2-18-42 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018.a. Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-42 Tsiviilasi Alaealiste A.B,

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

1. Välja mõista g.h-lt C.d-e kasuks elatis alates
2. jaanuarist 2018 kuni C.d-e täisealiseks saamiseni, s.t kuni 25.09.2028.a., perioodiliste maksetena summas 125 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 50 %

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

1. Välja mõista G.h-lt E.F kasuks elatis alates
2. jaanuarist 2018 kuni E.F-E täisealiseks saamiseni, s.t kuni 08.10.2032.a., perioodiliste maksetena summas 125 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 50 %

§ 101lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette ja kanda alaealiste isa I.J arvelduskontole nr EE*** Luminor Panka. Menetluskulude jaotus 1 2-18-42 1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUDE PÕHJENDUSED 1. Alaealised A.B, C.D ja E.Fesitasid oma seadusliku esindaja isa I.Je kaudu 02.01.2018 hagi G.H vastu elatise väljamõistmiseks. Hagis paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 02.01.2018.a. Lapsed elavad isaga, ema on ***. Kuna laste ema käib täiskohaga tööl, siis soovivad hagejad, et ta lapsi vähemalt materiaalselt toetaks. Hagejate seaduslik esindaja töötab ***, eluaseme laen Luminor Pangas. Kostja Käib tööl ***s. Elab hetkel oma vanemate majas. KOSTJA SEISUKOHT 2. Kostja ei ole nõus elatisenõudega enda vastu. 13.02.2018 esitatud kostja vastusest nähtuvalt kostja ei ela vanemate juures, vaid üürib ajutist korterit, mille üür on rohkem kui pool kostja kuu palka. Kui kostja leiab midagi püsivamat, peab ta veel rohkem maksma hakkama. Vara jagamisel lubas hagejate isa I.J kostjale tolmuimeja ja pesumasina, aga enne kui kostja nendele järgi läks, oli ta need asjad juba ära viinud. Nüüd peab kostja endale soetama pesumasina, tolmuimeja. Kostjale kuulub voodi, diivan ja paar vaipa. Kostja pidi endale ruttu töö otsima, kui hagejate esindaja ta päeva pealt kodust välja viskas. Hagejate isa I.J töö tõttu merel pole kostja ise saanud varem tööl käia. Hagejate esindaja valetab kostja hinnangul, et müüs maja maha, sest merelt ära tulles ei jõudvat ta selle laenu maksta, asemele ostis aga veellkallima maja. Kostja võttis ruttu vastu töö *** kaupluses, kus ei ole väga suur palk kahjuks. Kostjal ei ole kahjuks võimalust lastele selle kõige tõttu elatist maksta. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETELE 3. Hagejad on seisukohal, et kostja seletus on vale. G.H elab oma vanemate majas. Samuti sai ta poole perekonna ühise maja müügist. Hagejate esindaja pool läks uue elamispinna sissemakseks, et lastel oleks elamisväärne kodu. G.H ei anna lastele isegi taskuraha, samuti tegi ta vanema tütre kogumisarve tühjaks, kuhu lapse vanaema on 13 aastat raha kandnud. Sellel arvel peaks olema 1000 eurot, kontrollides oli aga 3 eurot ja mõned sendid peale. Kui kohus soovib neid väljavõtteid näha, on hagejad valmis need kohtule edastama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 4. Antud asjas nõuavad hagejad 02.01.2018 esitatud hagis kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmist alates 02.01.2018.a.kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et tema palk ei ole just suur. 5. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2 2-18-42 PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt /t.l. 31/ 01.01.2018.a kuni 28.02.2018.a kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(

