Obsah (6)

§ 396§ 397§ 619§ 8§ 9§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 28.03.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-15387 Hagi ese Raha

§ 396

tähenduses.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi tuleb vastava kokkuleppe korral laenu saamisel maksta intressi.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled, s.o Vladimir Filipchuk ja Margus Mölder 18.12.2011 (s.o üks päev enne esimese ülekande tegemist) suulise laenulepingu. Kohtumenetluses on hageja väitnud ka seda, et rahaülekannetega on laenulepingule antud kirjalik vorm. Hageja ja kostja vande all antud ütlustega ning tunnistajate N F ja L M ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja poolt laenuna käsitletavaid rahaülekandeid tegi tema arvelt kostja arvele hageja abikaasa, eesmärgiga kasutada hageja raha kolmandatele isikutele laenu andmiseks kostja vahendusel ja teenida kostja poolt sõlmitavate laenulepingute pealt intressitulu. Kostja on seisukohal, et rahaülekannete puhul oli tegemist hageja käsunditega, mida kostja pärast raha saamist täitis, s.o laenas hageja raha edasi kolmandatele isikutele, kes tasusid hageja abikaasale nii laenu kui intresse.

§ 619

järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. 19. Poolte suhetele on raske õiguslikku hinnangut anda, kuna kohtu arvates ei esita faktilisi asjaolusid pärist tõeselt kumbki pool.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tõenditest nähtuvalt hageja ja kostja enne rahaülekannete tegemist (ja ka pärast seda) omavahel suhelnud, mingil viisil tahteavaldusi vahetanud ja ühe või teise lepingu sõlmimises kokku leppinud ei ole. Rahaülekannetega seoses olid kokkulepped hageja abikaasa ja kostja (ning kostja abikaasa) vahel. Asjaolu, et N F rahastas kostjaga sõlmitud kokkuleppeid hageja arveldusarve kaudu, ei saanud tekitada hageja ja kostja vahel lepingulisi suhteid. Kuna hageja oli abikaasa ja kostja laenuärist teadlik ja andnud sellele väidetavalt aktsepti, võib N F kokkuleppeid kostjaga pidada ka hageja tahteks ja kostjaga kokkulepete sõlmimisel hageja volitatud esindajaks. 20. Kuigi kohtuistungil väidab N F, et hageja arvelt tehtud rahaülekannetega andis ta laenu ainuisikuliselt Margus Mölderile, kes pidi selle koos intressiga ka tagastama, nähtub N F enda ütlustes, hageja ja kostja vande all antud ütlustest ning tunnistajate L M, R S ja T K ütlustest, et N F teadis, milleks kostja saadud „laenu“ kasutab ning sekkus ka ise aktiivselt kostja korraldatud laenuärisse.

§ 29

lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte tegelikust ühisest tahtest. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et N F ja Margus Mölderi tegelik ühine tahe oli hageja arvel olevate rahaliste vahendite edasilaenamise kaudu intressitulu teenimine. Seega oli N F ja Margus Mölderi vahelistel kokkulepetel käsunduslepingu iseloom, mille sisuks oli, et kostja laenab N F saadud rahalised vahendid (mis oli võetud hageja teadmisel hageja arvelt) edasi kolmandatele isikutele, kes pidid saadud laenu koos intressiga kostjale tagasi maksma ja kostja omakorda tagastama laenu ja maksma intressi N F, jättes endale talle kuuluva intressiosa.

