← Eesti

1-17-4717/85

1-17-4717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märtsil 2018. a Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Tartus Kriminaalasja number 1-17-4717 (17760000033) Kohtukoo

§ 25lg 2 järgi 1-aastase vangistusega; 2) Pärnu Maakohtu 22.09.2010 otsusega Kar

S § 424, §

§ 25lg 2 järgi 1aasta 7 kuu 24 päeva vangistusega; 3) Tartu Maakohtu 14.10.2010 otsusega Kar

S § 424, §

§ 25lg 2 järgi 1 aasta 8 kuu 7 päeva vangistusega; 4) Pärnu Maakohtu 16.10.2012 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 9 järgi 9 k vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) Pärnu Maakohtu 24.10.2012 otsusega KarS § 121 järgi 1 aasta 4 päeva vangistusega; 6) Tartu Maakohtu 28.02.2013 otsusega KarS §

§ 25lg 1, 2 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega; 7) Pärnu Maakohtu 11.03.2014 otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 2 kuu 28 päeva vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga; 8) Pärnu Maakohtu 04.08.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 ja § 424 järgi liitkaristusega 9 kuu ja 25 päeva vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 1 9) Pärnu Maakohtu 17.11.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 266 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 200 lg 1 järgi kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 2 aasta 7 kuu ja 12 päeva vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ning KarS § 199 lg 2 p 4 järgi (toime pandud 04.10.2014) rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära s.o 300 eurot, mis KarS § 64 lg 2 alusel viiakse täide iseseisvalt; 10) 06.07.

  1. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8, 9 järgi KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aasta 7 kuu ja 12 päeva vangistusega; väärteomenetluses karistatud 6-l korral Kaitsja advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON Õigeks mõista Silver Kallas talle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Tartu Süüdistuse sisu, mida kohus arutas. Silver Kallast süüdistatakse selles, et tema hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 1,3 g amfetamiini. Silver Kallas koos S.S. ja A.P.ga omandas 14.01.
  2. a Harjumaal, Maardu linnas seni tuvastamata isikult 19,49 grammi 19% amfetamiinsulfaadi sisaldusega ainet, milles 2,72 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. A.P. kontakteerus S.S. palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada, Silver Kallas korraldas aine hankimiseks transpordi ja laenas sõiduauto Volvo V70 reg nr XXXXXX, millega Silver Kallas ja S.S. sõitsid Rakverre, kust võtsid peale A.P., kelle juhendamisel sõideti koos Maardu linna, kus A.P. kohtus tuvastamata jäänud isikuga, kellelt omandas amfetamiini ja toimetas selle sõiduautosse Volvo V70 reg nr XXXXXX, misjärel A.P., S.S. ja Silver Kallas ühiselt ainet vallates asusid seda edasi toimetama, kuni Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt
  3. kilomeetril pidas nimetatud sõiduauto koos seal viibivate isikutega kinni politsei. Kinnipidamise hetkel istus A.P. kõrvalistuja poolsel tagaistmel ning kinnipidamise hetkel viskas A.P. käideldud narkootilise aine teepeenra peale, kus see politsei poolt leiti ning ära võeti. Seega Silver Kallas narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 Kohtus tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused Süüdistatav Silver Kallas ei tunnistanud ennast süüdi temale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses. Kohus uuris kohtuistungil suulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning jõudis tõendite hindamisel oma siseveendumuse kohaselt järeldusele, et süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Süüdistuse tõenditena esitati kohtule dokumentaalsed tõendid ning järgmised suulised tõendid: süüdistatava Silver Kallase ütlused, tunnistajate A.P., R.K., S.S. ja A.P. ütlused. Tunnistajad S.S. ja A.P. on isikud, kes on Tartu Maakohtu 23.05.
