← Eesti

1-14-5699/46

Obsah (6)§ 121§ 118§ 64§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-5699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 12.04.2018) Kriminaalasja number 1-14-5699 Tä

§ 121

järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust;

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 27.11.2013.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 kuu 15 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu 15 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 11.02-18.03.2014, s.o 1 kuu 7 päeva, karistusaja hulka. Lõplikuks kandmisele 1

(2)kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 02.12.
  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.12.
  2. 20.03.
  3. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Andrei Laanemetsa ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud ja esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud kuriteo sooritamise asjaolude, tema negatiivse isiku ja suhtumise ning vabanemisjärgsete elutingimuste tõttu. Andrei Laanemets avaldas, et tal puudub vabanemise korral elukoht ja seetõttu ei soovi ta tingimisi enne tähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Laanemets temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Laanemetsal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Andrei Laanemetsa tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andrei Laanemets kannab karistust oma elukaaslase kehalise väärkohtlemise ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud oht elule. Varem on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Ta on osalenud programmides "Eluviisitreening" ja „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Lisaks on kinnipeetav osalenud majandusabitöödel. Esimese (

  1. aastal toimunud) programmi läbiviija hinnangul on isikul soov muutuda. Teise (
  2. aastal toimunud) programmi läbiviija hinnangul on Andrei Laanemets on oma hoiakute poolest üsna jäik ja ei näe vajadust muutumiseks. Esitatud hinnangute põhjal ei saa kohus olla veendunud, et kinnipeetav on valmis oma käitumist vabaduses muutma, mistõttu püsib oht uute süütegude toimepanemiseks. Seaduskuulekat elu ei toetaks hetkel ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused. Andrei Laanemetsal puudub elukoht, samuti puudub töökoht ning igasugune sotsiaalvõrgustik. Olukorras, kus süüdimõistetul elukoht puudub, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ja seetõttu puudub võimalus tema vabastamiseks. Elukoha puudumise tõttu ei soovi kinnipeetav ka ise enda vabastamist. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Andrei Laanemetsa tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.