1. de)lisast 1 on G.H-LE tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 1004,55 eurot. 7. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et käesolevas asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse vähendada elatist alla alammäära. Kostjal on kolm last ning kostja sissetulek on miinimumpalgalähedane nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti teatisest /tl 31/. 8. Riiklike peretoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (muudatused jõustusid 2015.
2. a)suurendati lapsetoetust oluliselt. Varem kehtinud RPTS § 4 lg 2 järgi oli sama seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetuse arvutamise aluseks lapsetoetuse määr, mis kehtestati igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2014. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 4 järgi oli lapsetoetuse määr 9 eurot 59 senti kuus. Lapsetoetust maksti varem kehtinud RPTS § 5 lg 3 järgi pere esimese ja teise lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras ehk 2014. aastal seega 19 eurot 18 senti, ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kaheksakordses lapsetoetuse määras ehk 2014. aastal 76 eurot 72 senti. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. 9. Samas on oluliselt suurenenud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär (PKS jõustumisel 1. juulil 2010. a oli see 2175 krooni (139 eurot), 2011. a 139 eurot, 2012. a 145 eurot, 2013. a 160 eurot, 2014. a 177 eurot 50 senti, 2015. a 195 eurot, 2016. a 215 eurot ja on 2017. a 235 eurot lapse kohta kuus). Keskmine kuupalk ei ole samavõrra tõusnud. Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2010. aastal 12 397 krooni ehk 792 eurot (keskmine netokuupalk 637 eurot) ja 2016. aastal 1146 eurot (keskmine netokuupalk 918 eurot). Kui elatise miinimummäär oli 2016. aastal 2010. aastaga võrreldes kasvanud 54,7%, siis keskmine brutokuupalk kasvas vastaval perioodil 44,7%. Seega, kui keskmist brutokuupalka saaval elatist maksma kohustatud vanemal on kolm last, siis on tal seaduse järgi kohustus üldjuhul maksta lastele elatiseks pea kogu sissetulek. Kui tal on rohkem lapsi, ületab seaduse järgi lastele maksta tulev elatis tema sissetuleku. 10. Kohus leiab, et antud juhul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka asjaoluga, et hagejad saavad riiklikku toetust kokku 510 eurot kuus. 11. Kohus märgib, et kuna lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal ja vanemate kohustuse ulatus on eelduslikult võrdne (PKS § 116 lg 1), on kohtupraktikas lähtutud sellest, 3 2-18-42 et PKS § 101 lg-s 1 elatise miinimummäära sätestades on seadusandja pidanud lapse vajadusteks üldjuhul elatise kahekordset miinimummäära. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE on leidnud, et aastatel 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ühe lapse kohta. Samuti leiti, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. 2013. aastal oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aastaga võrreldes 2,8% ning aastatel 2014-2016 on tarbijahinnaindeksi muutus olnud 0% või negatiivne. Seega ei ole tarbijahinnaindeks vaadeldaval perioodil oluliselt tõusnud ning seega ei ole eelduslikult ka keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta märgatavalt suurenenud. (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-174-16). 12. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara. 13. Kohtu poolt kinnistusraamatusse tehtud päringu andmetel /tl 33/ kostjale kinnisvara ei kuulu, samuti ei nähtu liiklusregistrist, et kostjale kuuluks mootorsõidukeid. Ei ole alaealise huvides mõista välja elatis suuruses, mille väljamõistmisel kostja ei suudaks tagada iseenda minimaalset ülalpidamist. Kui vanemal ei ole piisavalt vahendeid enda ning oma alaealiste laste ülalpidamiseks, on vanem kohustatud tagama alaealistele ülalpidamise vähemalt endaga võrdses ulatuses. 14. Eelnevale tuginedes ning arvestades kostja sissetuleku suurust (ca 500 eurot kuus), samuti asjaolu, et kostja isikuna, kes ei ole varem töötanud, ei oma suurt valikuvõimalust kõrgema sissetulekuga töökoha leidmisel erinevalt isikutest, kellel on pikaajaline tööharjumus ning töökogemus, leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuuline elatis summas (500/4) 125 eurot. 15. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vaatamata sellele, et antud juhul kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt elatise välja, kuid mitte nõutud suuruses ei ole hagi rahuldamise proportsioon antud juhul määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Arvestades mh asjaolu, et käesoleval juhul oli tegemist alaelise hagejaga, kes nõudis oma isalt ülalpidamiseks elatist ja kohus selle nõude rahuldas, jätab kohus menetlukulud kostja kanda. Kuna elatise nõue on riigilõivuvaba ning tsiviilasja toimikust ei nähtu, et pooled oleksid kandunud muid menetluskulusid, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna teadaolevaid menetluskulusid ei ole. 4 2-18-42 /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5