Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi 26.03.2018 määrusele, millega jäeti rahuldamata Pille Xxxx kaebus väärteomenetluse nr 2315,18,001139 alustamata jätmise vaidlustamises. Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale, s.o. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitusele ja kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (
) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik 21.02.2018 registreeriti Põhja prefektuuris Pille Xxxx poolt edastatud avaldus, milles isik taotleb alustada kriminaalmenetlust Kermo Herti suhtes KarS § 264 lg 1 p 2 alusel selles, et K.Hert 13.12.2017 Xxxxviskas kiviga P.Xxxx kuuluva koera selja piirkonda nii, et loom 2 kiunatas ja jooksis eemale ning kardab nüüd tihtipeale õue minekut. Avalduse esitaja väidab, et Kermo Hert oli korduvalt koera pihta esemetega visanud ja need juhtumid jäid valvekaamera vaatevälja. 05.03.2017 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Jevgenia Jakobsoni kriminaalmenetlused alustamata jätmise teatega nr 18231500379 kriminaalmenetluse alustamata. Kuna avalduses kirjeldatud juhtumis käsitletakse Loomakaitseseaduse (LoKS) § 662 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnuseid, teatis edastati Ida-Harju konstaablijaoskonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. 08.03.2017 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kristo Tamsalu teatisega jäeti
lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus 2315,18,001139 Pille Xxxx väärteoteate alusel alustamata. 16.03.2017 Pille Xxxx väärteomenetluse alustamata jätmisega ei nõustunud ja vaidlustas selle, esitades kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile. 26.03.2018 Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse IdaHarju piirkonnagrupi piirkonnavanema Helen Kommussari määrusega jäeti Pille Xxxx kaebus rahuldamata
Määruse kohaselt palub Pille Xxxx kohustada Politsei- ja Piirivalveametit alustama väärteomenetlust rikkumises, milles seadus näeb ette karistuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest (Loomakaitseseadus § 662). P.Xxxx ütluste kohaselt kiviga viskamise tulemusena on koerale tekitatud vigastused, kuid vigastuste tekitamise kohta puuduvad tõendid. Määruses leitakse, et koerale tekitatud vigastused pidid olema õigeaegselt fikseeritud veterinaari poolt ning seostatavad 13.12.2017 toimunud sündmusega. Samuti puudub 13.12.2017 koera erinevate esemetega loopimise kohta videosalvestis. Kermo Hert ise väidab, et sellel kuupäeval ta koera kiviga ei visanud. Seega on Kermo Herti ja Pille Xxxx ütlused vastuolulised. Oma avalduses ja ka hilisemas seletuses ei ole Pille Xxxx maininud, et sündmust nägi pealt ka tema abikaasa. See väide lisandus kaebuses alustamata jätmise teatise peale. Juhul kui Pille Xxxx abikaasa oleks kinnitanud Pille Jalandi ütlusi ei oleks võimalik ka neid täiesti erapooletuna arvestada. Samuti tunnistaja ei saa anda ütlusi selle kohta, kas koer tundis valu või mitte. Koerale valu tekitamist saavad kinnitada isikud, kellel on meditsiiniline oskusteave. Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, et Kermo Hert viskas kiviga Pille Xxxx koera ja selle tagajärjel tekkisid koerale vigastused. Kuna tõendite vahelist vastuolu ei ole võimalik väärteomenetluses kõrvaldada ja puuduvad piisavad tõendid süüteo toimepanemise kohta, jäetakse väärteomenetlus
05.04.2018 Pille Xxxx esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotletakse Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnavanema Helen Kommussari 26.03.2018 koostatud määruse tühistamist ja väärteomenetluse alustamist LoKS § 662 alusel. Kaebuses P.Xxxx leiab, et valu põhjustamist ei pea tingimata kinnitama üksnes meditsiiniliste teadmistega isik. Asjaolu, et K.Hert viskas koera kiviga ning seda, et koer kiljatas ehmatusest või valust, saavad kinnitada koera omanik P.Xxxx ja tema abikaasa. Samuti nad võivad anda ütlusi selle kohta, millised olid koera vigastused. Ei saa olla kahtlust, et kiviga pihta saamine põhjustab valu, liiatigi kui selle tagajärjel jääb koera kehale vigastus. Kohale, kuhu kivi koera kehal maandus, on jäänud karvutu arm. Kohtuväline menetleja ei ole suvatsenud P.Xxxx abikaasat küsitleda. Politsei ei ole teinud kõiki toiminguid veendumaks, et süüteo ajend ja alus puuduvad. P.Xxxx on esitanud kaebuse ka Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise 3 vaidlustamiseks, arvestades, et tegu pandi avalikus kohas (Kermo Hert viskas kivi koera pihta tänavalt). Käesoleva kaebuse esitamise seisuga ei ole prokuratuur kaebust veel lahendanud. Kohtu põhjendused
kohaselt kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. P.Xxxx kaebus on esitatud tähtaegselt.