  4. a otsusega nr 1-17-4111 (I kd, tl 195 – 204) süüdi mõistetud kaastäideviijatena samas kuriteoepisoodis, milles kohus Silver Kallasele KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust arutab. Kohtuotsus, millega lahendati S.S. ja A.P. süüdistused KarS § 184 järgi ei ole tõend Silver Kallasele sama paragrahvi järgi esitatud süüdistuses süü tõendamiseks. Mõlema eelnimetatud isiku süüdistused lahendati kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetlus ei eelda süü tunnistamist. Tunnistajad S.S. ja A.P. ei kasutanud KrMS § 2871 lg 5 sätestatud õigus keelduda ütluste andmisest. Mõlemad eelnimetatud tunnistajad andsid ütlusi ja nende ütluste usaldusväärsust ei seadnud kohtumenetluse pooled kahtluse alla. Kõrvutades suulisi tõendeid ei ole kohtul põhjust kahelda süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Süüdistatava Silver Kallase, tunnistajate A.P., R.K., S.S. ja A.P. ütlused on tõenditena lubatavad. Kohtul ei ole alust ühtegi nimetatud suulistest tõenditest kõrvale jätta ning kohus võtab suulised tõendid koos dokumentaalsete tõenditega aluseks kohtuotsuse tegemisel. KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Riigikohtu 19.06.2015 otsuse nr 3-1-1-56-15 p 10 öeldakse, et KarS § 184 lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel tuleb lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Eeltoodust nähtuvalt sisaldab narkootilise aine käitlemise mõiste ka süüdistuse sisust tulenevat narkootilise aine omandamist, valdamist ja edasitoimetamist. Ka narkootilise aine tarbimine on käitlemine. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (I kd, tl 103 – 105, tl 111 – 115, tl 145 – 151) tõendavad Silver Kallase kinnipidamise aega ja kohta. Silver Kallas peeti kinni koos S.S. ja A.P.ga samal ajal samas kohas –
  5. jaanuaril
  6. a kell 03.05 Harjumaal Kuusalu vallas Kuusalu-Tallinn-Narva mnt 41 km maantee paremal pool teelaiendil. Kinnipidamise hetkel olid kõik kolm isikut sõiduautos Volvo V70 registreerimisnumbriga XXXXXX ja paiknesid sõiduautos järgmiselt: S.S. istus sõiduki juhiistmel; Silver Kallas istus juhi kõrvalistmel ja A.P. istus kõrvalistuja taga tagumisel istmel. Samad dokumentaalsed tõendid tõendavad kinnipeetud isikutel kaasasolnud esemeid, mis neilt kinnipidamise hetkel ära võeti. S.S. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja selle lisa tõendab, et S.S.lt võeti ära sularaha üks 10-eurone kupüür, minigripp kilekott pooliku sinist värvi tabletiga, 17 kasutamata minigrip kilekotti, väike minigrip kilekott aine jääkide ja metallist rõngaga ning kütuse tankimist tõendav tšekk Tartu Terminal AS tšekk nr 10171518 kirjega „eriotstarbeline diiselkütus 27,37 l summas 21.32 eurot, makstud sularahas“. A.P. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll lisaga tõendab, et A.P.lt võeti ära kolm mobiiltelefoni, sularaha 120 eurot (5 20-eurost, 1 10-eurone ja 2 5-eurost kupüüri), digitaalkaal, millel ainejäägid ja kaalu kaas, patarei Philips AAA, suurem minigrip kilekott, milles heledat värvi aine jääkidega lusikas, kaks kõrvatikku, kaks väiksemat minigrip kilekotti (ühes heledat 3 värvi aine, teises kaks kokkuvolditud väikest minigrip kilekotti, mõlemas heledat värvi aine. A.P. kahtlustatavana kinnipidamise protokoll lisaks on fototabel fotodega kinnipeetud sõidukist ja selle kõrval maas minigrip kilekott heledat värvi ainega. