1-17-3137/26

(16740000175)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Aleksander Minin Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne Irina Regentova karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 74 lg 4 alusel Hooldusalune Irina Regentova isikukood 48301023725; elukoht xxx; registrijärgne elukoht xxx; määratlemata kodakondsus; põhiharidus; emakeel vene keel; töötab xxx; eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: - 15.05.2017 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, rakendades KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 21 sätteid 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik Alina Lanman kriminaalhooldusalune Irina Regentova kaitsja Valeriy Gimaev Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande nr 82/13209-1 taotlus Irina Regentovale mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel määrata Irina Regentovale Viru Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsuse nr 1-17-3137 järgi täiendav kohustus – alluma ettenähtud ravile ning esitama kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend, s.o ravile pöördumise kohta 1 1-17-3137 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Jätta riigi kanda kaitsja Valeriy Gimaevi poolt õigusabi osutamise kulu summas 90 (üheksakümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega tunnistati I. Regentova süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1, § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 21 sätteid kohaldades 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga kohaldamata. Katseajaks allutati I. Regentova KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p-s 21 sätestatud kontrollnõuete täitmisele. Kohtuotsus jõustus 31.05.
3. Seoses I. Regentova poolt Viru Maakohtu 15.05.2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi määratud käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustuse, s.o narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumisega esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik 22.08.2017 erakorralise ettekande määrata I. Regentovale täiendava kohustusena narkosõltuvuse ravikuuri läbimine.
4. Viru Maakohtu 25.08.2017 määrusega Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne rahuldati ning I. Regentovale määrati täiendavaks kohustuseks läbida narkosõltuvuse ravikuur SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend. I. Regentovat kohustati pöörduma SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.
5. 03.04.2018 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande. Taotluses annab kriminaalhooldaja ülevaate kriminaalhooldusaluse, s.o I. Regentova senisest nõuete täitmata jätmisest – Viljandi Haigla 28.03.2018 teate kohaselt I. Regentova viibis SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel alates 19.10.2017 kuni 16.03.2018, millisel perioodil läbis 75% „ Sõltuvusjuhtimine treeningust“, sh täies mahus osales loengutel sõltuvusest ning grupitöödes psühholoogidega ja kliendigruppides, läbimata jäid praktika ja tagasilanguse ennetamise treeningud, samuti „Enesekindluse“ ja „Kaassõltuvuse“ treeningud. Seega I. Regentova ei läbinud rehabilitatsiooni täies mahus. I. Regentovaga lõpetati leping, kuna kliendil puudus piisav sisemine valmisolek edasiseks psühholoogiliseks tööks ja muutusteks. SA Viljandi Haigla selgitab, et rehabilitatsiooniteenus loetakse täies mahus lõppenuks, kui on läbitud kõik loetletud treeningud. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik taotleb erakorralises ettekandes KarS § 74 lg 4 alusel I. Regentovale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Samuti tuleneb erakorralisest ettekandest, et juhul, kui I. Regentova jätab mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande arutamisele ilmumata, siis taotleb kriminaalhooldaja I. Regentova tagaotsitavaks kuulutamist ja tema suhtes vahistamise kohaldamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 2 1-17-3137
6. 11.04.2018 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes I. Regentovale mõistetud karistus täitmisele pööramist.
7. I. Regentova ja tema kaitsja taotlesid erakorralise ettekande taotluse rahuldamata ning karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kaitsja tõi välja, et I. Regentova pole rikkunud tahtlikult kohtu määratud nõudeid, vaid rehabilitatsioonikeskuses viibimine lõpetati ravi osutaja poolt. Seega ei ole karistuse täitmise pööramise eeldused täidetud. Samuti taotles kaitsja I. Regentova suhtes KarS § 75 lg 2 p-s 5 toodud ravi määramist, millist taotlust toetas ka kriminaalhooldusalune ning katseaja pikendamist ühe aasta võrra. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande taotlus I. Regentova karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.
