud müügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes, et kostja esitas hagejale 03.04.2008 arve summas 1905 eurot (29806, 80 krooni) ning arve tasumise tähtajaks oli 03.05.
2. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 03.04.2008 esitatud arve/saatelehest nr 1-423 tulenev nõue 1905 eurot (29806, 80 krooni) on aegunud. Ka kostja ei ole vastuväiteid nõude aegumisele esitanud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat (

§ 146lg 1).

Nõue muutub sisse nõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (

§ 147lg 2).

Arve järgi oli arve tasumise tähtajaks 03.05.2008 (tl 9). Järelikult muutus kostja nõue sisse nõutavaks 04.05.2008 kell 00.00 ja aegus 04.05.2011 kell 24.

1. Seega tuleb hageja tuvastusnõue rahuldada.
2. Hageja palub lisaks tuvastada, et kostjal puudub nõue hageja vastu. Nõude aegumise õiguslikuks tagajärjeks on see, et pärast aegumistähtaja möödumist (nõude aegumist) võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (

§ 142lg 1 teise lause).

Seega ei lõpeta nõude aegumine iseenesest nõuet, kuid asetab selle täitmise sõltuvusse võlgniku tahtest, andes võlgnikule kestva vastuväite täitmisest keelduda. Aegumine ei ole menetlusõiguslik (protsessuaalne) õiguskaitsevahend, st. hagi esitamine kohtule nõude maksmapanekuks ei aegu. Kohus leiab, et kuna nõude aegumine ei lõpeta nõuet, siis ei ole kohtul ka võimalik tuvastada, et aegumise tõttu võlausaldajal nõue puudub ja selline hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hageja esitas kaks tuvastusnõuet, millest rahuldatakse üks ja teine nõue jääb rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ning kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3