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus, läbi vaadanud kohtule esitatud kaebuse ja alustamata jäetud väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et Pille Xxxx esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, siis tuleb
§-st 2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-19-05 p 7.1).
lg 1 kohaselt väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Politsei- ja Piirivalveametile 21.veebruaril 2018. a saabunud teate kohaselt 13.12.2017 viskas Kermo Hert kiviga koera, mis on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõenditega, arvestades
Menetlusaluse isiku või tunnistaja ülekuulamine saab toimuda üksnes juba alustatud väärteomenetluse raames. Seega kui väärteomenetlus jääb alustamata, menetlejal puudub õiguslik alus kellegi ülekuulamiseks või muude toimingute tegemiseks, ei saa seda teha ka kohus. Kui menetleja oleks Pille Xxxx üle kuulanud, siis tähendanuks see õiguslikus mõttes menetlustoimingu tegemist ehk väärteomenetluse alustamist, sest väärteomenetluse alustamine toimub esimese uurimistoiminuga. Tunnistaja ütlus üldisemas tähenduses on edastatud ja nõuetekohaselt fikseeritud teave isiku poolt tajutud tõendamiseseme asjaolude kohta. Seletus on sisult laiem ja selles võib sisalduda ka isiku omapoolne hinnang või arvamus tajutule. Menetleja ülesandeks ongi välja selgitada, kas seletuses sisalduv teave on puutumuses tõendamiseseme asjaoludega ja kas isik on võimeline seda ka adekvaatselt esitama. Kohtukõlbuliku tõendusmaterjali saamiseks tuleb seletuse andnud isik seaduses ettenähtud korras üle kuulata ja saadud teave tunnistaja ütlusena vormistada (RKKK otsus nr 3-1-1-86-06 p 6). Kuna menetlust ei ole alustatud, väärteoasja alustamata jätmise toimikule lisatud seletused ei ole asitõenditena kasutatavad. Pille Xxxx ja Kermo Herti poolt antud seletused saaksid küll olla nende ülekuulamise protokollide lisadeks, kuid käesolevas menetluses Pille Xxxxt ja Kermo Herti ülekuulatud ei ole, ülekuulamine väärteomenetluses tähendab vastavate õiguste ja kohustuste selgitamist menetlusalusele 4 isikule ja tunnistajale. Sel põhjusel ei anna kohus käesolevas määruses hinnangut Pille Xxxx poolt seletuses kirjeldatud sündmusele. Antud juhul on väärteomenetluse alustamisest keeldumise otsuse vastu võtnud ametnik leidnud, et kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja tõendite (Pille Xxxx ja Kermo Herti ütluste) vahelist vastuolu ei ole võimalik väärteomenetluses kõrvaldada. Tutvudes kohtule edastatud alustamata jäetud väärteoasja materjalidega, leiab kohus, et kohtuväline menetleja seisukoht teos väärteo tunnuste puudumise kohta on seaduslik ja põhjendatud.
lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja seda nõuet järginud ja teatises väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on kohtuväline menetleja põhjendanud, miks väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamata jätmise otsus, kui tuvastatakse
nimetatud väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemine, ei ole menetleja diskretsiooniotsus vaid seadus sätestab, et kui puuduvad väärtoetunnused, väärteomenetlust ei alustata. Kaebusest nähtuvalt on Pille Xxxx esitanud vastuväiteid kriminaalmenetlust alustamata jätnud menetleja tegevuse peale. Kohus saab käesolevas menetluses hinnata üksnes väärteomenetlust läbi viinud kohtuvälise menetleja tegevuse põhjendatust ja seaduslikkust. Sellest tulenevalt ei käsitle kohus käesolevalt kaebuses toodud väiteid kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kokkuvõtvalt kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud materjalides puudub informatsioon, mis viitaks sellele, et väärteomenetluse alustamine Kermo Herti suhtes on põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Seega tuleb möönda väärteomenetluse aluse puudumist ning pädeva menetleja poolt väärteomenetluse aluse sedastamata jätmisega kaasneb väärteomenetluse alustamata jätmine. Kohus ei tuvastanud menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või isiku õiguste rikkumist, mis võiks kaasa tuua vastuvõetud menetlusotsustuse muutmise või tühistamise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata ning jätab Pille Xxxx kaebuse rahuldamata. Kohtunik /Allkirjastatud digitaalsetl/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.