← Eesti

4-17-3893/19

4-17-3893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2018 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3893 (3446,17,000760) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Tõlk Darja Filjajeva, Natalija Mehh Väärteoasi Sergei Krutihhini kaebus Maardu Linnavalitsuse 09.07.2016 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 3446,17,000760 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): Sergei Krutihhin (isikukood: 37812270268, elukoht: Xxxx; töötab müügikonsultandina XxxxOÜ-xxxx) Kaebuse esitaja kaitsja: Olga Väina (Vesterinen Partnerid OÜ, info@vestp.ee; ramstor.ou@mail.ru) Kohtuväline menetleja: Maardu Kallasmaa 1, 74111 Maardu) Linnavalitsus, Kohtuistungi toimumise aeg 30.01.ja 07.03.2018 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Sergei Krutihhin, tema esindaja Olga Väina Kohtuväline menetleja: Maardu Linnavalitsuse esindaja xxxx RESOLUTSIOON
  2. Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
  3. Rahuldada Sergei Krutihhini kaebus.
  4. Tühistada Maardu Linnavalitsuse 09.07.2016 kiirmenetluse otsus, millega S. Krutihhinile oli ÜTS § 85 lg 1 alusel määratud rahatrahv 20 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
  5. Maardu Linnavalitsuse 09.07.2016 kiirmenetluse otsusega nr 3446,17,000760 karistati Sergei Krutihhinit Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot. Otsuse kohaselt sõitis S. Krutihhin 09.07.2016 kell 9.37 Tallinn-Maardu bussis nr 221 ilma sõiduõigust andva dokumendita.
  6. Sergei Krutihhin esitas otsuse peale kaebuse, milles palub kaebetähtaeg ennistada ja talle tehtud trahv tühistada. Kaebaja sai väidetavast piletita sõitmisest teada alles 04.07.2017, kui talle tuli täiturilt täitmisteade tasumata trahvi kohta. Kaebaja väitel ei ela ta Maardus ja tal pole Maarduga mingit seost. Tal on kasutada isiklik auto igapäevasteks sõitudeks, mille kohta esitas ka tõendi maanteeametilt. Seetõttu puudub tal vajadus ühistranspordi kasutamiseks. Kaebaja arvates on väärteootsuse koostaja jätnud tuvastamata piletita sõitnud isiku. Nii võib suvaline isik öelda teise isiku andmed ning inspektorid väljastavad selle alusel trahve. Kaebaja väitel ei ole ta otsuses märgitud bussis, otsuses nimetatud päeval ja kellaajal Maardusse sõitnud, samuti ei ole kiirmenetluse otsusel ja ülekuulamise protokollil tema kirjutatud allkirju. 09.07.16 oli ta tööl Sikupilli Xxxx kaupluses, kus tööpäev algab kell 10.00, kuid töötajad peavad kohal olema juba 15 minutit varem. Seega ei saanud ta kell 09.37 sõita bussiga Maardu poole. Kohtule esitas ta tõendi ja väljavõtte töögraafikust, mille on allkirjatanud kaupluse juhataja ning mis kinnitab tema töötamist 09.07.16 Tallinnas Sikupilli keskuses. Samuti esitas ta kohtuistungil tõendi haigekassast, et juulis 2016 ei ole ta viibinud haiguslehel ning palgatõendi, mis kinnitab, et juulis 2016 on ta töötanud 168 normtundi.
  7. Kohtuväline menetleja selgitas, et kontrolli käigus 09.07.2016 tuvastas Maardu LV korrakaitse spetsialist, et bussis nr 221, mis sõitis Tallinnast Maardusse, puudus sõitjal sõiduõigust andev dokument. Isik esita isikutunnistuse nr XXXX ja selle alusel tuvastas menetleja teo toimepannud isikuna S. Krutihhini. Kontrollijal ei olnud alust kahelda, et isik kasutab kellegi teise dokumenti. Kaebaja esitatud töögraafikul ei ole märgitud aastanumbrit. Kas menetlus lõpetada ja otsus tühistada, selle jättis menetleja esindaja kohtu otsustada. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
  8. Ainsaks tõendiks antud asjas oli kiirmenetluse otsuse tegemisel menetlusaluse isiku omakäeline lause ülekuulamise protokollis, et ta sõitis bussis piletita. Kiirmenetluse otsuse ja ülekuulamise protokolli koostanud korrakaitsja spetsialist M.Starostenko on kohtuistungil selgitanud, et juhtumit ta enam ei mäleta, S.Krutihhinit ei tunne ega oska kinnitada, kas viimane oli isikuks, kellele ta piletita sõitmise eest otsuse tegi. Tavaliselt küsib ta piletita sõitjalt nime ja isikukoodi. Kui isik oma isikukoodi ei mäleta, siis küsib ta ka sünniandmeid ja nende alusel kontrollib andmete vastavust interneti teel rahvastikuregistrist ja saab sealt isikukoodi. Tema ei näe rahvastikuregistrist isiku fotot ega tema isikut tõendava dokumendi numbrit. Kui protokolli või otsusesse on kantud isikukood ja ka isikut tõendava dokumendi number, siis pidi isik talle esitama dokumendi või selle koopia või ütlema dokumendi numbri. Tema praktikas ei ole varem ette tulnud, et keegi oma kiirmenetluse otsuse vaidlustaks. Seega on kohtu arvates korrakaitseinspektor väärteomenetluse dokumente vormistades lähtunud 09.07.2016 vaid isiku esitatud dokumendist või tema sõnadest ega kontrollinud isiku 3 vastavust esitatud dokumendile. Menetleja ei pööranud tähelepanu ka asjaolule, et allkiri on neile dokumentidele kirjutatud erinevalt (tegemist oleks nagu kolme erineva allkirjaga).
  9. S. Krutihhin ja tema esindaja on kohtule esitatud tõendid, mis kinnitavad, et 09.07.2016 kell 09.37 ei saanud S.Krutihhin viibida bussis 221 Tallinnast väljas, Kroodi peatuses, kuna ta oli müügiesindajana tööl Sikupilli keskuses asuvas kaupluses Xxxx alates selle avamisest. Kuigi töögraafiku väljavõttes puudub aastanumber

