← Eesti

2-17-10671/22

Obsah (9)§ 423§ 654§ 371§ 459§ 162§ 122§ 405§ 129§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 423kohaselt.

Kostjate vastuse kohaselt on olemas jõustunud Eesti kohtu lahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ning faktilised asjaolud ei ole vahepealsel ajal mingil moel muutunud. Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-100518 rahuldati kostjate hagiavaldus osaliselt ning mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis alates 01.01.2016 summas 150 eurot kuus kummalegi lapsele, kuid mitte vähem kui 70 % elatise miinimummäärast. Hageja esitas 08.06.2016 tsiviilasjas nr 2-16-100518 apellatsioonkaebuse, tuues edasikaebamise alustena välja täpselt samad põhjendused nagu on toodud käesolevas hagiavalduses. Hageja esitas maakohtule juba tsiviilasjas 2-16-100518 tõendi, mille kohaselt peab ta oma kolmandale lapsele maksma 100 eurot kuus elatist ning seega ei ole käesolevas menetluses tegemist uue asjaoluga. Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ning Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-100518 jõustus 11.04.

  1. Kuivõrd samade poolte vahel on olemas 2 jõustunud Eesti kohtu lahend sama eseme kohta samal alusel, esineb alus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Tartu Maakohus mõistis tsiviilasjas nr 2-16-100518 kostjatele välja elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuigi kostjate hinnangul ei olnud alla seaduses sätestatud miinimummäära elatise väljamõistmine põhjendatud aluste puudumise tõttu, on kostjad sellega käesolevaks ajaks leppinud ning ei ole isegi pöördunud kohtutäituri poole sundtäitmise alustamiseks, kuigi hageja ei ole kohtuotsust korrektselt täitnud. Kohtuotsuse kohaselt on hagejal kohustus tasuda kostjatele alates 01.01.2016 elatist kokku summas 300 eurot kuus ning alates 01.01.2017 329 eurot kuus. Lisaks sellele kohustus hageja tasuma menetluskulusid kokku summas 180 eurot. MAAKOHTU LAHEND
  2. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostjate menetluskulud 240 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus märkis, et Tartu Maakohtu 24.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-100518 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis 150 eurot lapse kohta kuus, kuid mitte vähem kui 70 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
  3. aastal on seega mõlema lapse elatiseks 164,50 eurot, kokku 329 eurot (tl 56-59). 09.03.2017 jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata hageja poolt tsiviilasjas nr 2-16-100518 esitatud apellatsioonkaebuse ning maakohtu 24.05.2016 otsus jäi muutmata (tl 62-67). Maakohtu otsus jõustus 11.04.
  4. 11.07.2017 esitas hageja kohtule hagi elatise vähendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus esitada hagi jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks, kui pärast asja arutamise lõppu on muutunud maksete väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Riigikohtu praktika kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Hageja on viidanud, et erinevas suurustes elatiste väljamõistmisega on rikutud laste suhtes võrdsuse põhimõtet, mistõttu on ta nõus igale lapsele kuus maksma 100 eurot. Seega on hagi elatise vähendamiseks lubatav. Tsiviilasjas nr 2-16-100518 tuvastati, et hageja ei osale piisavalt kostjate ülalpidamises ning teeb seda kaootiliselt ja ebapiisavas ulatuses. Kostjad taotlesid mõista hagejalt välja elatis kummalegi kostjale 200 eurot kuus. Kostja ei nõustunud maksma elatist hagejate nõutud ulatuses. Kostja tõi välja asjaolud, et tema ülalpidamisel on veel üks laps, sündinud 21.08.

  1. Hagi rahuldamisel täies ulatuses osutub kostja kolmas laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja oli pikemat aega töötu, kuid alates 02.01.2016 töötab ta tehnikuna OÜ-s G keskmise netokuutöötasuga 775 eurot. Kostja igakuulised vältimatud kulutused on 1076 eurot. Kostja oli nõus maksma elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus. Käesoleva tsiviilasja menetluse raames on hageja avaldanud, et tema sissetulekuks on töötasu summas 700 eurot. Hetkel maksab hageja elatist kostjale I 164,5 eurot kuus, kostjale II 164,5 eurot kuus ja D.K. 100 eurot kuus. See teeb kokku 429 eurot kuus, järgi jääb 271 eurot. Hageja taotleb elatise vähendamist 100 euroni kuus. 3 Kohus asus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud ühtegi uut asjaolu, mis annaks alust eelmise kohtuotsusega väljamõistetud perioodiliste maksete muutmiseks. Hageja töötasu ei ole vähenenud ega ole tema tervislik seisund halvenenud võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga. Samuti oli juba eelmise tsiviilasja menetluse ajal hageja ülalpidamisel kolmas laps ning sellest asjaolust on hageja kohut ka teavitanud ning seda on otsuse tegemisel arvesse võetud. Seega asus kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamist. Hageja on nõus maksma igale lapsele 100 eurot kuus. Hageja selgitas, et talle käib üle jõu maksta elatis 329 eurot kuus. Elatis on välja mõistetud 70 % miinimummäärast, aga hageja palk ei tõuse, kui tõuseb miinimummäär. Samuti keelab laste seaduslik esindaja hagejal lastega kohtuda, kuna elatise võlg on maksmata. Tartu Maakohus jättis muutmata elatise maksmise kuupäeva. Hageja ei saa maksta elatist iga kuu
  3. kuupäeval vaid
  4. kuupäeval. Hageja ei ole nõus maksma kostjate seadusliku esindaja advokaadi kulusid. Laste seaduslik esindaja pöördus kohtutäituri poole ning hageja konto arestiti. Hageja peab nüüd lisaks tasuma kohtutäituri kulusid. Laste seaduslik esindaja saab lapsetoetust 110 eurot kuus, aga märtsis sünnib uus laps (uue elukaaslasega), siis tõuseb lapsetoetus 510 eurole.
  5. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Hageja on elatise vähendamise hagis toonud põhjendustena samad asjaolud nagu esimese astme kohtus kostja vastuses – maakohus on juba neid arvesse võtnud kohtuotsust langetades. Seega ei saagi hageja esitatud hagi rahuldada ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidab, et tema igakuine palk on 700 eurot kuus, millega on tal pärast elatiste maksmist raske toime tulla. Hageja töötab oma parimale sõbrale kuuluvas ettevõttes nimega G OÜ elektrikuna. Keskmine tasu selles sektoris on aga ca 1500 eurot neto ning ümbrikupalga maksmine üsna tavapärane, lisaks sellele nähtuvad hageja esitatud pangakonto väljavõttelt selgitusteta sularaha sissemaksed (kindlasti mitte täies ulatuses) ning maksed selgitustega, mis annavad aluse eeldada, et lisaks ametlikule tööle teeb hageja lisatöid, mille eest talle tasutakse (vt nt 03.07.2017 ülekanne Indrek Viiralt selgitusega „Paruni 24“). Sellest tulenevalt ei pea kostjad hageja väidet oma sissetuleku suuruse kohta usaldusväärseks ja usutavaks. Lisaks märgivad kostjad, et D.K. elatise summa kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-100518 leppisid tema vanemad kokku kompromissiga, samal ajal olles ametlikult abielus ja elades koos. D.K. vanemad hageja ja S.K. elavad koos tänase päevani, mis annab alust arvata, et tegemist on kohtu eksitamiseks ette võetud menetlusega, millega hageja üritas mõjutada kahele vanemale lapsele väljamõistetava elatise suurust. Kostjate seaduslik esindaja ei ole kordagi teinud takistusi isa ja laste suhtlemisele ning see ei puutu ka elatise küsimuses asjasse. Tartu Maakohtu 28.09.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-10671 on igati seaduslik ning põhjendatud. Puuduvad alused Tartu Maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Hageja esitas kostjate vastu 11.07.2017 hagi elatise vähendamiseks. Hagejalt mõisteti kostjate kasuks välja elatis 11.04.2017 jõustunud maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-16-
  2. Hagi elatise vähendamiseks esitati seega vaid kolm kuud pärast elatise väljamõistmise lahendi jõustumist. Jõustunud kohtuotsus on pooltele siduv ega võimalda üldjuhul sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1).