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 17E-AN0087 (I kd, tl 158) tõendab sõidukist välja visatud narkootikumide täpselt liiki ja kogust. Ekspertiisiaktiga on tõendatud narkootilise aine 19,49 grammi 19 % amfetamiinsulfaadi sisaldusega aine, milles 2,72 grammi amfetamiini. Aine kogus vastab NPALS § 3¹ lg 3 määratletud suurele kogusele. Silver Kallase kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ei kajasta temalt kinnipidamisel äravõetud esemeid. 16.01.2017 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 107 - 110) tõendab, et Silver Kallase elukohast Tartus, XXXX XX-XX leiti sim-kaart ja sim-kaartide ümbrised, mis lisati kriminaalasja juurde asitõenditena. 14.01.2017 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 116 - 125) tõendab sõiduautost Volvo V70 reg nr XXXXXX kinnipidamise järel järgmiste esemete leidmist ja asitõendina kriminaalasja juurde võtmist: 2 mobiiltelefoni, mälupulk, tahvelarvuti Sony, paberileht käekirjaliste numbritega, läbipaistev ümbris sõiduki Volvo V70 registreerimisnumbriga XXXXXX registreerimistunnistusega, prillitoosis olnud väike minigrip kilekott heledat värvi ainega ja 4 minigrip kilekotti, milles heledat värvi aine jäägid, tumedat värvi kotist leiti ja võeti ära kolm mobiiltelefoni, sõiduki keskkonsoolist leiti ja võeti ära purunenud ekraaniga simkaardita, suurte kulumisjälgedega mobiiltelefonid Sony ja Samsung, kindalaekast leiti ja võeti sisselülitatud mobiiltelefon Microsoft, millel kulumisjäljed, purunenud ekraan ja tagumine kaas, sõiduki tagumise istme juurest maast „Siljaline“ kirjega kilekottidest leiti suur minigrip kilekott, mille sees kasutamata minigrip kilekotid ning nahkvutlaris kaanega digitaalkaal, millel heledat värvi aine jäägid, OÜ Nodus Haldus üürikviitung XXX Kallase nimele. Kohtus uuritud tõendid tõendavad, et Silver Kallas on narkootikumide tarvitaja. Süüdistatava ütluste järgi hakkas ta tarvitama narkootikume
  7. a lõpus, kui pere lagunes, kui kolis abikaasast ja lapsest eraldi. Et leevendust saada lahutusele, hakkas narkootikume tarvitama. Ta sai psühhotroopseid aineid, Xanaxit ja veel mingit tabletti retseptiga muidugi, aga sõi neid määratust rohkem. Siis ta hakkas kuritarvitama psühhotroopseid aineid. Alkohol ei mõju hästi, alkoholi ta ei tahtnud.
  8. a hakkas tarvitama psühhotroopseid aineid ja on ostnud narkootikume kuni
  9. a. Leida inimest, kellelt narkootikume osta, on väga lihtne. Enda tarbeks on ta ostnud 1-2 grammi. Ühest narkodoosist piisab pikaks ajaks. 12 tundi kindlasti ei taha midagi rohkem. Teistega ei ole narkootikume jaganud. Süüdistatava ütlusi kinnitavad tunnistaja R.K. ütlused. R.K. ütluste järgi ta teadis, et Silver Kallas tarvitab narkootikume ja tunnistab ka enda tarvitamist. Nad on Silver Kallasega koos narkootikume tarvitanud. Tunnistajale saadetud sõnumis võis Silver Kallas küsida narkootikume kohta, et kes müüb. Sõna „barõõga“ tähendab isikut, kes narkootikume müüb. Tunnistaja ütluste järgi Silver Kallas narkootikumide müümisega ei tegelenud, tunnistaja koos S. Kallasega ainult tarvitasid. Kohus uuris dokumentaalset tõendit, asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 135 - 144). Silver Kallase mobiiltelefonis sisaldunud sõnumites leiti Silver Kallase ja K. vahel
  10. – 14.01.