1. Laenu tagastamise ja intressi tasumise viisi osas on tõendid vastuolulised Kostja ja L Mölder kinnitavad, et N F soovis nii intressi kui laenu tagasimakseid sularahas, kuid tehti ka ülekandeid, kui ei olnud aega raha viima minna. Samas väidab kostja, et N F oli aktiivne 6 intresside sissenõudmisel ja tuli intressi maksmise päeval sageli ise kohale. Filipchukid väidavad, et intressi pidi makstama sularahas ja laen tagastatama arvele. Filipchukide väidet kinnitavad kohtu hinnangul kostja tehtud maksed hageja arveldusarvele perioodil 19.12.2011 kuni 22.10.
2. Ka kostja ja tunnistaja L M ütluste kohaselt oli tegemist muuhulgas laenu tagasimaksmisega, kuid arve kaudu tasuti ka intresse ning hageja ja kostja abikaasad tegid omavahel muid ülekandeid. Kostja ja tunnistajate L M ning N F ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostja kohustus oli väljalaenatud summad ja intressid kolmandatelt isikutelt kätte saada ja seejärel N F üle anda või üle kanda.
3. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kui käsundisaaja ülesandeks N F kaudu hageja arvelt saadud raha koos intressiga N F või hageja arvele tagastada. Hageja arveldusarve liikumistest nähtuvalt on tagastamata põhivõla suuruseks 13 541 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et intressimaksete või muude sularahaarvelduste puhul raha üleandmisega seoses dokumente ei vormistatud, sest kõik oli „usalduse peal“. Seega on kostja kohustus tõendada, et ta käsundisaajana oma kohustuse täitis, s.o hagejalt saadud rahalised vahendid ja teenitud intressid kokkulepitud ulatuses üle andis. Kuna hagi on esitatud ainult põhivõla suhtes, siis tasumata intressid ei ole käesoleva kohtuvaidluse esemeks.
4. Kostja ning tunnistajad L M, R S ja K K ütlustega loeb kohus tõendatuks, et 18.01.2013 hageja arvelt kostjale ülekantud 9000 USD, mis kostja laenas edasi R S, on viimasel poolt isiklikult N F sularahas üle antud 26.10.
5. Hageja tunnistaja A S ütlusi peab kohus vähem usaldusväärseks kui R S ja K K omi. A S kinnitab, et viibis koos abikaasaga 26.10.2013 Filipchukide elukohas ajavahemikul 11.30 kuni 21.
6. Kuna hageja ja kostja elukohad olid lähestikku, ei saa tunnistaja ütlused välistada perenaise pooletunnist eemalviibimist, mis võis võõrastele inimestele, kelle peamiseks eesmärgiks oli majapidamisega tutvumine, märkamatuks jääda. Seega asub kohus seisukohale, et 18.01.2013 hageja arvelt kostjale üle kantud 9000 USD on 26.10.2013 N F tagastatud ja hageja nõutavast põhivõlast tuleb maha arvata 6691 eurot (laenusumma eurodes ülekande tegemise ajal, millest on hageja lähtnud põhivõla kindlakstegemisel).
7. 11 000 euro üleandmist N F viimase elukohas 29.05.2014, millega pidid kõik võlad seoses hageja raha kasutamisega tasa saama, kohus tõendatuks ei pea. Tunnistaja T K teadmine 11 000 euro üleandmise kohta põhineb peamiselt L M ütlustel, kelle väitel nimetatud summa üle anti ja sellel, et tunnistaja nägi L M käes rahapakki, mis tundus koosnevat 50-eurostest rahatähtedest. Kas ja kui palju L M N F sel päeval tegelikult raha üle andis, seda tunnistaja ütlused ei tõenda. 11 000 euro üleandmise paneb kahtluse alla ka see, et L M ei osanud kohtule öelda, milliste kostjale tehtud rahaülekannete katteks võlga tasuti. N F ütluste kohaselt lubanud Mölderid talle sellel päeval tuua 13 000 dollarit, aga L tasunud vaid 1000 euro suuruse võla, mille ta oli N F võtnud Margus Mölderi teadmata oma pojale. Eeltoodust tulenevalt ei ole 29.05.2014 N F ja L M vahel toimunud rahalised tehingud üldse seostatavad hageja arvelt kostja arvele tehtud rahaülekannetega, s.o käesoleva hagi esemega.
8. Hageja ja tunnistaja N F ütluste kohaselt pidi hageja arvelt edasilaenamiseks võetud summad tagasi makstama samale arvele. Kostja ja tunnistaja L M väidavad, et sellist kokkulepet ei olnud ning lisaks intressidele võis tagastada ja ka tagastati laenu põhiosa sularahas. Nimetatud väidet kinnitab 9000 dollari tagastamine N F 26.10.2013, kuid kummutavad kostja kontolt hageja kontole tehtud maksed, mille suhtes on kostja ja tema abikaasa andnud erinevaid ja vastuolulisi selgitusi. Kuna pooled on üksmeelel selles, et intressi tasumine toimus alati sularahas, võib asuda seisukohale, et 6691 euro (9000 USD) suurust sularahamakset kõrvale jättes, vastab hageja kontopõhine arvestus põhivõla võimaliku suuruse kohta tegelikkusele. Kui osa ülekannetest võis olla seotud naiste „poodlemisega“, nagu kostja väidab, on hageja seisukoht, et kõigi kostja maksete puhul oli tegemist laenu tagasimaksetega, kostjale kasulik. Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates 7 ja kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et ühise äritegevuse tulemina jäi kostja hagejale võlgu 13 541-6691=6850 eurot, milline summa tuleb temalt hageja kasuks välja mõista.
9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kõnesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on oma nõuet kohtumenetluses vähendanud ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osade vahe on väike (159 eurot). Tõlgi tasu 470 eurot tuleb poolte vahel jagada võrdselt, kuna suulist tõlget vajasid kohtuistungil mõlemad pooled ja nende tunnistajad. Seega tuleb nii hagejalt kui kostjalt välja mõista riigi tuludesse 235 eurot. Makseinfo on kohtuotsusele lisatud eraldi dokumendina (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik