) § 173 lg 1 kohaselt otsustab kohus eestkoste seadmise omal algatusel või valla- või linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.TsMS §522 lg 1 kohaselt kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta.
lg 1 ja 2 järgi, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on käesoleval juhul täidetud ja A.B-Ipuhul on tegemist isikuga, kes vajab eestkostet.
lg 2 kohaselt eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Asjast puudutatud isiku määratud esindaja nõustub ekspertiisi aktis tooduga ja leiab, et eestkostja ülesanneteks peaks olema A.Bi hoolduse ja järelvalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ning asjaajamiste korraldamine, rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine ning tema huvide kaitse. Esindaja on seisukohal, et A.Bei tule iseseisvalt enda elu korraldamisega toime ning ei ole ka võimeline enda huvide eest seisma volituste andmise teel. A.Bei pruugi aru saada volituse andmise tähendusest ega selle vajadusest.
lg 1 kohaselt määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Käesolevas tsiviilasjas on oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta andnud A.Bema C.D. Esindaja leiab, et C.D on senini igakülgselt A.Bhuvide eest seisnud ja tegemist on isikuga, kes nii isikuomadustele kui ka võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma. C.D on korraldanud tütre huvide igakülgse kaitse ja igakülgselt taganud temale igapäevase hoolduse. A.Bi enda sõnul on tal emaga väga head ja usalduslikud suhted ning A.Bavaldas esindajale, et ta soovib, et tema eestkostjaks saaks C.D. Eeltoodust tulenevalt on esindaja seisukohal, et Saaremaa valla avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Eestkoste seadmine A.Bvaraliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks on 4 2-18-2542 vajalik. Esindaja on seisukohal, et A.Beestkostjaks tuleb määrata isikuomadustelt ja võimetelt sobiv kandidaat C.D. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5, 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel kohus lahendab täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 526 lg 1 sätetest kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja ja annab eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku määrusega. Perekonnaseaduse (
) § 203 lg 1 näeb ette, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Kogutud andmete põhjal kohus leiab, et A.Bi varaliste ja isiklike huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. A.B on ilmselgelt piiratud teovõimega ning ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama, ta vajab eeskostet kõigi asjade ajamiseks. Eestkoste seadmise vajalikkuse tõendamiseks on avaldaja kohtule koos avaldusega esitanud Kuressaare Haigla SA tõendi, mille kohaselt A.B on vaegur lapseeast. Tal on diagnoositud vaimse arengu mahajäämust ja lapseea autismi. Väljendunud käitumishäirete, rahutusseisundite ja agressiivsushoogude tõttu on korduvalt vajanud haiglaravi. Kontakt formaalne, mõttekäik hüplev, sihipäratu. Jututeemad stereotüüpsed, esitab neid monoloogina, teemasid raske vahetada. Mõtlemine primitiivne, üldistus-ja abtraktsioonivõime puudulikud. Puuduvad majandamise, asjaajamise ja probleemide lahendamise oskused. Igapäevaelus on abitu ja sõltub täielikult kõrvalabist. Emotsionaalselt labiilne, meeleolud kõiguvad muretust ja ebaadekvaatsest rõõmsameelsusest ärrituvuse ja raevuhoogudeni, olekult lapsik. Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2014.a otsuse nr 1053637 kohaselt on A.Bil tuvastatud raske puue, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Sotsiaalkindlustusameti 03.01.2014.a otsuse nr 1053636 kohaselt on A.B täielikult töövõimetu. Ekspertiisiga on tuvastatud, et A.B on nõrgamõistuslik mõõduka vaimse alaarengu tasemel olulise käitumishäirega (F71.1), mis avaldub konkreetses mõtlemises üldistus -abstraktsioonivõime häiretes, tunde- ja tahteelu ebaküpsuses, afekt-labiilses käitumises ja sotsiaalses abituses. Lisaks on tal diagnoositud 13a. vanuselt TÜK Lastekliinikus lapseea autismi (F84.0), mis väljendub vaimse arengupeetuse kõrval ka huvide ja tahteaktiivsuse piiratuses, tegevuste stereotüüpsuses ja nende monotoonses korduvuses. A.B`i vaimsest seisundist tulenevalt ei suuda ta kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida, oma tegude tagajärgedest aru saada. A.B vaimne tervis ei võimalda tal osaleda piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja avalduse läbivaatamisel kohtus ja ka tema tavalises keskkonnas ning kohtuniku poolt isiklikust ära kuulamisest võivad tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. A.B vajab talle eestkostja määramist, kelle ülesandeks on kestvalt tema hoolduse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ning asjaajamiste korraldamine, rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine ning tema huvide kaitse. 5 2-18-2542 A.B vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ja teostada valimisõigust. A.B vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.
lg 2 teise lause kohaselt kohus annab eestkoste seadmisel ka hinnangu isiku võimele aru saada abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et A.B ei ole vaimse tervise häire tõttu suuteline adekvaatselt mõistma ühiskondlikku ja poliitilist olukorda, ta ei saa aru keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Kohtu hinnangul A.Boma tervislikust seisundist tulenevalt ei saa ta aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. A.B ei ole võimeline kujundama valimistel oma tahet ega langetama kaalutletud otsust ühe või teise kandidaadi kasuks, kuid tema hääleõigust võidakse ära kasutada, mõjutades teda hääletama teiste isikute soovi kohaselt ja tema oma tahtest sõltumata. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 järgi märgib kohus määruses aja, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, see aeg ei või olla pikem kui 5 aastat määruse tegemisest alates.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. A.B-Iolukorda arvestades on põhjendatud määrata eestkostja seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, kuna A.B eestkostevajaduse äralangemist ette näha ei ole. Seadusest tulenevalt kohus otsustab eestkoste pikendamise või lõpetamise vajaduse hiljemalt 5 aasta möödumisel eestkoste seadmise määruse tegemisest.
lg 1 järgi määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. A.B menetluses esindav advokaat kui ka eestkosteasutus toetavad C.Di eestkostjaks määramist. Kohus leiab, et C.D on A.B eestkostjaks sobiv isik. Asjas kogutud andmetest nähtuvalt on nende vahel head, usalduslikud suhted. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et C.D eestkostjana kaitseb A.Bhuve ja õigusi parimal moel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid C.Di eestkostjaks määramise. Kohus selgitab eestkostjale järgmist: 1) eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja (
MS § 526); 2) eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides (
3) eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule (
lg 3); 4) eestkostja teatab oma elu/asukoha muutusest kohtule (
lg 1 teine lause) ning kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmisest (
lg 1); 5) kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule; sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada; kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel, eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel (
MS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 alusel kohus märgib menetluse lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Selles tsiviilasjas on menetluskuluks avaldaja poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot ning eestkostetava riigi õigusabi tasu ja kulud 150 eurot. TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita asjas osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi kolmanda lõike teine lause sätestab, et isikule eestkostja määramise kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Avaldus on esitatud piiratud teovõimega A.B huvides ning ka lahend tehakse A.B huvides. Piiratud teovõimega täisealisele isikule ekspertiisi tegemise ja praeguses asjas ka riigi õigusabi korras esindaja määramise kohustus tuleneb seadusest ning avaldaja ega eestkostet vajav isik ei saa selles osas menetluskulude tekkimist vältida ega mõjutada kulude suurust. Riigi õigusabi on A.B antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Eeltoodu alusel kohus jätab avaldaja tasutud riigilõivu avaldaja kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud ning ekspertiisikulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.