  11. a vahetatud sõnumid. Tunnistaja R.K. ütluste järgi oli tema hüüdnimi K. ja ta kasutas telefoni numbriga XXX (II kd, tl 113 pöördel). Silver Kallase ja R.K. vahel toimunud sõnumite vahetamise sisust järeldub, et enne süüdistus kirjeldatud kuriteosündmust otsis Silver Kallas endale tarvitamiseks narkootikume (tl 138). Dokumentaalse tõendi sisu kinnitab tunnistaja R. K. ütlusi selles, et Silver Kallas otsis narkootikume tarvitamiseks. Sõnumites näidatud kogused on väikesed kogused ja seetõttu ei viita edasiandmise eesmärgile. Dokumentaalse tõendi - Silver Kallase elukoha läbiotsimisprotokolli andmed ei viita süüdistatava elukohas narkootilise ja selle käitlemisega seotud esemete olemasolule. Elukohast leitud sim-kaarti ja kahe sim-kaarti ümbrised ei ole seostatavad narkootiliste ainete käitlemisega või sellega seotud tegevuse varjamisega. Üks sim-kaart on numbrile XXX on Silver Kallase kasutuses olnud mobiiltelefon (I kd, tl 136). 4 Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (I kd, tl 106) tõendab Silver Kallaselt 15.01.2017 võetud proovis tuvastatud narkootilise aine – amfetamiini sisaldust. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab Silver Kallase narkootilistest ainetest põhjustatud joobeseisundist ja kinnitab, et Silver Kallas on narkootikumide tarvitaja. Süüdistatav Silver Kallas andis ütlusi, et ta tunneb S.S.t ja teab, et S.S. tegeleb narkootikumidega. Reede õhtul helistas S.S. temale ja väitis, et tahab minna mingi pruudi juurde Tapale. Pruudil on sõbrannasid, äkki ta tahab ka kaasa minna, vaja autot. Süüdistav helistas hiljem tagasi või saatis sõnumi S.le, et saab küll autot. P. lubas õhtul auto anda. Süüdistataval Tartus üldse tuttavaid eriti ei olnud ja hea meelega tahtis S.ga kaasa minna. S. ütles, et tal on ainet kaasas naiste jaoks. Süüdistatav ei tea, palju ainet oli. S. pakkus ainet kasutada, aga ütles, et teeme hiljem seda, et tal ei ole süstalt. Tema peab Rakveres kuskilt süstla muretsema, enne naisteni jõudmist. Süüdistatav ei süsti ennast, on tarbinud ainult ninna. Süüdistatava ütluste järgi pöördus ta A.P. poole vana tuttava R.M. juhendamisel, kes ütles, et selline kodanik on, kes mingi väikse raha eest laenab autot kogu aeg. Ta isegi ei küsi, milleks kellelgi autot vaja on. Ta on kasiinosõltlane, kellel Eestis on keelud peal, ta käib Lätis ja Leedus mängimas. Teda isegi ei huvita, kas inimesel on load või ei ole. Nii süüdistatav siis helistaski 10.01.
  12. a A.P.le, kes oli just autoga Tartus. Süüdistatav vaatas auto üle. 13.01.
  13. a võttis süüdistatav P.lt auto, mida kasutas asjaajamisteks ja õhtul jäigi auto talle. Õhtupoole helistas süüdistatavale S.S. ja küsis õhtuse tegevuse kohta, et kas rattaid saab sebida, et tahab minna Virumaale. Tal on endal ka elukaaslane, aga Virumaal on ka mingi pruut, et läheb sinna. Tunnistaja A.P.a ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi auto kergekäelises lubamises. Tunnistaja ütluste järgi kui autot õhtul tagasi ei toodud, siis naine hakkas peale käima ja ta asus autot otsima. Dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 138) kinnitab süüdistatava ütlusi A.P.alt auto laenamise asjaolude kohta. Silver Kallase mobiiltelefonist leiti sõnumid suhtlusest A.P.ga
  14. – 14.01.
  15. a. 10.
  16. on S. Kallas andnud teada, et sai telefoninumbri R.M.lt. Sõnumid sisaldavad ka järelepärimisi auto tagastamisega viivitamise kohta. Dokumentaalne tõend (I kd, tl 164) kinnitab, et ARK-i andmetel oli VOLVO, reg numbriga XXXXXX kasutaja A.P.a. Tunnistaja S.S. ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi selles, et autot otsiti Virumaale naistuttavatele küllasõitmiseks ja selle eesmärgiga Silver Kallas auto ka muretses. S.S. istus selle rooli (II kd, tl 100 pöördel). Tunnistaja S.S. ütlused tõendavad, et tema valitses tegu. S.S. ütluste järgi istus ta auto rooli ja nad hakkasid kahekesi sõitma. S.S. andis Silver Kallasele teada narkootikumide tarvitamise võimalusest. Narkootikumid on S.ga kaasas ja neid tarvitatakse naistuttavate juures. Sõidu lõppfaasis otsis S.S. tanklat, et osta odavat, märgistatud kütust Tartusse tagasisõitmiseks. Ta muretses tagasisõiduks vajaliku kütuse pärast ja arvestas temal olemasoleva rahaga. Tunnistaja A.P. ütlused kinnitavad asjaolu, et raha narkootikumide ostmiseks sai ta S.S. käest Maardus (II kd, tl 100). Silver Kallase ütluste järgi ta ei saanud aru, et S.S. tegelik eesmärk Rakverre sõidul ei olnudki seltskondlik üritus tuttavate juures. Ainuke jutt teel Rakverre oli narkoteemal üldse temaga see, et tal on kaasas ainet, naiste jaoks. See oli kõik, mis puudutas üldse narkot. Süüdistatav ei tea, palju tal ainet kaasas oli. S.S. naistuttaval pidi olema vallalisi sõbrannasid ja tegevusetusest läks süüdistatav temaga kaasa. Teades S.S. isikuna, kes narkootikume müüb, oli võimalus seltskonnas saada ka narkootikume. Tunnistajate S.S., A.P. ja süüdistatava ütluste järgi Rakveres tuli A.P. nende juurde ja S. läks autost välja. Süüdistatava ütluste järgi nad midagi rääkisid omavahel ja siis tulid mõlemad autosse. Süüdistatav küsis S. käest, mis seis on, ja S. vastas, et üks sõit on vaja veel teha. Süüdistatavat ei huvitanud, mis eesmärgil P. autosse tuli. Ta jõi terve tee õlut ja oli nii-öelda omas mullis. Vaidlust ei ole selles, et sõidukis räägiti narkootikumidest ja narkootikumid olid S.l ka kaasas. Ei ole tähtsust, kas narkootikumidest räägiti otsesõnu või varjatult, kinnitavad süüdistatava ja 5 tunnistajate ütlused, et narkootikumid olid autos olemas. Seetõttu ei saa kohus tõenditest järeldada, et Silver Kallas teadis S.ga sõitma asudes S. plaanist minna narkootikumidele järele. S.S. kinnitas kohtus, et tema eesmärk oli sõita narkootikumide, konkreetselt amfetamiini järele. Silver Kallasele ta sellest sõidu eesmärgist ei rääkinud. Rakveres pidi teda ootama P., kellel oli kokku lepitud narkootikumide saamise koht. P. juhatas teed Maardusse. Tunnistaja A.P. ütluste järgi oli talle üllatuseks, et S.S.ga on kaasa temale tundmatu isik. Tunnistaja on varem kokku puutunud ainult S.S.ga. Autos olnud teine isik (süüdistatav) ei kuulunud gruppi (II kd, tl 111). Süüdistatava ütluste järgi P. ega S. ei rääkinud narkootikumi järele sõitmisest. Nad rääkisid omavahel väljas Rakveres, tulid autosse, autos nad rääkisid küll omavahel juttu, aga mitte narkost. Nad rääkisid kogu aeg vene keeles, mida süüdistatav väga hästi ei mõista. Rakvere ja Maardu vahel autos P. pakkus süüdistatavale narkootikume. Ta võttis taskust minigrip kilekoti, andis selle süüdistatava kätte, et ta endale sealt nii-öelda väikese triibu võtaks. Süüdistatav ütles, et ei süsti ennast. Nemad S.ga olid esiistmel. Süüdistatav ei näinud, mida S. seal tegi, aga seda nägi, et P. süstis ennast esiistmel. P. pakkus seda ainet väiksest minigrip kotist, kus oli natuke seda ainet. Süüdistatava ütlusi kinnitab ka dokumentaalne tõend, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. A.P. kinnipidamisel võeti temalt ära esemeid, nende hulgas minigripp kilekott narkootilise aine jääkidega (I kd, tl 147, 155). Tunnistajate S. S. ja A. P. ütlused ei lükka süüdistatava ütlusi ümber. A. P. ütlused kinnitavad S. Kallasele narkootikumi andmist pärast Rakvere ja sellega rahuldasid S. S. ja A. P. narkootikume tarvitava S. Kallase vajadust narkootikumide järele. Dokumentaalne tõend - sõiduki läbiotsimisprotokoll, tõendab S.S. kasutuses olnud sõiduauto Volvo läbiotsimisel leitud esemed tõendavad narkootilise aine ja selle käitlemisega seotud esemete leidmist. S.S. tunnistab leitud esemed enda omaks. Silver Kallasele kuulunud mobiiltelefoni ja üürikviitungi leidmine sõidukist kinnitab esemete omaniku viibimist sõidukis, kuid iseenesest ei seostada Silver Kallast narkootilise aine käitlemisega. Dokumentaalne tõend, asitõendi vaatlusprotokoll tõendab Silver Kallase mobiiltelefoni kõnelogis kajastatud sõnumeid
  17. – 13.01.