Maakohus on õigesti selgitanud, et elatise vähendamise hagi rahuldamine oleks

§ 459

järgi võimalik vaid eeldusel, et hageja toob välja ja tõendab, et oluliselt on muutunud elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-16-100518 lahendi tegemisel. Ka Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 kohaselt võib üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Seega tuli hagejal eelkõige välja tuua ja tõendada asjaolusid, mis on tema varalises olukorras ja elatise tasumise võimekuses muutunud võrreldes tsiviilasja nr 2-16-100518 arutamise ajaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole toonud käesolevas tsiviilasjas esile asjaolude muutumist võrreldes elatise väljamõistmise seisuga, mis annaks alust elatise vähendamise hagi rahuldamiseks. Hageja kordab peamiselt samade asjaolude esinemist, mis esinesid juba tsiviilasjas nr 2-16-

  2. Ainus hageja väide, mis erineb tsiviilasjas nr 2-16-100518 esitatutest on, et elatise miinimummäär on tõusnud ning hageja töötasu mitte. Maakohus on ka seda analüüsinud ning leidnud, et see ei anna alust elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et elatise miinimummäär tõuseb ning hageja töötasu mitte, ei ole käesolevas asjas piisav elatise vähendamiseks. Nimelt on võrreldes elatise hagi esitamise seisuga tsiviilasjas nr 2-16-100518 tõusnud hageja makstav elatis käesolevaks ajaks kummagi kostja osas 150 eurolt 175 eurole (s.o 70 % 250-st). Seega on kummagi kostja suhtes tasumisele kuuluva elatise summa suurenenud 25 euro võrra. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole niivõrd olulise asjaolude muutusega, mis annaks alust elatise vähendamiseks.
  3. Ringkonnakohus märgib, et elatise vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, kas kostjate seaduslik esindaja võimaldab hagejal kostjatega kohtuda või mitte. See küsimus puudutab hooldusõigust ja suhtlemiskorda ning kuna käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostjad elavad oma seadusliku esindajaga (emaga), siis ei anna ka eeltoodud väide alust elatise vähendamiseks. Hooldusõiguse, sh suhtlemiskorra küsimuses ei ole kohtule avaldust esitatud. 5
  4. Elatise suuruse muutmise aluseks ei ole apellatsioonkaebuses väidetu, mille kohaselt maakohus jättis muutmata elatise maksmise kuupäeva ega arvestanud, et hageja ei saa maksta elatist iga kuu
  5. kuupäeval, vaid
  6. kuupäeval. Hagiavalduses on hageja viidanud, et tema palgapäev on iga kuu
  7. kuupäeval. Asjaolu, millisel kuupäeval on hageja palgapäev, ei ole elatise suuruse muutmise aluseks. Tegemist ei ole elatise makse suuruse kindlaksmääramise aluseks oleva asjaoluga ega niisuguse asjaolu muutumisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõike 4 kohaselt tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuses elatise tasumise kuupäeva märkimise puhul on tegemist kohustuse täitmise korra kindlaksmääramisega ning ringkonnakohus leiab, et seejuures ei oma märkimisväärset tähendust asjaolu, millal on elatist maksma kohustatud isiku palgapäev. Kohustatud isik saab ise planeerida oma kulutusi selliselt, et ta suudaks täita oma ette teadaolevaid kohustusi. Asjaolu, et elatist tuleb tasuda iga kuu
  8. kuupäeval, on hagejale igati ettenähtav ja seega ka planeeritav kulu. Hagejal on muuhulgas lubatud täita igakuine elatise maksmise kohustus ka enne kohtuotsuses märgitud kuupäeva, s.o näiteks tasuda järgmise kuu elatis ette igakordselt kohe pärast oma palgapäeva.
  9. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa elatise vähendamise aluseks olla asjaolu, et kostjate seaduslikul esindajal (emal) sünnib märtsis kolmas laps ning ta hakkab saama lapsetoetust senise 110 euro asemel 510 eurot kuus. Lapsetoetuse suurenemine ei vähenda mingil viisil hageja võimalusi elatise tasumiseks. Kolmanda lapse sünniga suurenevad ka vanema kulud. Riigikohus on 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 selgitanud, et lapsetoetust saab arvestada kogumis muude asjaoludega. Kostjatele väljamõistetud elatis on alla perekonnaseaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus on kostjatele määratud lapsetoetust tsiviilasjas nr 2-16-100518 elatise väljamõistmisel arvestanud. Lisaks ei ole kostjate seadusliku esindaja kolmas laps veel sündinud, mistõttu ei saa seda ka käesoleva asja lahendamisel arvestada. Ka täitemenetluse algatamine elatise võlgniku suhtes elatise lahendi täitmiseks ei ole elatise vähendamise aluseks. Tegemist on õiguspärase meetmega tagamaks elatise maksmine. Hagejal oli võimalik vältida täitemenetlusega kaasnevaid kulusid, täites elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Ka juhul, kui täitemenetlus on juba algatatud, on võimalik saavutada täitemenetluse lõpetamine kokkuleppel sissenõudjaga, kui võlgnik veenab sissenõudjat, et edaspidi täidab ta elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt.
  10. Hageja vaidlustas ka menetluskulude tema kanda jätmise märkides, et ei ole nõus tasuma R.S. advokaadi kulusid. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas asjas esindab advokaat kostjaid (lapsi) ning mitte nende seaduslikku esindajat R.S.. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jaotanud menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel, kuivõrd maakohtu otsus tehti hageja kahjuks, st hagiavaldus jäeti rahuldamata. 13. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmise 22.08.2017 määruse resolutsiooni p-s 2 märkinud, et menetleb asja lihtmenetluses. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei ole tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. Riigikohus on 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-21-35-17 p-s 16 selgitanud, et

