1-11-4679/17

1 Kriminaalasi nr 1-11-4679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-4679 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Jarmaki tingimisi enne tähtaega vabastamiseks vangistusest Süüdimõistetu ANDREI JARMAK, isikukood kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx 37008010358, Karistuse kandmise algus 07.11.2010 ja lõpp 07.11.2021 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI JARMAK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jarmaki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Jarmak kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusega nr 1-11-4679 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestatakse tõkendi – vahistamine – kohaldamisest, s.o alates 07.11.
2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Kinnipeetava käitumine ei ole sarnane varasemaga. Kuriteod on muutunud liigiliselt ja astmeliselt raskemaks, viimati pani kinnipeetav toime raske isikuvastase kuriteo. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteod ei ole toime pandud samalaadsetel põhjustel, viimase kuriteo pani isik toime ühisel joomingul tekkinud konflikti käigus. Soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Varasemalt on isik kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja põhjuseks on olnud rahalised raskused. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Lisaks on ta omandanud elektriku eriala ning saanud vastava tunnistuse. Kinnipeetav kordas riigikeele A2-taseme kursust, kuid sooritas eksami vaid tulemusele 20% 100-st ning B1-tasemel õpinguid jätkata ei saa, sest tase on liiga madal. Ajavahemikul 16.03.2015-28.01.2016 toimus kinnipeetavaga psühholoogiline nõustamine. Kinnipeetav oli määratud tööle koristajana ajavahemikus 24.05.2017-17.11.2017, kuid ta keeldus töötamisest. Kontaktisikuga on toimunud igakuised vestlused alates 2017.a II kvartalist analüüsimaks kuriteo ajendeid, tagajärgi ja perspektiivi elada tulevikus seaduskuulekat elu. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 6 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos kannatanuga 1-toalises ühiselamutüüpi korteris aadressil xxxx. Korter kuulus ohvrile. Ühiselt tarvitati korteris tihti alkoholi ja sellega kaasnesid ka tülid, mis lõppesid kannatanu tapmisega. Kinnipeetaval endal alaline eluase puudub. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda aadressil xxxx. Korter kuulub sõbrale P A, kes on andnud oma nõusoleku, et kinnipeetav võib seal elada peale vabanemist 6 kuud. Pärast poolt aastat peab Andrei Jarmak aga leidma endale uue eluaseme üürikorteri näol või pöörduma eluasemeprobleemi lahendamiseks sotsiaalhoolekandeosakonda. Põhihariduse omandas isik endises Tallinna
3. Põhikoolis (erivajadustega lastele mõeldud kool), kuid õpinguid ei jätkanud. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Isik on peamiselt töötanud mitteametlikult ehitusvaldkonnas. Sissetulekuks vabaduses oli juhutööde eest saadud tasu, mida kulutas muuhulgas mõtlematult joovastite hankimise peale. Rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis planeerida ei osanud. Kinnipeetavale oli omane pigem üks päev korraga elamine. Isik on pannud minevikus toime varavastase kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab samuti, et ta vajab abi rahaasjade korraldamisel. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik tööle asuda firmasse xxxx lihttöölisena. Kinnipeetaval puudub Eestis toetav lähivõrgustik, sest vanemad on surnud ja sugulased elavad xxxx. Lapsi isikul ei ole. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab sõltuvusainete tarvitamine ja äärmiselt jõhker kuritegu. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi suurtes kogustes, joomatsüklid võisid kesta nädalaid. Isik saab aru alkoholi halvast mõjust ja tarvitamise jätkamise võimalikest tagajärgedest, kuid senimaani ei ole suutnud iseseisvalt tarbimist piirata. Alkoholijoobes olles võib ta muutuda vägivaldseks ning tegutseda ettearvamatult. Ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli isik tarvitanud suurtes kogustes alkoholi. Kinnipeetav tarvitas vabaduses regulaarselt narkootilisi aineid, põhiliselt amfetamiini või kanepit. Samuti on ta süstinud varasemalt amfetamiini. Väidetavalt tarvitas esmakordselt narkootilist ainet (marihuaana)
4. aastal. Joovastite mõju all olles on ta käitunud vägivaldselt ning pannud toime raske isikuvastase kuriteo (oli tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume). Narkosõltuvust kinnipeetav otseselt ei tunnista, kuid mõistab osaliselt tarvitamise võimalikke tagajärgi ja sõltuvusainete tarvitamise ning õigusvastase käitumise omavahelisi seoseid. Isikul on kuulmisprobleemid. 3 Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud traumajärgne ajukahjustuse sündroom, mistõttu on tema mõtlemine aeglane ja käitumine võib olla ettearvamatu. Tervise ja emotsionaalse seisundi risk on seotud eelkõige joovastite tarvitamisega, mis võimendavad mõtlematut käitumist. Sõltuvusainete mõju all olles võib isik olla ettearvamatu käitumisega ja reageerida tagajärgedele mõtlemata. Alkoholijoobes käitub kinnipeetav impulsiivselt, kuid kainena suudab oma käitumist kontrollida. Probleemide äratundmisvõime ja lahendamise oskus on kasin, isik pigem väldib ebameeldivate küsimustega tegelemist. Vabanemisel soovib isik töötada ja luua pere. Kinnipeetav püüab kohati leida oma õigusvastasele käitumisele õigustusi ja vabandusi. Vangistuse ajal on isik valmis oma probleemidega tegelema, on motiveeritud osalema taasühiskonnastavates tegevustes. Vangla riskihindamise alusel on isik kõrgohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 35%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 27%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla Andrei Jarmaki vabastamist ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Jarmak tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 07.11.