Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse järgselt Harju Maakohtusse 18.08.2017 hagi üksnes D.I.M. Services OÜ vastu 350 euro ja viiviste tasumiseks. Hageja nõude põhjendust Xxxxvastu õigel ajal ei esitanud, mistõttu kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest Xxxx osas (
31.08.2017 võttis kohus menetlusse AS Smarten Logistics hagi D.I.M. Services OÜ vastu võla ja viivise tasumiseks. Harju Maakohus sai 22.02.2018 tsiviilasjas kinnitamiseks poolte vahel 22.02.2018 sõlmitud kompromissi ning pooled taotlesid käesoleva tsiviilasja lõpetamist. Tulenevalt
lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 taotlevad menetlusosalised, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-17-114874 menetluse kirjalikus menetluses seoses kompromissi saavutamisega lepingupoolte vahel. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et
lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab ning et
alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad nende endi kanda. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse selgitused
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-17-114874 lõpetamisele. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu 2 menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled ei ole määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 125 eurot. Hageja taotleb seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega
lg 2 p-i 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivust (summas 125 eurot) poole s.o 62,50 euro tagastamist hageja arvelduskontole. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.