9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
10. Vaadeldaval juhul nähtub kohtule adresseeritud erakorralisest ettekandest, et I. Regentovale on ette heidetavaks teoks katseajaks määratud täiendava kohustuse rikkumine. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et Viru Maakohtu 25.08.2017 kohtumäärusega kohustati I. Regentovat täiendava kohustuse täitmiseks, mis väljendus SA-s Viljandi Haigla narkosõltuvuse ravikuuri läbimises. SA Viljandi Haigla 28.03.2018 vastuse kohaselt asus I. Regentova kohtumäärust ka täitma, ent temaga lõpetati teenuse osutamise leping ennetähtaegselt. Teenuse osutamise lepingu lõpetamise põhjenduseks on toodud asjaolu, et I. Regentoval puudus piisav sisemine valmisolek edasiseks psühholoogiliseks tööks ja muutusteks. Kohus märgib, et ennetähtaegne lepingu lõpetamine kriminaalhooldusalusega on võrdustatav kohtumääruse kohase täitmata jätmisega ning seda põhjusel, et kohtumäärusega pandud täiendava kohustuse eesmärk – minimeerida I. Regentova puhul ohtu narkootiliste ainete tarvitamise kaudu uue narkokuriteo sooritamist – jääb täitmata. Samas tuleb kaitsjaga nõustuvalt ning asjakohasele kohtupraktikale tuginedes välja tuua, et nõuete rikkumise korral tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtliku või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Vaatlusalusel juhul kohus leiabki, et kuigi Viru Maakohtu 25.08.2017 määrus on jäänud nõuetekohaselt täitmata, ei ole alust seostada seda kriminaalhooldusele allutatud isiku tahtlike käitumisaktidega. Nii nähtub, et ravi osutamise leping on lõpetatud põhjusel, et ravile allutatud isikul on puudunud sisemine motivatsioon. Tuleb aga märkida, et raviteenuse osutaja vastusest jääb üldsõnaliseks ja abstraktseks, milles ja kuidas väljendus hooldusaluse motivatsiooni puudus ja kas puuduolevat motivatsiooni oleks olnud võimalik taastada. Seega tuleb kohtu hinnangul objektiivselt eitada kohtumääruse tahtlikku ja eemärgipärast rikkumist, millega kaasneks karistuse vältimatu täitmisele pööramine. Samas pole võimalik jätta täieliku reageeringuta ravi katkemist. Tuleb märkida, et kohtulahenditest tulenevad õiguslikud järelmid kätkevad endas kahte aspekti – ühelt poolt kajastub kohtulahendis riigi reageering isiku õigusrikkumistele, teisalt peaks see suunama lahendi adressaati edasisele õiguskuulekale teele. Kuivõrd vaadeldaval juhul oli täiendava kohustuse määramise eesmärgiks minimeerida I. Regentova võimaliku uue narkokuriteo toimepanemise ohtu, siis on kohtu hinnangul oluline, et I. Regentova ravi jätkuks. Ravivajaduse jätkumise vajalikkust jaatas I. Regentova ise ka kohtuistungil, avaldades, et soovib jätkata ravi Narvas, individuaalraviseansside kaudu. Ka kaitsja taotles karistuse täitmisele pööramisest 3 1-17-3137 alternatiivsete meetmete rakendamist. I. Regentova isikuandmeid silmas pidades leiabki kohus, sh arvestades, et karistuse täitmisele pööramise otsustamisel on kohtul laiaulatuslik kaalutlusruum ning korduvate samalaadsete kohustuste määramine pole seaduse kohaselt välistatud, et I. Regentova edaspidist õiguskuulekust on võimalik tulemuslikumalt saavutada täiendava/jätkuva sõltuvusravi kaudu, mistõttu tuleb I. Regentova ja tema kaitsja taotlus uue (täiendava/jätkuva) (sõltuvus)ravi määramiseks rahuldada. Ühtlasi on kohus seisukohal, et harjumuspärases keskkonnas viibides, töö ning pere hoolituskohustust täites võib I. Regentova olla ka enam motiveeritud oma eluviisi korrastamiseks ja korrastatud eluviisi järgimiseks.
11. Kohtuistungil taotles kaitsja ka katseaja pikendamist. Kohtu hinnangul tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata. Materjalidest nähtuvalt lõppeb I. Regentova katseaeg 15.05.
12. Kaaludes katseaja pikendamist antud ajamomendil veel aasta võrra, jääb kohtule mõistetamatuks kuidas võiks katseaja pikendamine avaldada ja/või motiveerida I. Regentovat kohtulahendite kohasele täitmisele antud ajamomendil. Kohtu hinnangul jääks katseaja pikendamise korral riigi reageering kohustuste rikkumisele katseaja pikendamise kaudu sedavõrd pikaks, et ei võimaldaks tajuda kohustatud subjektil rikkumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega on katseaja pikendamine sobimatu meede kohustatud subjekti rikkumisele, see ei taga ega motiveeri I. Regentovat kohustuste ja nõuete kohaseks täitmiseks, mistõttu on kõnealune taotlus oma olemuselt sisutühi. Küll märgib kohus, et kui I. Regentova näitab üles suutmatust ja tahte puudumist kohtulahendite kohaseks täitmiseks, sh annab oma käitumisaktide või suhtumisega alust järelduseks, et siiski ei soovi ka selle kohtumääruse alusel raviga jätkata, siis võib see olla käsitatav tema soovimatusena kohtulahendite täitmiseks ning see võib tõstatada jätkuvalt küsitavusi tingimisi mõistetud karistuse põhjendatuse kohta, aktualiseerudes omakorda karistuse täitmisele pööramise küsimuse.
13. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata erakorralise ettekande taotluse I. Regentova karistuse täitmisele pööramiseks ning kohustab I. Regentovat KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel käitumiskontrolli ajal täiendava kohustuse täitmiseks, so sõltuvusravi jätkamiseks.
14. I. Regentova kaitsja, advokaat Valeriy Gimaev esitas kohtule taotluse hüvitada I. Regentovale osutatud õigusabi kulud summas 120 eurot (sh käibemaks), millest 50 eurot + km moodustab asja materjalidega tutvumise ja ettevalmistamise eest ning 50 eurot + km kohtuistungil osalemise eest. Kohtuistungil osalemise tasu palus kaitsja korrigeerida vastavalt kohtuistungi ajale. Kohus leiab, et kaitsja taotlus materjalidega tutvumise ja ettevalmistamiseks kulunud ajakulu osas on põhjendatud ning see vastab kaitsja taotletud tasumäärale ehk 50 eurot + km. Kohtuistungi ajakulu tuleb aga vähendada, olles võrdeline ühe pooltunniga ehk 25 euroga, millele lisandub käibemaks. Kokku tuleb kaitsja taolus rahuldada 90 euro suuruses summas (sh käibemaks). Kõnealuse taotluse lahendas kohus tasutaotluse pealdisena. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ 4