  18. a (I kd, tl 138 – 139). Silver Kallas on suhelnud A.P.aga ja S.S.ga. Sõnumite sisus ei ole kokkuleppeid narkootilise aine käitlemiseks ja sellega kaasnevate ülesannete jaotamiseks. KarS §-st 12 tulenevalt on süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas sisalduva karistatava teo tunnuste kogum. Juhul kui KarS §-s 12 toodud karistatava teo tunnuste kogum ei ole täidetud, ei ole alust rääkida ka süüteokoosseisu täidetusest. KarS § 12 lg 3 kohaselt kuuluvad süüteokoosseisu kogumisse ka subjektiivsed tunnused. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 184 tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on 01.03.2006 otsuse nr 3-1-1-142-05 p 21 märkinud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad seega olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1119-04, RT III 2004, 38, 387). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2 on kolleegium juhtinud tähelepanu sellele, et toimepanija tahtlus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavate faktiliste asjaolude suhtes tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Taoline järeldus tuleneb otseselt KarS § 17 lg-s 1 sätestatud koosseisueksimuse regulatsioonist, mille kohaselt puudub toimepanijal tahtlus, kui ta tegu toime pannes ei tea mõnda süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Süüdistatava ja eelnimetatud tunnistajate ütlusi kogumis hinnates on kohus jõudnud järeldusele, et Silver Kallase süü narkootilise aine suures koguses käitlemises isikute grupis ei ole leidnud 6 tõendamist. Tõendamata on kuriteokoosseisu subjektiivne külg. Silver Kallas ei teadnud S.S. ja A.P. teo plaanist enne, kui asus koos S.ga Virumaale sõitma. Nimetatud isikud ei pühendanud Kallast oma tegevusplaanidesse ka kuriteo käigus. S. ja P. kohtumisel Rakveres eemaldusid nad Kallasest vesteldes omavahel autost väljas. S. ütles Kallasele sõidu sihtkoha –Tapa ja juhtis ise sõidukit. Tapa geograafilist asendit arvestades Tartust Rakvere suunas sõites ei saanud Kallasel tekkida kahtlust, kas sõit toimub lubatud suunas. Rakveres veel ühe isiku autosse tulek sai kinnitada eelolevast seltskondlikust üritusest isikute kogunemist. Kui S. pärast Rakveret ütles, et veel ühes kohas on vaja ära käia, siis ka sellest ei ole alust järeldada Kallase pühendamist teoplaani. Arvestades sõitmise ajal pimedat aega (jaanuari kuus õhtul) ja Kallasele narkootikumide andmist, on vähetõenäoline, et Kallas sai aru kuhu tegelikult sõidetakse ja et temale teatatud sõidu eesmärk ei olegi tegelik eesmärk. S. ütluste järgi võis ta autost kellelegi helistada. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel on S.S. mobiiltelefonilt toimunud suhtlus
  20. –
  21. 01.
  22. a (I kd, tl 131 - 132). Sõnumite sisuks on kohtumise asukoha kindlaksmääramine Rakveres Tõrma surnuaia juures. Sõnumite sisust ei ole alust järeldada vestlust narkootikumidest. Seega ei ole kohtul põhjust järeldada, et Silver Kallas kuulis S.S. kõnesid pealt ja teadis nendes sisust narkootikumide järele sõitmist. Tegelikus sihtkohas – Maardus A.P. sõidukist pikk äraolek, S.S. rahutus tema äraoleku ajal ja A.P. sõidukisse tagasitulekul paki kaasatoomine võis Silver Kallasel tekitada ettekujutuse tegelikest asjaoludest, kuid ta sai sellest teadlikuks kahe isiku käitumist kõrvalt vaadates. Eeltoodud põhjustel ei ole tõendatud Silver Kallase teadmine kuriteo asjaoludest ja temale esitatud süüdistuse subjektiivne külg on tõendamata. Omandamine tähendab narkootilise aine üle käsutusõiguse saavutamist koostöös eelmise valdajaga. Ükski kohtus uuritud tõend ei tõenda narkootilise aine omandamist Silver Kallase poolt. Süüdistataval ei olnud kontakte Maardus olevate isikutega, kellelt narkootilist ainet saadi. Seega ei teinud süüdistatav ka koostööd narkootilise aine eelmise valdajaga aine omandamiseks. Tunnistajate S. S. ja A. P. ütlused tõendavad, et aine omandas A.P., kes käis Maardus autost väljas ja oli ära autos olijatele teadmata kohas. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ja vaatlus (I kd, tl 165 – 194) kinnitab S.S. ja A.P. kasutuses olnud mobiiltelefonide paiknemist kuriteosündmuse ajal. Mõlemate eelnimetatud isikute telefonid asusid Virumaa tugijaamade levialas: vastavalt RAKEQW4, KEEMIU2 ja Palermo Y2, KallavereW2, W1, W3, KALLAVERE
