Obsah (8)

§ 16§ 33§ 35§ 45§ 50§ 101§ 15§ 14

Kriminaalasi nr 1-17-11898 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 28. märts 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11898 (16249000217) Kohtunik

) § 14 lg 2 ja lg 3 alust „Liikluskord“ („Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist“; „Ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest“);

§ 16

lg 1 alust „Liikleja kohustused“ („Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda“);

§ 33

lg 1 alust – „Juhi üldkohustused“ („Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist“);

§ 35

lg1 alust- „ Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalgratturit“;

§ 45

lg 1 teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides;

§ 45

lg 7-asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid;

§ 50

lg 3 p 1,2 ja lg 5 p 3 alust – „Sõidukiiruse valimine“ („Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust; Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb; Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest“);

§ 101

lg 1, 4 ja 8 alust – („Mootorsõidukijuhi ja juhtimisõiguse taotleja terviseseisund peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele. 3 Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend; Tervisekontrolli läbivad iga viie aasta järel: üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht; Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit“), milliste rikkumiste tulemusena põhjustas liiklusõnnetuse, kus tekitas ettevaatamatusest jalgrattur xxxxxxxxxxxxx järgmised tervisekahjustused – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatav Yury Korochkini süü KarS § 422 lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
2. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 14.07.
3. a kella 15.15 ajal sõitis süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxx, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Mõhkküla külas Tartu-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 123 km-l otsa temaga samas suunas jalgrattateel (suunaga Tartust Tallinna) liikunud jalgrattur xxxxxxxxxxxxe. Jalgrattur suri otsasõidu tagajärjel. Süüdistatav Yury Korochkin juhtis mootorsõidukit Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxx, mille omanikuks ta ise oli. Sõiduk oli läbinud tehnoülevaatuse 23.11.
4. a, järgmine kontroll pidi olema 30.11.
5. a (tl 78). Yury Korochkin ei olnud sõidukis üksinda. Kaassõitjaks oli abikaasa, keda kriminaalasja raames üle kuulatud ei ole. Kriminaalasja materjalide juures puuduvad viited, selgitused, õiendid selle põhjuste kohta. Sündmuskoha vaatalusprotokolli kohaselt asub sündmuskoht Jõgevamaal, Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 123 km-l. Ilm on päikesepaisteline, valge aeg, sõidutee kuiv, asfaltkattega, sõidutee on sirge ja sõidukorras. Lubatud suurim kiirus teelõigul 50 km/h (muidu 90 km/h). Sündmuskohal on teostatud mõõtmisi, mis kajastuvad protokollis. Mõõdetud on kaugused sõiduautojälgede, jalgratturi jalatsi, patsikummi, jalgratturi jalatsi sisetalla, sõidukilt eemaldunud osa, jalgratturi mobiiltelefoni, jalgrattalt eemaldunud sadula, vere- ja lohisemisjälje, sõiduautolt eemaldunud suunatule, jalgratta, hukkunud jalgratturi ja sõiduauto vahel. Sündmuskoht on kujutatud ka skeemil. Sündmuskohal on tehtud fotosid, mille kohta on tehtud fototabel. Fotofailid sündmuskohal tehtud piltidega on salvestatud CD-plaadile (tl 2-22). Liiklusvahendi ülevaatuse protokolli kohaselt teostati süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõidukile sündmuskohal ülevaatus. Protokollist nähtuvalt tuvastati pärast jalgratturile otsasõitu sõidukil rooliseadme, pidurisüsteemi, rehvide, signaali ja tagasivaatepeeglite korrasolek. Sõidukil esinenud vigastuste tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha valgustuse ja klaasipuhastajate korrasolekut (tl 39-40). 14.07.
6. a kell 17.33 toimetati sõiduk hoiukohta Semako Romulad OÜ territooriumile (sõiduki hoiukohta teisaldamise akt tl 41). Sõiduk on 04.10.
7. a tagastatud Yury Korochkinile (tl 44).
8. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et otsasõidu tulemusena suri jalgrattur xxxxxxxxxl (tl 25,26). Surnu ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxx0 kohaselt esinesid xxxxxxxxxxx surnukehal järgmised vigastused: xoksikoloogiauuringul xxxxxxxxxxx surnu veres etanooli ei leitud (tl 2737). Vigastusi said ka süüdistatav Yury Korochkin, kui ka tema juhitud sõidukis viibinud abikaasa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Süüdistatav Yury Korochkinil tuvastati pea piirkonnas pindmised haavad ja marrastused (tl 79,81). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tuvastati 4 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx põrutus (tl 80).
9. Kriminaalasjas ei ole vaidlustatud, millistel asjaoludel jalgratturile otsasõit aset leidis. Siinkohal on oluline, et sõidukit juhtinud süüdistatav Yury Korochkin ei mäleta sündmust. Süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõidukis viibinud kaassõitjat kriminaalmenetluse raames üle kuulatud ei ole. Kuna muud tõendid puuduvad, tuleb jalgratturile otsasõidu toimumise asjaolusid hinnata teiste tõendite alusel. Kriminaalasjas on tunnistajana ütlusi andnud xxxxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja ütluste kohaselt viibis sündmuse ajal tema sõidukis, mis liikus süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõidukile vastu (vastassuunas). Tunnistaja oli kõrvalistuja kohal. Umbes poolel teel Adaverest Põltsamaale sõita ütles sõidukit juhtinud tunnistaja ema elukaaslane, et näe, mis nüüd juhtus. Samal hetkel nägi tunnistaja vastassuunas tee ääre tolmupilve, mille järel sõitis halli värvi Audi vastassuunavööndisse ja nende ees sõitva kahe auto vahelt läbi edasi põllule. Tunnistaja nägi, et inimkeha kukkus pärast õhulendu asfaldile ja lohises pikki teed. Sõiduk, kus viibis tunnistaja, jäeti koheselt seisma. Tunnistaja helistas ka Häirekeskusele. Kriminaalmenetluse käigus on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis. Ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxhaselt toimus sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga xxxxxx, otsasõit jalgratturile enne teekattele paiskunud esemeid ehk enne jalgratturi jalatsit ja otsasõidu hetkel liikus jalgrattur reaalselt parempoolsel asfaltkattega teepeenral. Sõiduauto Audi 80 juht ei olnud sundolukorras, kus pidanuks kaasliikleja poolt tekitatud liiklusohu vältimiseks ekstreemseid juhtimisvõtteid kasutama. Sõiduauto Audi 80 liikumiskiirus jalgratturile otsasõidu hetkel oli maksimaalselt 80 km/h (tl 176-178). Kohus, võttes arvesse kriminaalasjas kogutud tõendeid tervikuna, leiab, et usaldusväärselt on tuvastatud, et otsasõit jalgratturile toimus parempoolsel asfaltkattega teepeenral ja seda enne teele paiskunud jalgratturi esemeid. Sündmuskoha vaatluse protokollide ja nendele lisatud fotode kohaselt tuvastati kruusaga kaetud teepeenral sõiduauto jäljed 6,4 m enne jalgratturi jalatsit. Otsasõit jalgratturile on toimunud sõiduauto juhipoolse osaga, kuna otsasõidule viitavad vigastused paiknevad just juhipoolsel osal (tl 2-22). Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx on kirjeldanud kõigepealt tolmupilve nägemist (mis saab tekkida mõistetavalt siis, kui sõiduauto kruusakattega teepeenra osal sõidab) ja seejärel sõiduauto sõitmist vastassuunavööndisse. Kuna otsasõit toimus parempoolsel teepeenral (asfaltkattega teepeenar), väljus süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk enda sõidurajast ja sõitis teepeenral. Pärast jalgratturile otsasõitu sõitis süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk vastassuunavööndisse (kahe vastu sõitva sõiduki vahelt läbi) ja sealt teelt välja põllule. Seda, millistel konkreetsetel põhjustel süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk enda sõidurajalt (paremale, teepeenrale) väljus, ei ole võimalik kindlaks teha. Süüdistatav Yury Korochkin on andnud ütlusi, et ta ei mäleta toimunut. Yury Korochkini selgituste kohaselt „tuli mälu tagasi siis, kui nad põllu peal seisma jäid“. Alguses ei saanud ta siis midagi aru. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõidukil oleks olnud tehniline rike. Kriminaalasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et süüdistatav Yury Korochkinil oleks esinenud ootamatu terviserike. Sellega rikkus süüdistatav Yury Korochkin

