← Eesti

2-17-13529/31

Obsah (6)§ 101§ 108§ 97§ 99§ 105§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2018, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13529 Tsiviilasi V.L. hagi

) §-le 97, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, muid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisaate vahendite tagamist. Samuti soovis hageja saada elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus hagile 2. Kostja vaidles 3. oktoobril 2017 esitatud hagiavalduse vastu. Kostja leiab, et hageja on töövõimeline täisealine isik, kellele ei kohaldu

§ 101lg 1.

Kostja tervise olulise halvenemisega on läbivaatamisel dokumendid kostjale invaliidsuse määramiseks. Kostja palgaks on minimaalne töötasu ja kostja võttis laenu, et tasuda elatist kui hageja oli alaealine. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei osale hageja ülalpidamisel. Täisealiseks saanud hageja peab ise võtma tarvitusele abinõud enda ülalpidamiseks. Samuti ei saa täisealine isik nõuda elatist tagasiulatuvalt. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Hageja vastus kostja vastuväitele

  1. Hageja märkis vastuses kostja vastusele, et kostja sunnib hagejat jätma õppimise pooleli ja asuma tööle. Kostja väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid, samas on ta enda esindamiseks palganud juristi. See asjaolu annab põhjuse arvata, et kostjal on piisav sissetulek, mida ta ametlikult ei näita. Hageja jääb oma esialgsete seisukohtade juurde. Kohtu korraldused eelmenetluses
  2. Kohus
  3. oktoobril 2017 kohustas kostjat esitama tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kostja seisukoht
  4. Kostja esitas
  5. novembril 2017 kohtule tõendid oma varalise olukorra kohta. Kohtu korraldused eelmenetluses ja kompromissiettepanek
  6. Kohus edastas pooltele
  7. detsembril 2017 kirja selle kohta, et vahetunud on kohtu koosseis. Kohus selgitas pooltele menetluse käiku ja tõendamisele kuuluvaid asjaolusid. Samuti edastas kohus pooltele kompromisslepingu projekti selle kohta, et kostja tasub igas kuus alates
  8. septembrist 2017 hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuni hageja lõpetab gümnaasiumis õppimise. Kostja vastus kohtu kompromissiettepanekule
  9. Kostja vastas
  10. detsembril 2017 kohtule, et kostjal puudub võimalus sõlmida kohtu pakutud kompromiss, kuna kostjal pole võimalik seda täita. Kõik kostja kontod on kohtutäitur arestinud 2

