1-17-6331/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-6331 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Balõgin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Balõgin, isikukood 37701183716, xxx Asja läbivaatamise kuupäev 12.03.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Balõgin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Balõgini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Balõgin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.08.2017 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9; § 184 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 26 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 01.06.2017 ja lõpp 27.06.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Balõgini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on tuba xxx. Peale vabanemist sõlmitakse temaga uus leping, kuid tasuda tuleb enne vangistust tekkinud võlgnevus. Isiku on xxx, eriala puudub, riigikeele tase xxx Peamiselt töötanud mitteametlikult. Kuriteod sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majandusliku toimetulekuoskus puudulik, enamus raha kulub sõltuvuse rahuldamiseks. Vajaliku raha on saanud peamiselt ebaseaduslikult. Varasem töökogemus ja tööoskused mitmete vangistuste tõttu minimaalne. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Täitise andmetel võlgnevusi xxx eurot, mis mõjutab oluliselt majanduslikku 1 toimetulekut. Isikul puudub toetav lähivõrgustik. Varasemalt on olnud probleeme alkoholi liigtarbimisega, viimased 8 aastat enam mitte. Alkoholijoobes kaotab ohutaju, on kasutanud joobes olles vägivalda. On tarvitanud paljusid erinevaid narkootikume ja olnud ka metadonasendusravil. Enne vangistust süstis fentanüüli enda sõnul 2-3 korda päevas. Vargused on sooritatud narkootilise aine hankimise eesmärgil. Vabaduses veetis suure osa oma ajast narkootikume tarbides ja hankides. Eelmise vangistuse ajal osales sõltuvuskäitumise muutmise programmis kuid see ei aidanud sõltuvusest vabaneda. Teab, et muutumiseks ei piisa sotsiaalprogrammist, seda peab inimene ise tahtma ja suutma ise vabaneda. Põeb kroonilist haigust, saab vanglas pidevat ravi. Impulsiivsusele viitab korduv väär- ja kriminaalkorras karistatus. Lahendab probleeme kasutades kuritegelikke meetodeid. On varem seadnud eesmärgiks narkootikumidest loobumise, kuid see ei ole õnnestunud. Kuritegusid toime pannes mõtles ainult iseenda vajadustele. Ka nüüd ei ole kindel, et suudab kriminaalsetest tegudest hoiduda. Käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo. Ei hooli kuritegude tagajärgedest, ei tunne muret kannatanu pärast. Enda sõnul tahtmine kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas, kuid teab, et tal peab olema kontroll ja tugev motivaator, muidu läheb kõik vanaviisi edasi. Hetkel tugev tugi kõrval puudub. Isik on ohtlik ametnikele ja kõrgohtlik avalikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda (5 kehtivat), vangistuses viibib viiendat korda. Kõik eelmised kuriteod sisaldavad vägivallakomponenti (tahtlik tapmine, kehaline väärkohtlemine, vägivald avalikku korda kaitsva isiku suhtes). Vägivaldsuse raskusaste on järjest vähenenud. Mitmel korral kaasnenud vägivallateoga ka vargus. Peamiseks soodusteguriks sõltuvus narkootilisest ainest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Viru Vangla ei toeta Aleksandr Balõgini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Aleksandr Balõgin ei soovi vabaenda ennetähtsegselt. Ta on lesk ning puuduvad ka teised lähedased isikud. Vabanemisjärgseks elukohaks on xxx, tegu on sotsiaalmajaga, kus sõlmitakse vabanemisel temaga uus leping. Riskifaktoriks on negatiivse suhtlusringkonna olemasolu, narkootiliste ainete tarvitamine ja soov saada kergemal teel materiaalset tulu. Vabanemisjärgne töökoht ja sissetulekuallikas puudub. Katseajal on toime pannud uue kuriteo, ei ole täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtu määratud lisakohustusi. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Balõgin soovib ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et Aleksandr Balõgini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Balõginkannab vanglakaristust varguste ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust varguste, avalikku korda kaitsja isiku suhtes toime pandud vägivalla, kehalise väärkohtlemise ning tapmise eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid narkootikumide tarvitamisega ning tal puudub nii garanteeritud töökoht kui ka toetav lähivõrgustik. Tal võivad 2 esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama sõltuvusaineid, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Aleksandr Balõgini kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus arvestab samuti ka asjaolu, et Aleksandr Balõgin ise ei soovi samuti tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabaneda. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.06.2018, ärakandmiseks on veel üle 3 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine sh. ka katseajal ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et uue kuriteo toimepanemise risk on 65% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 47% kahe aasta jooksul. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Balõgin temale Harju Maakohtu 17.08.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4