§ 45

lg-s 1 ja 7 sätestatut, mille kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides ning asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et vahetult enne otsasõitu ja otsasõidu ajal oli süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk teepeenral. Seega ei sõitnud süüdistatav Yury Korochkin enda sõiduraja piirides ega arvestanud sõiduolusid. Sellega seadis ta ohtu teepeenral sõitnud jalgratturi Ene Pärteli. Selle tõttu rikkus süüdistatav Yury Korochkin ka

§ 35lg-s 1 sätestatud nõuet, et juht ei tohi oma 5 tegevusega ohustada jalgratturit.

Õige on prokuröri viide

§ 45

lg-le 12, mis näeb ette juhud, kui on lubatud teepeenral mootorsõidukit juhtida (teatud tingimustel peatamiseks, parkimiseks, pööramiseks, möödasõiduks, möödumiseks või sõitmiseks). Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul nimetatud asjaolusid ei esinenud. Seega ei olnud süüdistatav Yury Korochkinil lubatud sõidukiga sõita teepeenral. Samuti on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole selles, et jalgratturile otsasõit toimus asulavälisel teel.

§ 15lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et antud teelõigul oli kiirus ajutiselt (ajutise liiklusmärgiga) piiratud.

§ 14

lg 3 kohaselt tuleb ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. Vaidlust ei ole selles, et otsasõit toimus teelõigul, millel oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Seda kinnitavad 18.09.

1. a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuv mõõtmine – fotol paiknev liiklusmärk asub teeposti juures, mis asub järjekorras kolmandast teepostist 98 m kaugusel (tl 180-183). Liikluskorraldusskeemi kohaselt oli kiirust ajutiselt piiravate märkide (50 km/h ja 30 km/h) vahe umbes 100 m (tl 55-56). 14.07.
2. a sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja fotodest järelduvalt toimus jalgratturile otsasõit teise ja kolmanda teeposti vahelisel alal (arvestades 18.09.
3. a sündmuskoha vaatlusprotokollil märgitut). Surnukeha paikneb maanteega ristuval ristmiku alal, keskel (tl 2-22). Ekspertarvamusest järelduvalt oli süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduki maksimaalseks sõidukiiruseks jalgratturile otsasõidu hetkel 80 km/h (tl 176-178). Ekspert on ütlusi andes selgitanud, et Yury Korochkini juhitava sõiduki liikumiskiirus jalgratturile otsasõidu hetkel oli suurem kui 65…72 km/h (ekspertiisiakti kohaselt oli sõiduki kiiruseks enne vasakule teelt väljasõitu ligikaudu 65-72 km/h – tl 176-178,184-185), kuid mitte suurem kui 80 km/h (tl 184185). Kuna süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduauto kiiruseks jalgratturile otsasõidu hetkel oli maksimaalselt 80 km/h ületas ta sellel teelõigul kehtestatud suurimat lubatud sõidukiirust, milleks oli 50 km/h. Sellega on süüdistatav Yury Korochkin rikkunud

§ 50

lg 3 p-s 1,2 sätestatut, mille järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Lisaks rikkus süüdistatav Yury Korochkin

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Süüdistatav Yury Korochkin on ütlusi andes kinnitanud, et talle oli täpselt teada, et tegemist on maanteega, kus on suur liiklus, ja palju liiklusmärke. Tegemist oli süüdistatav Yury Korochkini jaoks tuttava maanteega. Kohus nõustub, et süüdistatav Yury Korochkin rikkus ka

§-s 101 sätestatud nõudeid.