(9)2-17-13529 ning kohtutäituri akti alusel kannab kostja tööandja summa, mis ületab poolt miinimumpalka kohtutäituri kontole. Kostja kontole laekub ainult 235 eurot, mis täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 järgi ei kuulu arestimisele.
  1. Kostjal on 10-klassiline haridus, tema tervis ei võimalda tal suurema koormusega töötada. Kostja tasus hagejale elatist tema täisealiseks saamisest
  2. aasta detsembris,
  3. aasta jaanuaris, märtsis ja mais, igas kuus 170 eurot. Kostja on hagejale ostnud ka jalatseid ja riideid. Kostja teada hageja suvelt töötas ja sai sissetuleku ning käis mitu korda välismaal reisidel. Kostja ta tema abikaasa üürivad elamispinda. Kostja elamispinna üüri ja kommunaalteenuste tasu igas kuus on 250 eurot. Kostja märkis, et tal kulub oma vajaduste kattes: eluasemega seotud kulud 62 eurot 50 senti, mobiiltelefoni tasu 10-15 eurot kuus, toidukulud 180 eurot kuus (6 eurot päeva). Jalanõusid ja riideid, ravimeid ja hügieenitarbeid ostab kostjale tema praegune abikaasa. Hageja vastus kohtu kompromissiettepanekule
  4. Hageja esitas
  5. jaanuaril 2018 kohtule seisukoha, milles nõustub kompromissiga osaliselt. Hageja nõustub loobuma elatisest kehtivas alammääras, kuid ei nõustu pakutud perioodiga. Hageja ei ole pöördunud kohtusse kohe pärast 18-aastaseks saamist lootes, et kostja likvideerib oma vana võla. Hageja elab koos oma emaga ja rohkem ülalpidajaid ei ole. Hageja palub välja mõista elatis kompromisslepingus märgitud suuruses alates
  6. novembrist
  7. Kohtu selgitused eelmenetluses
  8. Kohus selgitas
  9. jaanuari
  10. a kirjaga hagejale, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Täisealiseks saanud lapse ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus kohustas hagejat esitama tõendid enda vajaduste tõendamiseks, samuti tuleb hagejal selgitada, millised on tema enda võimalused teenida endale ülalpidamist kasvõi osaliselt ning kas hageja on käinud tööl
  11. aasta suvekuudel. Kohus selgitas hagejale, et tal on õigus nõuda elatist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kuid kohus soovis hagejalt tõendeid selle kohta, et ta on kostja poole pöördunud elatise saamiseks ajal, mil ta oli juba täisealiseks saanud. Kuivõrd kohtule on teada, et kostja on elatist osaliselt tasunud, tuleb hagejal esitada ka tõendid, et ta on elatist nõudnud suurema summas kui kostja seda tasunud on. Kohus selgitas hagejale, et kostja esiletoodu, et kostja teenib miinimumpalka ja vormistamisel on tema töövõimetus, võivad olla aluseks sellele, et kohus ei mõista välja elatist hagiavalduses nõutud ulatuses ka siis, kui hageja tõendab oma vajaduse suuruse. Hageja vastus kohtu selgitusele
  12. Hageja selgitas
  13. jaanuaril 2018 kohtule, et ta peab viibima päikese käes või käima solaariumis. Tal kulub raha korteri peale, interneti peale, elektri peale, telefoni peale, samuti riietele, jalanõudele ja hügieeni tarvetele. Samuti vajab ta paar korda trimestris raha õppereiside jaoks.
  14. aasta suvel töötas ta ühe kuu, et teenida raha õppimiseks ja olla emale abiks. Kostja on elatist tasunud
  15. detsembril 2016,
  16. jaanuaril 2017,
  17. märtsil 2017 ja
  18. mail 2017 – 170 eurot. Hageja märkis, et ta nõustus kompromissettepanekuga, et saada 150 eurot kuus. Kostja vastus kohtu selgitusele
  19. Kostja selgitas
  20. jaanuaril 2018, et ta suudab maksta elatist 60 eurot kuus. Kostja tõi esile, et hageja esitatud tõenditest võib järeldada, et hageja elab kolmel erineval aadressil. Kostja on 3
(9)2-17-13529 sunnitud üürima eluaset ja see on kulukam, kui ainult kommunaalteenuste eest tasumine. Kostja ei pea kandma kulusid mitme hageja kasutada oleva elukoha eest. Arvestada saab vaid Pärna 5-35 seotud kulusid, sest hageja on selle oma elukohaks märkinud. Kostja selgitas, et hageja esitatud tõenditest nähtub, et igakuised kommunaalkulud hageja peale moodustavad 23 eurot 30 senti kuus, Starmani kulud 7 eurot kuus. Seega tõendas hageja enda kulusid vaid 32 euro 30 sendi eest kuus. Kostja teab, et toidukulud, riiete ja jalanõude kulud on Valgas odavamad kui Tallinnas. Seadusest tulenevalt peab hagejat ülal pidama ka tema ema ja hageja peab ise tegema jõupingutusi enda ülalpidamiseks. Kuid sõltumata sellest, kui suured on hageja muud võimalikud kulud, ei ole kostja võimeline hageja ülalpidamiseks rohkem tasuma kui 60 eurot kuus, sest oma 235 euro suuruse sissetulekuga ei suuda kostja ennast ülal pidada. Hageja vastus kostja seisukohale
  1. Hageja
  2. veebruari
  3. a menetlusdokumendis selgitas, et ta elab Pärna 5-35, elektrienergia arve on koostatud tarbimiskohale Pärna 5-
  4. Mobiiltelefoni eest kulub hagejal 4 eurot 86 senti, mobiilne internet on vajalik koolitöödeks. Suvised kommunaalkulud on keskmiselt 65 eurot 43 senti, elamispinnal elatakse kahekesi. Valga linna tulevad kõik kaubad Tallinnast või Tartust, seega ei saa need Valgas odavamad olla. Kui kostja tervis on niivõrd halb, siis võiks ta esitada töövõimehindamise otsuse. Kohtu korraldused eelmenetluses
  5. Kohus
  6. veebruari
  7. a kirjaga kohustas hagejat esitama kokkuvõtlikult arvutused oma kulutuste kohta. Hageja vastus kohtu korraldusele
  8. Hageja
  9. veebruari
  10. a seisukohas tõi esile, et tal kulub kuus 299 eurot 78 senti, millest kostjal tuleb kanda 149 eurot 89 senti. Nimetatu on lahti kirjutatud allpool. Kostja vastuväide hageja kuludele
  11. Kostja vaidles
  12. märtsil 2018 hageja kuludele vastu. Kostja märkis veel kord, et ta on võimeline tasuma 60 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  13. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja alates hagi esitamisest kuni gümnaasiumi õpingute lõpetamiseni 135 eurot 50 senti.
  14. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista elatis ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Kohus selgitab, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab kohus arvestada nõude ulatuse määramisel (vt selle kohta Riigikohtu