§ 122

lg-st 2 juhindudes tuleb lihtmenetluse jaoks

§ 405

lg 1 ja § 637 lg 21 mõttes arvestada asja hinnana kogu eelduslikult nõutavat elatist iga hageja täisealiseks saamiseni (vt ka Riigikohtu 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p‑d 9 ja 10; 17.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-16, p‑d 9 ja 10). Kuivõrd käesolevas asjas on hageja taotlenud elatise vähendamist 70 %-lt miinimummäärast 100le eurole, tuli hagihinnaks märkida nimetatud summade vahe korrutatud üheksaga (

§ 129lg 2).

Hagi esitamise seisuga oli elatise miinimummäär 235 eurot (PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi 6 Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2). Alates 01.01.2018 on elatise miinimummäär 250 eurot. Seega oli kostja I osas esitatud hagi hind on 580,5 eurot ja kostja II osas hagi hind samuti 580,5 eurot. Kostja I ja kostja II on sündinud vastavalt 25.09.2009 ja 16.02.2007. Arvestades kostjate täisealiseks saamise aega, ületab kogu vaidlusalune elatise summa mõlema kostja puhul 2000 eurot (

§ 405lg 1).

Seega ei kuulunud asi lahendamisele lihtmenetluses. Ringkonnakohus leiab aga, et eeltoodu ei mõjutanud käesoleva asja lahendamist. Asja materjalidest ei tulene, et tsiviilasja menetlemisel oleks tehtud tavamenetlusega võrreldes selliseid lihtsustusi, mis oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 14. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohtule esitatud kostjate esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostjate esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 1 tund ja 40 minutit tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulud kokku on seega 200 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu, on nimetatud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Eeltoodule tuginedes mõistab ringkonnakohus hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 200 eurot (sh käibemaks). Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.