§ 101

lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhi terviseseisund vastama

§ 101lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele.

Tervisenõuetele vastavust tõendab tervisekontrolli teostaja väljastatud tervisetõend.

§ 101

lg 4 p 1 kohaselt tuleb tervisekontrolli läbida iga viie aasta järel üle 65-aastasel A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juhil.

§ 101

lg 8 järgi peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat 6 tervisetõendit. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Yury Korochkini juhtimisõigus oli 14.07.

1. a peatunud, kuna tal puudus kehtiv tervisetõend. Kriminaalasja materjalides sisalduv väljatrükk juhiloa kehtivusest näitab, et seisuga 12.09.
2. a oli süüdistatav Yury Korochkinil vajalik läbida tervisekontroll. Juhiluba nrxxxxxxxxxxxxi kehtiv (tl 83). Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt on süüdistatav Yury Korochkinile väljastatud juhiluba 02.04.
3. a, kehtivusega 02.04.
4. a (tl 115). Kriminaalasja materjalide juures on Kallavere polikliiniku väljastatud tõend nr 303, väljastatud 25.03.
5. a, kehtivusega 5 aastat (tl 84-85). OÜ Muuga perearstikeskuse perearst xxxxxxxxxxxxxxvi vastuse kohaselt oli väljastatud viimane tervisetõend Yury Korochkinile 21.03.
6. a, kehtivusega kuni 21.03.
7. a (tl 87-88). Sellest tulenevalt on alates 21.03.
8. a puudunud süüdistatav Yury Korochkinil kehtiv tervisetõend, mis kinnitaks, et süüdistatav Yury Korochkini tervislik seisund vastab

§ 101lg 10 nõuetele.

Tulenevalt eeltoodud liiklusnõuete rikkumisest, on süüdistatav Yury Korochkin rikkunud ka liiklusseaduses sätestatud üldisi liiklejatele kehtivaid nõudeid. Nii on sätestatud

§ 14

lg-s 2, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Süüdistatav Yury Korochkin on jätnud arvestamata kehtivate liiklusalaste õigusaktide nõuetega ning ta ei ole olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning arvestanud teiste liiklejatega. 5. Siiski leiab kohus, et kõik eelkirjeldatud liiklusnõuete rikkumised ei ole tõepoolest põhjuslikus seoses jalgratturile otsasõiduga. Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et jalgratturile otsasõit oli kokkuvõtlikult põhjustatud sellest, et süüdistatav Yury Korochkini juhitav sõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust ja väljus oma sõiduraja piiridest, mitte sellest, et süüdistatav Yury Korochkini juhtimisõigus oli peatunud seoses sellega, et tal puudus kehtiv tervisetõend. Kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav Yury Korochkini tervislik seisund jalgratturile otsasõitmise ajal oli selline, mis ei võimaldanud tal sõidukit juhtida. Samuti ei ole tuvastatud, et süüdistatav Yury Korochkinil oleks olnud väsimusseisund. Sellist seisundit ei ole tuvastatud

§-s 70 ettenähtud korras. Süüdistatav Yury Korochkin on kõrges eas olev isik, kellel on ja on ka varasemalt olnud mitmeid terviseprobleeme. See omakorda ei tähenda, et jalgratturile otsasõit 14.07.2016. a kella 15.15 ajal oli põhjustatud süüdistatav Yury Korochkini tervislikust seisundist. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik süüdistatav Yury Korochkinile KarS § 422 lg 1 mõttes ette heita

§ 101lg 1,8 ja § 101 lg 4 p 1 rikkumisi.