(2016), on seda kaupluse juhataja tõendiga kõrvutades üheselt aru saada, et tegemist oli
  1. juuliga 2016 (mitte 2017). On eluliselt usutav ka kaupluse juhataja selgitus selles tõendis, et enne kaupluse avamist peavad töötajad kohal olema 15 minutit varem, et vahetada riided vormi vastu, lülitada sisse tööarvuti, telerid müügisaalis, müügilolevad sülearvutid ja monitorid. Seega pidi S.Krutihhin tööl olema hiljemalt kell 09.
  2. Ka kõhklused selle kohta, et graafikusse võis jääda tegemata märge näiteks haiguse või puhkuse korral, on ümber lükanud tõendiga haigekassast, samuti palgatõendiga: juulis on Krutihhin täis töötanud normtunnid, ta ei ole juulis olnud haiguslehel ühtegi päeva.
  3. S. Krutihhini enda ütluste kohaselt ei ole tema protokolli kirjutanud lauset piletita sõidu kohta (s.t see ei ole tema käekiri) ja kõik 4 erinevat allkirja otsuses ja ülekuulamise protokollis erinevad tema omast. Nende allkirjade erinevus on kohtu arvates nähtav ka visuaalsel vaatlusel, ekspertiisi määramata. S.Krutihhinil puudus vajadus või väiksemgi põhjus
  4. juuli hommikul Maardusse sõita, sest tema enda ütluste kohaselt ei ole tal seal ühtegi sõpra või tuttavat. Tal puudus vajadus sõita bussiga, sest sel ajal oli tema kasutada vanaemale kuuluv sõiduauto Peugeot 407 (xxxx), mida kinnitab ka tõend maanteeametist.
  5. Ei ole ümber lükatud võimalus, et S. Krutihhini andmeid, tema dokumenti või selle koopiat võis kasutada isik, kes on jäänud menetlejal tuvastamata. S. Krutihhini viibimine selles bussis on ümber lükatud tema poolt kohtule esitatud dokumentidega. Seetõttu tuleb kiirmenetluse otsus tema karistamise kohta tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 3, 133 ja
  6. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.