  1. mai
  2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-3516). Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ülalpidamiseks oli juba alaealisena välja mõistetud elatis, mille tasumisega on kostja väga suures summas võlgnevuses, tulnuks hagejal täisealiseks saades kohe maksma panna oma õigus saada kostjalt ka täisealisena ülalpidamist. Aastaga viivitades ei ole hageja käitunud oma tsiviilõiguse kasutades kohtu hinnangul heauskselt. 4

(9)2-17-13529 Hagejale oli teada, et tema ülalpidamise kohustust ei ole kostja kohaselt täitnud varasemalt. Kohus leiab, et praeguses asjas elatise nõudmine aasta enne hagi esitamist ei teeni enam hageja ülalpidamise ülesannet ja on kostja jaoks pigem karistusliku iseloomuga.
  1. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
  2. Hageja on esitanud hagiavalduse
  3. septembril 2017 elatise saamiseks kehtivas alammääras aja eest, mil ta täisealisena õpib gümnaasiumis kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Eelmenetluses täiendas hageja oma nõuet ja esitas kohtule arvutuskäigu enda vajaduste kohta. Hageja selgitas, et tema igakuised kulutused on 299 eurot 78 senti, millest pool, ehk 149 eurot 89 senti tuleb kostjalt välja mõista.

§ 97

lg 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. See redaktsioon kehtib 1. oktoobrist 2015. 21. Riigikohus on 19. oktoobri 2015. a määruses nr 3-2-1-119-15 avaldanud seisukoha, et

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealisele saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes automaatselt. Miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks Riigikohtu arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

  1. Kohus kohustas hagejat esitama tõendid oma vajaduste kohta aja eest, mil ta elatist nõuab. Hageja on kohtule
  2. veebruaril 2018 esitanud vabas vormis kirjeldused oma vajaduste kohta (tl 85). Sellest nähtub, et toidule kulub 107 eurot 75 senti. Riietele ja jalanõudele kulub järgmiselt – igapäeva riided ja jalanõud 54 eurot 99 senti kuus ja pidulikule riietusele 20 eurot 56 senti. Hügieenitarbed kokku 87 eurot 88 senti, sh igapäevased tarbed (šampoon, hambapasta, hambahari, seep, nuustik, dušigeel, WC-paber) 22 eurot 57 senti ja pikaajalised hügieenitarbed (käterätikud 4 tk, raseerija +terad, pesupulber, deodorant, lõhnavesi) 15 eurot 31 senti kuus ning nahahoolduse vahendid (kreemid) 50 eurot kuus. Õppevahenditele (töövihikud, koopiapaber, pastapliiatsid, õppetarbed, markerid, värvipliiatsid, sirkel, kustutuskumm, kilekaaned, joonlaud, internet) kulub 10 eest 138 eurot 98 senti, ehk 13 eurot 90 senti kuus. Õppereisidele kulub
  3. trimestril 47 eurot;
  4. trimestril 50 eurot ja
  5. trimestril 50 eurot, kokku 147 eurot ehk igas kuus 14 eurot 70 senti.
  6. Kostja vaidles hageja kulutustele vastu osaliselt. Kostja ei vaidle vastu toidukuludele. Kostja hinnangul on riiete ja jalanõude kulud ülepaisutatud – igapäeva riided ja jalanõud võivad 5