Seda põhjusel, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, et nimetatud rikkumised oleksid põhjuslikus seoses jalgratturile otsasõiduga. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tuvastatud, et teised rikkumised (kiiruse ületamise ja enda sõidurajalt väljumisega seotud rikkumised) on põhjuslikus seoses jalgratturile otsasõiduga. Selles ei ole ka vaidlust. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et jalgratturi tegevusele ei ole mingisuguseid etteheiteid võimalik teha. Kogutud tõendid (ennekõike sündmuskoha vaatlusprotokollid ja ekspertiisiakt) kinnitavad, et jalgrattur kasutas liiklemiseks teepeenart, s.o temale liiklemiseks ettenähtud tee osa. Samuti ei ole tuvastatud, et jalgratturi käitumine või tegevus oleks põhjustanud talle otsasõidu. Surnu ekspertiisiakti kohaselt ei leitud xxxxxxxxxxx verest ka etanooli (tl 27-37). Liiklustehnilise ekspertiisiakti arvamuse kohaselt ei olnud süüdistatav Yury Korochkin sundolukorras, kus pidanuks kaasliikleja poolt tekitatud liiklusohu vältimiseks ekstreemseid juhtimisvõtteid kasutama (tl 176-178). Sellest järeldub, et just süüdistatav Yury Korochkini tegevus on tekitanud ohu jalgrattur xxxxxxxxxxx liikumisele. Sellest tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tuvastatud, et xxxxxxxxxxx surmaga lõppenud otsasõit oli põhjustatud süüdistatav Yury Korochkini tegevusest mootorsõiduki 7 juhtimisreeglite eiramisel. 6. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Yury Korochkini tegevuses tuvastatud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud. 7. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistatav Yury Korochkin on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult või mitte. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on arvamusel, et süüdistatav Yury Korochkin on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse ennekõike välist teopilti. Siinkohal peab kohus oluliseks, et olukorras, kus ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millistel põhjustel on Yury Korochkin tegutsenud selliselt, nagu ta tegutses (ei mäleta, miks kiirust ületas ja teelt välja sõitis), tuleb tahtluse hindamisel arvesse võtta teo tehiolud ja hinnata neid objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Tuvastatud on, et süüdistatav Yury Korochkin ületas otsasõidu ajal antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust, sõites maksimaalselt kiirusega 80 km/h (aga mitte vähem kui 65-72 km/h). Kohus on seisukohal, et sõiduauto juhtimisel allub kiiruse valik üldjuhul täielikult juhi tahtele. Juht saab ja valib täies teadmises juhtimise ajal kiirust, kuna kiiruse üle otsustamine juhtimise ajal eeldab juhi aktiivset käitumist. Samuti allub täielikult juhi tahtele ja kontrollile sõidu ajal sõiduki paiknemine teel. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et süüdistatav Yury Korochkin kasutas vahetult enne otsasõitu liiklemiseks teepeenart, s.o tee seda osa, mida tal ei olnud sõiduki juhina õigus sõitmiseks kasutada. Süüdistatav Yury Korochkin pikaajalise staažiga sõiduki juhina oli täielikult teadlik, et teepeenart kasutavad liiklemiseks teised liiklejad, sealhulgas jalakäijad, jalgratturid jt. Seda on lubamatult teinud ka süüdistatav Yury Korochkin 14.07.2016. a sõiduautot juhtides. Asjaolu, et süüdistatav Yury Korochkin ise ei mäleta, miks ta kiirust ületas ja teepeenart liiklemiseks kasutas, ei tähenda kohtu arvates, et rikkumisi ei pannud