järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Riho Koppel – elukoht *, isikukood 37407046041, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistamata Ahti Kuuseväli Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Riho Koppel
järgi ja karistada rahalise karistusega 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära (päevamäära suurus 27 eurot) s.o 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) eurot. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-3002, rahaline karistus, R.Koppel, kohustuslik märkida viitenumber
lg 1 p 1 alusel võtta Riho Koppel`ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 2 3.Välja mõista Riho Koppel`ilt riigi tuludesse: /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700038984 . Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-3002, menetluskulu, R.Koppel/: -sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; -määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 58 (viiskümmend kaheksa) eurot 53 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata tasumata menetluskulud kogusummas 763,53 eurot tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse 63,60 eurot tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu 15.kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset 63,63 eurot järgnevate kuude 15.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 4.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Riho Koppel on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuostus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUS Riho Koppel’it süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.02.2017 kella 23.00-23.15 ajal H maakonnas K vallas K külas S T tee 2. kilomeetril sõiduautot Škoda Octavia registreerimisnumbriga * alkoholijoobes kuna tema väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,21 mg/l ± 0,12 mg/l kohta, seega oli tal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta. Sellise tegevusega rikkus Riho Koppel Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega pani Riho Koppel toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Riho Koppel tunnistas
Andis kohtus ütlusi, et kodus oli tüli, läks H’le, seal on suvila. Siis lihtsalt tahtis minna mere äärde, see oli laupäeva õhtu, talv. Saab autoga peaaegu otse mere äärde sõita. Käib tavaliselt mere ääres, et lihtsalt olla üksinda mere ääres. Teadis, et keegi ei sõida seal ja sellisel kellaajal ei ole seal ühtegi inimest ja nii see asi juhtus. Tunnistaja H T ütlused kinnitavad R.Koppel poolt mootorsõiduki juhtimist süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Oli sündmuskohal abipolitseinikuna. R.Koppel juhitud autole anti peatumismärguanne 3 politseiauto vilkuritega. Auto peatus ja juhile teostati puhumiskontroll, mis näitas joovet ja seejärel teostati kontroll tõendusliku alkomeetriga, mis näitas samuti joovet. R.Koppel suhtes indikaatorvahendi kasutamist 11.02.2017 kell 23.15 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 16/, pöördel on joobeseisundi kontrollimise protokoll, mille kohaselt R.Koppelil esinesid joobele viitavad tunnused: silmade punetus, käimisel vaarub kergelt, alkoholilõhn suust. Tl 17-18 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 11.02.2017 kell 23.25 kasutati R.Koppel suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,09 mg/l. Tl 19 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuselt /tl 20-21/ on näha, et R.Koppel 11.02.2017 juhtis sõidukit Škoda Octavia reg.nr * ja R.Koppel on 11.02.2017 alates kell 23.15 kuni kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tunnistaja H.T kinnitas, et R.Koppelile teostati joobe tuvastamise kontroll tema auto peatamise kohas. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus näitavad kokkulangevalt, et R.Koppel juhtis mootorsõidukit H maakonnas K vallas K külas S t tee 2.kilomeetril, kus ta politsei poolt peatati Tl 23 olev Škoda Octavia reg.nr * registreerimistunnistus näitab, et R.Koppel on selle auto kasutaja. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Koppel on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo, ta juhtis 11.02.2017 mootorsõidukit kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta. R.Koppel rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. R.Koppel tegu täidab