  23. A.P. on aktiivselt suhelnud S.S.ga 14.01.
  24. a ajavahemikus 01:50 – 02.
  25. Isikute omavaheline aktiivne suhtlus viitab tegevuse kooskõlastamisele. Ka Silver Kallas on paiknenud Virumaal tugijaamade VAIKEMAARJA1, TobiaY1, Y3, Kallavere Y1 levialas. Tema on samal ajal suhelnud A.P. ja R.K.ga. Kumbagi eelnimetatud isikut ei seostata narkootilise aine käitlemisega. Suhtlus kinnitab tunnistaja A.P. ütlusi selle kohta, et ta hakkas otsima autot, mille tagasitoomine hilines. Omandamisega on sageli seotud teine koosseisuline tunnus – valdamine, mistõttu viimane ei kuulu alati eraldi süüksarvamisele. Süüdistuse kohaselt valdasid kõik autos olevad kolm isikut narkootilist ainet ühiselt. Asjaõigusseaduse § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle. Tegeliku võimu all mõistetakse isiku võimalust asja valitseda. Isikul on tegelik võim asja üle, kui ta saab asja vahetult ilma takistusteta mõjutada. Süüdistuse kohaselt A.P. kontakteerus S.S. palvel isikuga, kellelt narkootilist ainet omandada. Rakveres kohtusid S.S. ja süüdistatav A.P.ga, kelle juhendamisel sõideti koos Maardu linna, kus A.P. kohtus tuvastamata jäänud isikuga, kellelt omandas amfetamiini ja toimetas selle sõiduautosse Volvo, misjärel kolmekesi ühiselt ainet vallates asuti seda edasi toimetama, kuni Harjumaal, Kuusalu vallas, Tallinn-Narva mnt
  26. kilomeetril pidas politsei Volvo kinni. Kinnipidamise hetkel istus A.P. kõrvalistuja poolsel tagaistmel ning kinnipidamise hetkel viskas A.P. käideldud narkootilise aine autost välja. Uuritud tõendid kinnitavad, et A.P. poolt autosse toodud narkootilise aine oli A.P. käes ja tema sai otsustada, mida sellega teha, kui politsei sõiduki kinni pidas. Aine oli P. valduses. S.S. teadis, et A.P. tuli narkootilise ainega sõidukisse ja nende eelnevatest kooskõlastatud tegevustest järeldub, et P. ja S. valdasid sõidukis ainet ühiselt. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et Silver Kallas teadis narkootilise aine sõidukisse toomisest. 7 Süüdistatava ning tunnistajate S.S. ja A.P. ütlused kinnitavad, et sõidukis oli narkootilist ainet ning seda autos ka tarvitati enne Maardusse jõudmist. Süüdistus on esitatud Maardu linnas seni tuvastamata isikult omandatud 19,49 grammi 19% amfetamiinsulfaadi sisaldusega aine, milles 2,72 grammi amfetamiini, käitlemises. Tõendid ei kinnita, et Maardust sõidukisse toodud narkootilist ainet tarvitati. See asjaolu kinnitab, et Silver Kallasel puudus teave narkootilise aine autosse toomisest ja selle vedamisest. Tõendamata on KarS § 12 lg 3 kohaselt süüteokoosseisu kogumisse kuuluvad subjektiivsed tunnused. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.