ta toime tahtlikult. Kohus, võttes kõike eeltoodud asjaolusid arvesse, leiab, et süüdistatav Yury Korochkin on tahtlikult ületanud (KarS § 16 lg 3 mõttes) 14.07.2016. a kella 15.15 ajal suurimat lubatud sõidukiirust, mis ilmselgelt ei vastanud kehtivatele reeglitele, aga ka teeoludele (teelõigul tehti teemärgistustöid ja seega oli ajutiselt ka kiirust piiratud – tl 75-77, 55-56). Juht, ületades tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust, peab ilmselgelt võimalikuks pidama sõiduauto juhitavuse üle kontrolli kaotamist. Seega pidi ka süüdistatav Yury Korochkin vähemalt möönma, et tema lubamatu kiiruse valik võib kaasa tuua selle, et ta kaotab sõiduauto juhitavuse üle kontrolli ja sealhulgas võib väljuda ka enda sõidurajalt (KarS § 16 lg 4 mõttes). Kuna kohus leiab, et süüdistatav Yury Korochkin on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult, ei ole põhjendatud hinnata, kas süüdistatav Yury Korochkini tegevus vastab KarS §-le 423. 8. Kohus leiab, et tagajärje suhtes on süüdistatav Yury Korochkin tegutsenud ettevaatamatusega KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuigi süüdistatav Yury Korochkin on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad tõendid, et Yury Korochkin oleks pidanud võimalikuks ja möönnud teise liikleja surma. Samas oleks süüdistatav Yury Korochkin seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. 9. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Yury Korochkin süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse isikut kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Yury Korochkin on 14.07.2016. a sõiduautot juhtides rikkunud mitmeid väga olulisi liiklusnõudeid. Süüdistatav Yury Korochkin 8 on valinud liiklemiseks lubamatu sõidukiiruse, väljunud enda sõidurajast ja selle tulemusena seadnud ohtu jalgratturi, kes ka suri. Rikkumiste ulatust näitab kohtu arvates asjaolu, et otsasõit jalgratturiga toimus sõiduki juhipoolse esiosaga. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav Yury Korochkin juhtis sõidukit tiheda liiklusega maanteel. Ilmastiku- ja teeolud olid jalgratturile otsasõidu ajal väga head. Lisaks peab kohus oluliseks, et pärast jalgratturile otsasõitu sõitis süüdistatav Yury Korochkini juhitud sõiduk vastassuunavööndisse ja sealt teelt välja põllule. Sellega oli ohtu seatud ka teiste liiklejate elud, tervised ja vara. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sõitis sõiduk nende ees liikuvate kahe sõiduki vahelt läbi (tl 75-77). Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et jalgratturile otsasõidu ajal oleks süüdistatav Yury Korochkini tervislik seisund olnud selline, mis ei võimaldanud sõidukit juhtida. Samas on kohtu hinnangul oluline arvestada, et süüdistatav Yury Korochkini juhtimisõigus oli peatunud, kuna tal puudus kehtiv tervisetõend. Süüdistatav Yury Korochkin on ütlusi andes selgitanud, et pärast toimunut pöördus ta tervisetõendi saamiseks meditsiiniasutuste poole. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav Yury Korochkin tõepoolest pöördunud tervisetõendi saamiseks arstide poole, kuid mitmest kohast keelduti talle tervisetõendit väljastamast. AS Kallavere Haigla Liiklusmeditsiinikomisjoni esimehe vastuskirjast nähtuvalt pöördus Yury Korochkin 18.10.2016. a liiklusmeditsiinikomisjoni, et saada tervisetõendit. Eelnevalt oli käinud perearsti juures, kuid perearst suunas komisjoni, kuna teadis, et Yury Korochkin omab rasket puuet. Liiklusmeditsiinikomisjon ei võtnud vastutust, et anda Yury Korochkinile tõendit B-kategooria sõiduki juhtimiseks (tl 90-91). Tervisetõendi väljastas perearstxxxxxxxxxxxxxx. Perearst xxxxxxxxxxxxx vastuse kohaselt on Yury Korochkin uus patsient tema nimistus. 26.01.2017. a annulleeris ta Yury Korochkini tervisetõendi, kuna talle ei olnud kättesaadavad andmed Yury Korochkinile määratud raske puude ja liiklusmeditsiini komisjoni toimumise kohta (tl 102-114). 22.02.2017. a väljastas AS Ida-Tallinna Keskhaigla Yury Korochkinile tervisetõendi, kehtivusega 22.02.2019. a (tl 165). Sellest tulenevalt ei ole ka erinevad meditsiiniasutused olnud ühel meelel selles, kas süüdistatav Yury Korochkini tervislik seisund pärast 14.07.2016. a toimunut vastab kehtivatele nõuetele või mitte. Karistust kergendava asjaoluna saab kohtu hinnangul arvestada KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes kahju vabatahtlikku hüvitamist. Kannatanu on kriminaalasjas 19.09.2016. a esitanud tsiviilhagi varalise kahju 279,51 eurot nõudes (tl 73-74). Kriminaalasja materjalide kohaselt on toimiku koopia kaitsjale kättesaadavaks tehtud 03.05.2017. a (tl 154). Maksekorralduse nr 1 kohaselt on Yury Korochkin 12.05.2017. a tasunud Helle Klaarile 279,51 eurot, selgitusega „kahju hüvitamine kriminaalasjas 16249000217“ (tl 164). Seega on süüdistatav Yury Korochkin vabatahtlikult tasunud kannatanu nõutud varalise kahju. Karistust kergendava asjaoluna saab kohtu hinnangul arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et süüdistatav Yury Korochkin on tõepoolest väljendanud kohtuistungil siirast kahetsust toimunu ja selle üle, et jalgrattur xxxxxxxxxx on surma saanud. Samas peab kohus oluliseks, et vaatamata siirale kahetsusele on süüdistatav Yury Korochkin ütlusi andes hakanud viitama tema tegevust õigustavatele asjaoludele – midagi juhtus temaga (teadvuse kaotus), palav ilm, samas oli teinud palju peatusi, sõiduki tehnilist seisundit ja enda tervist kontrollis alati enne sõitma minekut jne. Seda vaatamata sellele, et enda ütluste kohaselt ta tegelikult ei mäleta toimunut. Sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud, et süüdistatav Yury Korochkin senini teadvustab just tema poolt tehtud valesid valikuid ja otsuseid, mida ta sõiduki juhina 14.07.2016. a vastu võttis. KarS § 57 lg 1 p 7 kohaselt tuleb karistust kergendava asjaoluna arvestada, et süüdistatav Yury Korochkin on kõrges eas olev inimene. Lisaks arvestab kohus, et süüdistatav Yury Korochkinil puudub igasugune kriitika enda tervisliku seisundi osas. OÜ Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse arstitõendi kohaselt on Yury 9 Korochkinil diagnoositud: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpk (tl 203). Sellest tulenevalt on süüdistatav Yury Korochkini tervislik seisund halb. Samas järeldub süüdistatav Yury Korochkini ütlustest, et käesoleval ajal kardaks ta sõidukit juhtida, aga mitte seda enda tervise pärast, vaid raskete tagajärgedega toimunud õnnetuse tõttu. Liiklusohutuse tagamine igal ajal on kõikide liiklejate peamiseks kohustuseks ja ülesandeks. Kuna kõrges eas oleval isikul on tervislik seisund probleemne juba ainuüksi vanuse tõttu, on äärmiselt oluline, et kõrges eas olev liikleja suudaks adekvaatselt enda tervislikku seisundit ja sellest tulenevat suutlikkust võimalikult adekvaatselt hinnata. Süüdistatav Yury Korochkini ütlustest nähtuvalt on tal varasemalt olnud mikroinsult (2013.