(9)2-17-13529 kuus moodustada 45 eurot ning piduliku riietus komplekti saab ka 150 euro eest, seega igakuine riiete kulu võib olla 57 eurot 50 senti. Igakuised hügieenitarbed on ilmselgelt ülepaisutatud – igapäevased tarbed (šampoon 2 eurot, hambapasta 1,5 eurot, hambahari 1,5 eurot, seep 60 senti, nuustik 1 euro, dušigeel 1,5 eurot ja WC paber 6 eurot 16 rulli, seejuures ei ole usutav, et hambahari ja nuustik kuluvad ära ühes kuus. Seega ei ületa igapäevaste tarvete kulu (ilma nuustiku ja hambaharjata) 11 eurot 60 senti kuus. Pikaajalise hügieenitarbed (käterätikud 4 tk, raseerija + terad, pesupulber, deodorant, lõhnavesi, hambahari ja nuustik) summa 50 eurot. 6 kuuga 8 eurot 33 senti kuus. Hageja nahahooldusvahendite kulu on ühepaisutatud. Ühe kuu kogus allergiavastaseid ravimeid maksab apteegis 12 eurot 62 senti ning allergiavastane kreem 4 eurot 50 senti. Isegi kui arvestada kaks kreemi kuu peale, ei kulu rohkem kui 21 eurot 62 senti kuus. Samuti on ülepaisutatud õppevahendite kulu. Piisav on 100 eurot õppeaasta peale ehk 10 eurot kuus. Õppereiside kohta hageja kulud ja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Klassides mõnikord korraldatakse ekskursioone, kuid need ei ole kohustuslikud. Nendele kulude vaidleb kostja täies ulatuses vastu. Kostja arvates hageja lihtsalt arvutas summa selliselt, et see klapiks tema nõudega. Kuigi hageja on täisealine on ilmne, et hageja ei taha teha mingeid jõupingutusi enda ülalpidamiseks. Samas on hageja palganud esindaja teises kohtumenetluses, milles on arutamisel N.L. hagi V.L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kostja hinnangul suudaks ta maksta hageja ülalpidamiseks kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 60 eurot kuus. Pärast gümnaasiumi lõpetamist peab hageja olema suuteline end ülal pidama.
  1. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas kostjal on hageja ülalpidamiskohustus (I), kui suures ulatuses on kostjal hageja ülalpidamiskohustus (II), milline on kostja võimekus hageja ülalpidamiseks (III) ja viimasena lahendab kohus menetluskulude jaotuse (IV). I
  2. Kohus selgitab, et kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Kohtu hinnangul õppekoormus gümnaasiumis ei võimalda hagejal käia õhtuti osalise koormusega tööl. Samas ei ole kostja näidanud millised on need töökohad, kus hagejal oleks võimalus Valgas osalise ajaga tööl käia. Hageja esitas tõendi selle kohta, et ta töötas AS M.A.S.I Companys
  3. juunist 2017 kuni
  4. juulini
  5. Seega on hageja käinud tööl suvel vähem kui üks kuu ning sellega kohus lahendit tehes ei arvesta, kuivõrd kohtu ette on toodud ka see, et kostja võlgnevus hageja ees tasumata elatisena on ca 8000 eurot. Seetõttu on hageja töötamine pigem vajadus pidada end ülal kasvõi osaliselt ja aidata selliselt oma ema, kes teda igapäevaselt ülal peab ilma kostja toetuseta. II