Kohus on seisukohal, et R.Koppel pani teo toime otsese tahtlusega. R.Koppel teadis, et ta oli enne auto juhtima hakkamist alkoholi tarvitanud. R.Koppelil tuvastatud joobe määr oli selline, mille puhul ta ilmselgelt pidi aru saama, et tal on alkoholi tarvitamisest tekkinud joobeseisund, kuid sellest hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja R.Koppel on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse R.Koppel on toime pannud ühe II astme kuriteo. 4 Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et R.Koppel süü on keskmine – joobe määr ületas kriminaalse joobe miinimummäära, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on R.Koppel poolt süü tunnistamine ja kahetsus. R.Koppel on kohtuistungil avaldanud, et teoni viinud asjaolud ei õigusta sellist teguviisi, ta väga kahetseb, edaspidi on tema käitumine liikluses olnud korrektne. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 24 on karistusregistri teatis Riho Koppel kohta, mille kohaselt R.Koppel on karistamata isik. Teisest küljest tuleb arvestada, et R.Koppel käitumisvalikute tegemisel arvestas vaid enda vajadustega. Leidis, et pingeid aitab maandada mere äärde minek ja otsustas seda teha autoga, kuigi oli eelnevalt alkoholi tarvitanud ja mererand asus vaid 500 meetri kaugusel. Asjaolu, et ta enda sõnul oli tarvitanud vaid lahjat alkoholi, ei oma tähtsust, sest tal tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,09 mg/l. Kohus leiab, et R.Koppelil tuvastatud alkoholijoove näitab, et R.Koppel oli enne auto juhtima asumist tarvitanud alkoholi suures koguses. Sellises joobes isik ei saa end tunda kainena ja sellises seisundis auto juhtimine näitab õiguskorra eiramist. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on R.Koppelile karistuse mõistmise puhul oluline. R.Koppel ise leidis, et kuna oli talvine õhtune aeg, mereni vaid pool kilomeetrit, arvas, et teisi liiklejaid ei ole, siis otsustas mere äärde minna autoga. Kohus leiab, et R.Koppel ei saanud olla kindel, et ta oma tegusviisiga ei sea ohtu teisi liiklejaid. Isik saab oma käitumisega võtta vastutuse vaid enda tegude eest ja R.Koppel valis seekord joobes auto juhtimise. Näitab ka tegelikkuses toimunu, et just sel õhtul seal piirkonnas teised autod liikusid, politsei oli just lõpetanud menetlustoimingud teise juhiga. Seega R.Koppel hinnang, et ta ei saanud oma käitumisega teisi isikuid ohtu seada, ei ole asjakohane. R.Koppel täiesti hoolimatut suhtumist õiguskorda näitab ka tema poolt kirjeldatu, et kui politseiauto saabus platsile, kus ta autoga seisis, otsustas sealt ära sõita, sest ei tahtnud, et keegi veel seal oleks. Tegelikkuses näitab selline käitumine, et ei olnud ette aimatav kui kaua oleks R.Koppel veel autot joobeseisundis juhtinud kui politsei ei oleks teda peatanud. Kaitsja rääkis korduvalt sellest, et oluline oli R.Koppel enda hinnang, kas ta on võimeline autot juhtima. Kohus leiab, et R.Koppeli enda hinnangul mingit tähtsust ei ole. Seadus loeb selgesõnaliselt kuriteoks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Ilmselgelt joobeseisundis inimese enda hinnang tema autojuhtimisvõime kohta ei ole objektiivne. Kohus leiab, et just R.Koppel poolt enda harjumuste ja vajaduste esiplaanile seadmine näitab tema vastutustundetust ja hoolimatut suhtumist õiguskorda. Kohus leiab, et kõiki karistuse mõistmise aluseid arvestades, tuleb R.Koppelit karistada rahalise karistusega alla keskmise määra.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Tl 28 on teatis R.Koppel 2015.a keskmise päevasissetuleku kohta ja selle kohaselt oli R.Koppel keskmise päevasissetuleku suurus 27,02 eurot, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel arvestada