1. a)ja selle tagajärjel leiti, et talle võiks maksta pensionit vms. Süüdistatav Yury Korochkin loobus sellest 30 eurost, kui tal oli vaja juhilubasid pikendada. Sellest järelduvalt on süüdistatav Yury Korochkin varasemalt jätnud taotlemata toetused või pensionilisa ainuüksi põhjusel, et mitte kaotada juhtimisõigust. See omakorda annab igati alust olla veendunud, et süüdistatav Yury Korochkin ei teadvusta adekvaatselt enda tervislikku seisundit. Karistuse eripreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Yury Korochkin on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kehtivad väärteokaristused süüdistatav Yury Korochkinil puuduvad (tl 130). Karistuse üldpreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav Yury Korochkin on toime pannud üldohtliku süüteo. Siinkohal on oluline, et kõikide liiklusreeglite eesmärgiks on tagada kõikide liiklejate turvalisus ja üldine liiklusohutus. Mootorsõiduki juht suurema ohu allika valdajana peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ja järgima kehtestatud reegleid, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältida igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, suureneb oluliselt liiklusõnnetusse sattumise oht. Seda kinnitab ka käesolevas kriminaalasjas juhtunu. Süüdistatav Yury Korochkini tegevuse tagajärjel 14.07.2016. a varahommikul oli ohustatud väga paljude inimeste elud, tervised ja nende vara. Liiklusnõuete rikkumise tulemusena realiseerus ka kõige raskem tagajärg – suri teine liikleja. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu arvates kohane määrata süüdistatav Yury Korochkinile karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. Seega lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 2 aastat vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike süüdistatav Yury Korochkini isikut, leiab, et süüdistatav Yury Korochkini puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Kohtu hinnangul on võimalik kõrges eas ja varem karistamata süüdistatav Yury Korochkini suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et süüdistatav Yury Korochkinile mõistetav vangistus tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3aastase katseajaga. 11. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on süüdistatav Yury Korochkini suhtes vajalik kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja Yury Korochkini isikut, on seisukohal, et karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik süüdistatav Yury Korochkini suhtes kohaldada ka 10 lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna süüdistatav Yury Korochkin on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. Süüdistatav Yury Korochkini tegevuse tõttu on kaotanud elu kaasliikleja. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Yury Korochkini liiklusest eemaldamist peab kohus äärmiselt vajalikuks ka seetõttu, et Yury Korochkinil puudub igasugune kriitika enda tervisliku seisundi osas. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav Yury Korochkin ja seda 2 aastaks. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel valitud kannatanu esindajale makstud tasu summas 300 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks surnu ekspertiisikulu 343 eurot (tl 38), liiklustehnilise ekspertiisikulu 457 eurot (tl 179). Kokku on ekspertiisikulud 800 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks veoteenusega seotud kulu summas 134 eurot (tl 45-46,47,48). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2018.
2. a)määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 500 eurot. Seega on sundraha suuruseks 750 eurot. Menetluskulud kokku on 1984 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja ja prokurör taotlesid menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ja vajalik. Süüdistatav Yury Korochkin on 84-aastane pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension üle 480 euro. Süüdistatav Yury Korochkin elab koos abikaasaga. Mõlemad lapsed on surnud. Süüdistatav Yury Korochkini poeg suri 17.09.2017. a (tl 192). Arvestades menetluskulude kogusummat ja süüdistatav Yury Korochkini majanduslikku seisundit, on kohtu arvates põhjendatud menetluskulusid oluliselt vähendada ja väljamõistetavad menetluskulud määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Kohtu hinnangul on süüdistatav Yury Korochkinilt põhjendatud välja mõista sundraha katteks 500 eurot, kannatanu esindaja kulud 300 eurot ja ekspertiisikulu katteks 220 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus riigi kanda. Asitõendid 11 Kriminaalasjas on asitõendiks jalgratas Raleight Canyon (tl 51). Asitõend asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Kohus leiab, et nimetatud jalgratas tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Siinkohal arvestab kohus, et jalgratas on 14.07.2016. a toimunud otsasõidu tõttu hävinenud ja seeläbi muutunud väärtusetuks. Liiklusvahendi ülevaatuse protokolli kohaselt on jalgrattal purunenud täielikult tagumine ratas, tagumise ratta plastikust porilaud, eemaldunud sadul, jalgratta juhtraud vasakult poolt kõverdunud (tl 49-50). Kannatanu xxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt ei soovi ta jalgratta tagastamist (tl 64-67). Ka jalgratta väärtuse osas esitas kannatanu xxxxxxxxxxxxtsiviilhagi, summas 200 eurot (tl 73-74), mis on süüdistatav Yury Korochkini poolt hüvitatud (tl 152153,164). Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat, millel on liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusega seotud fotofailid (tl 22). Kohus leiab, et nimetatud CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 12