  6. Andmaks hinnangut hageja esile toodud kuludele märgib kohus, et hageja toidukulu 107 eurot 75 senti on põhjendatud ning see vastab üldisele arusaamale tavalisest toidukulust kuus. Küll leiab aga kohus, et hageja kulutused riietele ja jalanõudele on ülepaisutatud. Hageja arvates kulub igapäevastele riietele 54 eurot 99 senti kuus, see teeb aastas 659 eurot 88 senti. Kohus nõustub kostjaga, et igapäevariided ja jalanõude eest on mõistlikuks kuluks kuus 45 eurot. Kohus peab põhjendatuks kulusid pidulikule riietusele, s.o 20 eurot 26 senti ehk aastas 246 eurot – see summa on kohtu hinnangul põhjendatud ülikonna ja piduliku meestesärgi ostmiseks. Kohus leiab, et hageja kulutused igapäevastele hügieenitarvetele 22 eurot 57 senti ei ole põhjendatud. Kostja on õigesti viidanud, et hambahari ja nuustik ei ole tarvikud, mida tuleb osta igas kuus. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud kulud igapäevasteks hügieenitarvetele 6
(9)2-17-13529 on 11 eurot 60 senti kuus. Pikaajaliste hügieenitarvete mõistlikuks kuluks on kohtu hinnangul 10 eurot kuus (st 100 eurot elatise nõudmise ajaks). Hageja esitas arstitõendi selle kohta, et tal on täpsustamata atoopiline dermatiit ning ta vajab igapäevaselt ravimeid nahale määrimiseks (tl 57). Hageja esitas
  1. märtsil 2018 kohtule tõendid selle kohta, et tal on tervis halvenenud ja ta on saanud retseptiravimid, mille eest ta on tasunud 12 eurot 73 senti (tl 102). Hageja selgitusest ei ole võimalik aru saada, kas nimetatud ravimid on talle määratud pikemaajaliseks kasutamiseks. Seega lähtub kohus kostja vastuväitest, et tavapärane apteegis saadaolev allergiaravim maksab 12 eurot 62 senti (30 tabletti) ja tervistav kreempalsam allergostop (42 grammi) maksab 4 eurot 50 senti. Kohus nõustub kostjaga, et kui ka hagejal kulub kreemi 2 tuubi kuus, ei saa tal kuluda kuus rohkem kui 21 eurot 62 senti. Kohus selgitab veel kord, et hageja ei ole kohtule märkinud, milliseid ravimeid ta kasutab. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud õppereiside toimumist ja nende maksumust. Sellekohase info oleks saanud hageja esitada kohtule koolist saadud teatisena. Samuti leiab kohus, et hageja kulud õppetarvetele ei ole kõik põhjendatud. Hageja õpib 12ndas klassis ja eluliselt ei ole usutav, et selleks õppeaastaks pidi hageja ostma endale uue joonlaua ja värviliste pliiatsite komplekti. Kohus loeb põhjendatud kuluks ühes kuus õppeaastas 10 eurot kuus. Viimases menetlusdokumendis ei ole hageja küll märkinud oma kuludena eluasemele kuluvat. Ilmselt on hageja selle unustanud, sest eelmises kohtule esitatud vastuses on ta tuginenud ka eluasemekuludele ja esitanud sellekohased tõendid. Kohus loeb tõendatuks, et hageja eluasemekulud on keskmiselt 40 eurot kuus (KÜ arvete järgi on kommunaalkuludeks keskmiselt 63 eurot suvekuudel korteri kohta (tl 78) ja talvekuudel 100 eurot (tl 60)). Samuti on olulised hageja kui noore inimese sidekulud, mille suuruseks on kohtu hinnangul 5 eurot (Tele2 arve, tl 63 pöördel).
  2. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud igas kuus on 271 eurot. Hageja soovib kostjalt elatist saada tema vajadustele kuluvast pooles ulatuses.

§ 105

lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Praeguses asjas ei ole esile toodud, et kostja peaks täitma oma kohustust suuremas ulatuses kui pooles ulatuses hageja ülalpidamiseks. Kohus leiab, et kostjal on kohustus hagejat ülal pidada pooles osas hageja vajaduste suurusest lähtuvalt. III 28. Edasi hindab kohus kostja võimekust hagejat ülal pidada. Selleks on kohus kontrollinud kostja varalist seisundit.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 29. Kostja on märkinud, et on ilmne, et hageja majanduslik olukord on olulisem parem kui kostja oma, sest ta on võtnud endale esindaja tsiviilasjas nr 2-17-19463 (N.L. hagis V.L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks). Kohtule jääb kostja selline väide arusaamatuks, sest ka kostjal on praeguses menetluses esindaja, kelle tunnitasu on menetluskulude nimekirja alusel 55 eurot tund. See, kas esindaja eest tasub kostja ise või kolmas isik, ei oma tähtsust, sest kostja ei ole esile toonud, et hageja tasub ise esindaja eest eelnimetatud menetluses. Kohtu hinnangul, ei ole elatise nõudmise vaidlus olemuslikult õiguslikult keeruline vaidlus (kohtul on siin aktiivsem selgitamiskohustus) ning see, et kostja on sõlminud õigusteenuse osutamise lepingu 7

(9)2-17-13529 tasulise õigusabi saamiseks selmet, et tasuda selles osas hagejale ülalpidamist (või tasuda elatisevõlgnevust), näitab kostja suhtumist oma ülalpidamiskohustusse.
  1. Kostja esitas
  2. novembril 2017 kohtule konto väljavõtte tõendamaks oma sissetuleku suurust. Sellest nähtub, et kostja saab töötasu EM Konstruktor OÜ-st 407 eurot kuus (tl 23). Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et
  3. detsembrist 2015 kuni
  4. novembrini 2017 on kostjale tehtud väljamakseid 9246 eurot (385 eurot 25 senti kuus) (tl 40). Neist tõendites nähtub, et kostja sissetulek on väiksem ka kehtivast miinimumpalgast ning see võib iseenesest anda aluse vabastada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest ka osaliselt.
  5. Siiski leiab kohus, et praeguses asjas ei ole alust kohaldada

§ 102

lg-t 1, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule õigeid väiteid oma sissetuleku kohta. Samuti ei ole kostja esile toonud, mis takistab tal töötamast suurema koormusega, et teenida sissetulekut, mis kataks tema enda igapäevased vajadused ning ka tema gümnaasiumis õppiva poja vajadused. Kostja

  1. detsembri 2017 menetlusdokumendis lubas esitada pulmonoloogi tõendi oma tervise kohta, kuid kuni eelmenetluse lõpuni kohtule sellekohased tõendeid esitatud ei ole.
  2. Näitamaks oma kohustusi, on kostja esitanud kohtule filtreeritud konto väljavõtte võetud laenude kohta. Credit24 laene on kostja võtnud
  3. aastal kolmel korral – 200 eurot
  4. aprillil 2017; 50 eurot
  5. aprillil 2017 ja 608 eurot
  6. juulil
  7. Placet Group OÜ-le maksab kostja igas kuus tagasi 127 eurot 17 senti (tl 24). Kohus ei loe kostja igakuised makseid kiirlaenude tagastamiseks selliseks kohustuseks, millega kohus arvestada saab, sest kostja käitumine viitab sellele, et ta kulutab raha ka hasartmängudele ja kihlvedudele. Seega ei ole kohtul veendumust, et kostja võetud laenud on vajalikud olnud tema enda igapäevaste kulutuste katteks. Samuti selgitab kohus, et iga võetud laen on finantskohustus, mille võtmisel, tuleb isikul hinnata, kas ta on võimeline laenu teenindama ilma, et temast endast saaks abivajav isik.
  8. Kostja esitas
  9. novembril 2017 dokumentaalse tõendi, mis on küll venekeelne, kuid kohtul on võimalik nimetatud dokumenti mõista selliselt, et on antud kinnitus selle kohta, et kostja võlgneb 8000 eurot, mis talle anti auto ostmiseks ning kostjal on kohustus see summa tagastada, Kohus leiab, et esitatud tõend ei kinnita kostjal kohustuse olemasolu, sest kohtule ei ole teada, kas kostja on selle raha ka saanud ning võlausaldaja on hakanud nimetatud kohustuse täitmist nõudma. Ka oli kostjale teada, et tal tekib (oli juba tekkinud) elatise tasumata jätmise eest võlgnevus ning sellises olukorras täiendava 8000 euro suuruse laenu võtmine auto ostmiseks, näitab kostja suhtumist oma ülalpidamiskohustuse täitmisesse. See, et kostjal võivad olla kohustused ka kolmandate isikute ees, ei väära kostja seadusest tulenevat kohustust ülal pidada oma last, sh täisealiseks saanud hagejat, kes soovib elatist saada gümnaasiumis õppimise aja eest. Kostjal on olnud võimalik käituda selliselt, et ta ei tekita endale suuri võlgnevusi ning täidab oma kohustused õigel ajal.
  10. Kostja esitas kohtule ka väljavõtte oma
  11. maist 2017 kuni
  12. novembrini
  13. Kohus kontrollis sellest kontost kostja finantskäitumist ning tuvastas, et kostja tasub äriühingule Triogames OÜ oluliselt suuremas summas, kui ta väitnud, et ta suudab hagejale elatist tasuda. Kohus toob esile, et
  14. juulil 2017 on kostja tasunud Triogames OÜ-le 250 eurot;
  15. juulil 2017 50 eurot;
  16. juulil 2017 100 eurot;
  17. juulil 2017 200 eurot;
  18. juulil 2017 50 eurot;
  19. augustil 2017 130 eurot;
  20. augustil 2017 100 eurot;
  21. augustil 2017 50 eurot. Majandustegevuse registrist nähtub, et Triogames OÜ tegevuseks on hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus/426652). Seega näitab kostja käitumine seda, et ta kulutab kuus olulise oma väidetavast sissetulekust, nt juulis 2017 lausa 650 eurot hasartmängudele ja/või kihlvedudele. Töötasuna on kostja aga saanud 407 eurot. Sellest järeldab kohus, et kostjal on ka muid sissetulekuid, mis ei nähtu ei kostja pangakontodelt ega ka maksuhaldurile esitatud infost. Kohtu sellist järeldust kinnitab ka see, et kostja konto 8

(9)2-17-13529 väljavõttelt nähtub, et kostja kontole on laekunud sularaha sissemaksed, nt 500 eurot
  1. juulil 2017, 230 eurot
  2. juulil 2017, 750 eurot
  3. juulil 2017, 200 eurot
  4. juulil 2017, 130 eurot
  5. augustil 2017; 220 eurot
  6. augustil 2017; 80 eurot
  7. septembril 2017 ja 350 eurot
  8. septembril
  10. See, et kohtul ei ole võimalik kostja esitatud ja kohtu kogutud tõendite alusel objektiivselt tuvastada kostja varalist seisu, annab kohtule aluse leida, et kostja mistahes väited tema kulude kohta ei ole kontrollitavad. Samuti puudub kostjal motivatsioon asuda tööle suurema palga eest, sest kostja vastu on alustatud täitemenetlus elatise võlgnevuse saamiseks. Kohtutäitur Elin Vilippuse keelumärke seadmise avaldusest nähtub, et kostja võlgneb hagejale elatist kuni
  11. novembrini 2016 kokku 8486 eurot 96 senti (tl 31). Kostja esitas kohtule täiteasja 022/2017/3899 võlgniku vara kontol või hoiusel arestimise akti, millest nähtub, et sissenõudja V.L. avalduse alusel on kohtutäitur arestinud 5597 eurot 31 senti (tl 28-29). Maanteeameti liiklusregistris on seatud käsutamise keelumärge võlgniku nimele liiklusregistrisse kantud kolmele sõidukile (tl 31). Kostja on esitanud kohtutäiturile vastulause, milles märgib, et ei nõustu sissenõude summadega ja leiab, et ta võlgneb ainult 2074 eurot ning, et tema töötasuks on 400 eurot.
  12. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostjal on võimalik oma ülalpidamiskohustust täita hageja vajaduste pooles ulatuses katmisega. IV Menetluskulude jaotus
  13. Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 3 alusel jätta kostja kanda, kuna kostja ei andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja ka vara kohta, sh esitades kohtule filtreeritud konto väljavõtteid. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, hageja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
  14. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.