Lisakaristus Tl 22 on Riho Koppel juhiluba, mis väljastati 22.04.2008 ja kehtib kuni 22.04.2018, seega 11.02.2017 kuriteo toimepanemise ajal oli R.Koppelil juhtimisõigus olemas.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et R.Koppel suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. 5 Kaitsja leidis, et lisakaristuse kohaldamiseks pole alust. R.Koppel avaldas kohtus, et kui juhtimisõigus peatatakse, siis jääks tööst ilma. Sündmuse toimumise ajal oli see töökoht ja teadis, et on vaja tööks juhtimisõigust. Selle töö sai novembri lõpus. Oli enne seda töötu. Ja siis leidis väga tasuva ja väga hea töö ja oleks väga kahju kui tööst ilma jääb. Sellise pingelise tööga tekivad ka tahes tahtmata endale pinged. Tööga seoses sõidab kuus 5000 – 6000 – 7000 km. On kaks last, keda üleval peab, üks elab Soomes, kellele maksab elatusraha ja teine elab temaga koos. Tl 33-35 on R.Koppel tööleping, mille kohaselt ta töötab * *. Ametikirjeldusest /tl 36-40/ nähtub, et ameti eelduseks on B-kategooria juhiload ja sõiduoskus. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus leiab, et R.Koppelile oli enne kuriteo toimepanemist teada, et tööülesannete täitmiseks on talle juhtimisõiguse olemasolu hädavajalik, kuid hoolimata sellest pani ta toime liikluskuriteo, mille toimepanemisega väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üldjuhul kaasneb lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. R.Koppel poolt avaldatu on vastuoluline – palub juhtimisõigus alles jätta, et saaks edasi tööd teha. Samas räägib, et pingeline töö tekitab pingeid, aga mere äärde pingeid maandama läks ta alkoholijoobes olles autot juhtides, kuigi meri asus vaid 500 meetri kaugusel. See näitab R.Koppel hoolimatut suhtumist õiguskorda, enda huvide esiplaanile seadmist. R.Koppel ise oleks saanud õiguskuuleka käitumisega vältida töökoha kaotamise ohtu. Kohtule on esitatud tõendid /tl 41-42/, et R.Koppel on läbinud sõiduohutuse ja esmaabikoolituse. Kaitsja leidis, et need tõendid näitavad, et süüdistataval on soov areneda, liikuda edasi ja see tähendab, et ta on võimeline aru saama sellest sündmusest, mis teda on kohtusaali toonud ja see väljendab, et ta soovib muutuda. Kohus leiab, et kuna need koolitused on R.Koppel läbinud enne kuriteo toimepanemist, siis ei näita need tema muutmist peale kuriteo toimepanemist. Nende koolituste positiivne mõju pidi ilmnema juba enne kuriteo toimepanemist. Lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (
kommenteeritud väljaanne, 2009 ,§ 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Riigikohus on lahendis 3-1-1-122-13 leidnud: „Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks“. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad R.Koppel suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise - R.Koppel joobeaste ning enda huvide eelistamine teiste isikute turvalisusele, mis näitab, et R.Koppel võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Seega lisakaristust tuleb kohaldada nii karistuse eri- kui üldprevntsioonist (põhistatud põhikaristuse mõistmise juures) lähtuvalt. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada sanktsiooni alammäära 6 lähedases määras, mis on tingitud sellest, et R.Koppel on karistamata isik, tunnistab süüd, kahetseb oma tegu. TÕKEND Riho Koppel suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID puuduvad MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Riho Koppelilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 705 eurot (1,5 * 470). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere R.Koppel kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 58,53 eurot /tl 29-32/. RAHALISE KARITUSE JA MENTLUSKUKUDE TASUMINE Riho Koppel on avaldanud, et tal on kaks ülalpeetavat. Kohus mõistis R.Koppelile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, mis R.Koppel sõnade kohaselt võib tähendada praeguse töökoha kaotust. Selleks, et R.Koppel poolt toime pandud teo eest talle mõistetud karistus ja süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude tasumine ei seaks tema ülalpeetavaid raskesse majanduslikku olukorda, tuleb nii rahalise karistuse kui menetluskukude tasumine ajatada seaduses lubatud maksimaalse tähtaja s.o 1 aasta peale. Nii rahaline karistus kui menetluskulud tuleb tasuda riigile igakuiste osamaksetena. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.