Obsah (4)

§ 231§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-17-18696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18696 Tsivi

) § 231 lg 2 järgi tähendab faktilise väitega tingimusteta ja sõnaselget nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei vaidlusta enam korduvate eriarsti vastuvõttude ja röntgenülesvõtete vajalikkust, on alust lugeda, et kostja on asjaolu omaks võtnud, mistõttu kuulub kahjusumma hüvitamisele täies ulatuses.

1. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 2315,11 eurot, on hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus.
2. Tulenevalt eeltoodud kohtu põhjendustest kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning Kristjan Riisalt tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju hüvitisena 2315,11 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

7.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest ning hagejal muud menetluskulud puuduvad, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3