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Jarmakile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetavat toetavad lähedased Eestis puuduvad, v.a lapsepõlvesõber P A, kes on nõus temale tagama ajutiselt pooleks aastaks elamispinna. P A näol on tegemist kinnipeetava lapsepõlvesõbraga, kellega tal suhtlemine vahepealseteks aastateks katkes. Andrei Jarmak võttis P A uuesti ühendust 2015.a vanglast, kuna tal oli vaja abi eluasemeprobleemi lahendamisel. P A ei osanud ametnikule öelda, milline tutvusringkond kinnipeetaval enne vangistust oli, sest nad ei suhelnud omavahel aastaid. Vanglast vabanemise korral on P A nõus kinnipeetavale tagama eluaseme ajutiselt kuueks kuuks ehk selleks perioodiks, kui ta ise viibib antud elukohast eemal. Tegemist on remondijärgus oleva 3-toalise korteriga kortermaja
6. korrusel. Kuigi elukoha kontrollimise ajal käisid korteris remonttööd on seal võimalik elada. Korteri omaniku P A sõnul loodab ta remondiga valmis saada selleks ajaks, kui Andrei Jarmak vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneb. Rahvastikuregistris kinnipeetava viimase registreeritud elukoha kohta andmed puuduvad. Seega peab Andrei Jarmak vabanedes oma elukohaandmeid rahvastikuregistris uuendama. Kinnipeetavale on nõus tingimisi enne tähtaega vabanemise korral töökoha garanteerima ettevõtte xxxx juhatuse liige M S, kelle sõnul on ta juba varasemalt kinnipeetava tööoskustega kursis ja jäi Andrei Jarmaki töösse suhtumise ning tööga rahule. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel ühel korral (30.09.2003-29.03.2005). Kriminaalhooldus lõppes küll katseaja lõppemisega, kuid Andrei Jarmakil esines kogu kriminaalhoolduse vältel korduvalt probleeme määratud aegadel registreerimisele ilmumisega. Kinnipeetava käitumist võib vabaduses negatiivselt mõjutada alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kuna lähtuvalt toimepandud kuriteost võib ta sõltuvusainete mõju all olles käituda mõtlematult ja impulsiivselt ning sellel võivad olla ettearvamatud tagajärjed. Positiivne on see, et kinnipeetav on käesoleva vangistuse jooksul läbinud individuaalselt sõltuvusprobleeme käsitleva programmi Eluviisitreening ning selle tulemusena on ta endale teadvustanud, et sõltuvusainete tarvitamist tuleb vältida. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Jarmak tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 07.11.
7. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Jarmakile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused. Andrei Jarmak kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheb elama oma sõbra juurde, kus ta saab elada pool aastat. Ta leiab endale töökoha ja hakkab tööle. Ta on xxxx ka varem töötanud. Vanglas istub ta juba pikka aega ja kartser on 4 ainuke koht, kus ta saab olla üksinda. Ta on aru saanud, et kui kohus ta vabastab, siis peab ta täitma kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta väga kardab elu vabaduses. Isegi kui ta kannab karistuse lõpuni, on hirm, kuidas ta vabaduses hakkama saab. Ta ei oleks kunagi arvanud, et temaga juhtub see, mis juhtus. Ta väga kahetseb seda. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Jarmaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Jarmaki ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Jarmak ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab karistust esimese raskusastme eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest. Kohus peab ennetähtaegse vabastamise korral võtma arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid. Harju Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusest nähtub, et Andrei Jarmak pani tapmise toime piinaval ning julmal viisil. Arvestades Andrei Jarmaki poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, mis on äärmiselt õõvastavad ning ärakandmata karistuse pikkust (karistusaja lõpp on 07.11.2021), oleks tema vabastamine käesoleval ajal ilmselgelt ennatlik. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-11-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval puudub vabaduses toetav lähivõrgustik, ajutiselt oleks tal võimalik elama asuda lapsepõlvesõbrale kuuluvasse korterisse, kuid kuue kuu möödumisel peaks ta endale uue elukoha leidma. Vabanemisel on tal võimalik asuda tööle firmasse xxxx, kuid asjaolu, et isik on vangistuses töötamisest keeldunud, seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka tema valmisoleku vabanemisel töötada. Eriti arvestades seda, et ka enne vangistust töötas ta peamiselt mitteametlikult ning juhutöödel. Rahaliste vahendite planeerimisega oli isikul raskusi, saadud tasu kulutas ta muuhulgas mõtlematult joovastite hankimise peale. Varasemalt on ta pannud toime ka varavastase kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel on võimeline iseseisvalt oma rahalisi vahendeid planeerima ning et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Enne vangistust tarvitas isik suurtes kogustes alkoholi. Samuti tarvitas ta vabaduses regulaarselt narkootilisi aineid. Kuriteo pani isik toime olles tarvitanud nii alkoholi kui ka narkootikume. Kohtu hinnangul võib alkoholi ja narkootikumide tarvitamise jätkamist vabaduses pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks, sest sõltuvusaineid tarvitanuna võib ta olla ettearvamatu käitumisega ning reageerida tagajärgedele mõtlemata. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Andrei Jarmaki vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Lisaks on ta omandanud elektriku eriala, osalenud psühholoogilises nõustamises ja vestlustel. Samuti selle, et tal on vabanemisel olemas ajutine elukoht ning võimalus asuda tööle firmasse xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus 5 eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik