← Eesti

2-17-7452/20

Obsah (10)§ 429§ 150§ 168§ 162§ 428§ 177§ 138§ 144§ 175§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Laura Kuusk Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2018, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7452 Tsiviilasi Xx

) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal

§ 429

lg 1 alusel õigus hagist loobuda.

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise, puuduvad. 7. Kohus selgitab, et

§-s 432 kohaselt menetluse lõpetamise tagajärgedest tuleneb, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 8. Juhindudes

§ 150

lg 2 p-st 2 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses hagist loobumisega. Hageja on hagiavalduse esitamise tasunud riigilõivu 125 eurot. Hageja taotlusel kuulub Xxxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. 9.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-28-12 p-s 15 märkinud, et kuigi

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt ka Riigikohtu 28.

septembri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14).
  2. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud

§ 168lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt oleks kohtul võimalik jõuda arusaamani, et kostja on hageja nõude kohtumenetluse ajal rahuldanud (

§ 168lg 5).

Samuti lähtub kohus asjaolust, et kohus on juba 25.08.2017 määruses hagejale selgitanud, et hageja nõue ei ole perspektiivikas ning teinud ettepaneku hagist loobumiseks (tlk 70-71). Hageja jätkas vaatamata kohtu antud selgitustele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamist ning seeläbi menetluskulude suurendamist. Kohtu hinnangul ei esine ka

§ 162

lg 4 kohaldamise eelduseid, kuna esitatud asjaoludest ei 2 ilmne, et kostja oleks käesolevas asjas põhjustanud hageja poolt kohtusse pöördumise vajaduse. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja ning vaatamata asjaolule, et kostja oli hagejale varasemate aastate vältel tasu maksnud, oli hagejal enne kohtusse pöördumist võimalik viia läbi õiguslik analüüs, kas hageja nõue on sisuliselt põhjendatud. Seega on põhjendamatu hageja väide, et antud tsiviilasi oli põhjustatud kostjast. 11.

§ 177

lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud, mis koosnevad lepingulise esindaja kulust summas 1 620 eurot. 12.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 06.06.2017 kliendiga suhtlemiseks, materjalide läbitöötamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 1 tund ja 20 minutit, 07.06.017 vastuse koostamiseks 4 tundi ja 20 minutit (tlk 43-45), 09.08.2017 hageja 17.07.2017 seisukohaga tutvumiseks 20 minutit (tlk 50-51), 10.08.2017 seisukoha koostamiseks hageja 17.07.2017 seisukohale 4 tundi ja 30 minutit (tlk 65-68), 28.08.2017 Harju Maakohtu 25.08.2017 määrusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks 20 minutit (tlk 70-71), 08.09.2017 hageja 07.09.2017 dokumendiga tutvumiseks 10 minutit (tlk 7374), 25.09.2017 seisukoha koostamiseks hageja 07.09.2017 dokumendile 1 tund ja 30 minutit (tlk 85-88) ja 23.01.2018 seisukoha koostamiseks hagist loobumise osas 1 tund (tlk 104-105).
  2. Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohtu hinnangul on kostja esindaja dokumendid asjakohased ning õiguslikult argumenteeritud, seega põhjendatud kostja esindaja poolt nimetatud ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga osas, et menetluskulud antud menetluses ei tohi ületada hagihinda. Riigikohus on lahendi nr 32-1-4-15 p-s 14 märkinud, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist nö tüüpilise võla vaidlusega, vaid asjaõiguslikust lepingust tuleneva vaidlusega, mis oma sisult on keerukam kui keskmine laenulepingust tulenev vaidlus. Hageja on menetluse kestel esitanud arvukalt mahukaid menetlusdokumente, millele kostjal oli kohustus põhjalikult vastata. Seega on antud juhul põhjendatud hagejalt välja mõista menetluskulud suuremas ulatuses kui seda on hagihind (hagihind 721,82 eurot). Kohus märgib ka, et kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kostja esindaja 23.01.2018 menetlustoimingud on seotud üksnes hagist loobumisele seisukoha esitamisega, seega kostja esindaja 23.01.2018 menetluskulud ei hõlma menetluskulude nimekirja koostamist ning puudub alus vastavas osas kostja menetluskulude vähendamiseks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja nõuavad menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. 3
  3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 13 tundi ja 30 minutit ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 620 eurot.
  4. Tulenevalt eeltoodust kohustab kohus hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 620 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 17.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 18.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.