Obsah (5)

§ 376§ 657§ 436§ 438§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-

§ 376mõttes, selleks pole vaja kostja nõusolekut.

Seega menetles kohus suurendatud nõuet. 3 Poolte vahel on vaidlus nii kahju tekkimise asjaoludes kui ka kahju suuruses. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja on oma süüd tunnistanud ja ta seetõttu kahju eest vastutab. Menetluse käigus ei ole kostja hagi asjaolusid omaks võtnud ega tunnistanud, et kahju eest vastutab. Asjaolu, et kostja on teinud ettepaneku kompromissi saavutamiseks ja kahju eest hüvitist pakkunud, ei tähenda seda, et kostja on ennast süüdi tunnistanud ja peab kahju tekitamise eest vastutama. Kohus märkis, et suhted korteriomaniku ja korteriühistu vahel kvalifitseeritavad lepingulisteks suheteks. Antud juhul ei tule kõne alla korteriühistu deliktiõiguslik vastutus ning korteriühistu poolset võimalikku rikutud kohustust (tegu) tuleb otsida korteriühistu põhikirjast või üldkoosoleku otsustest. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli tehingust tulenev kohustus ning et kostja on seda kohustust rikkunud. Hageja ei ole eespool nimetatud kohustuse olemasolu ega ka rikkumist tõendanud, kuigi nii kohus kui ka kostja on hageja tähelepanu sellele asjaolule pööranud. Pööningu puhul on tegemist küll ühiskasutuses oleva ruumiga, kuid see ei tähenda automaatselt, et korteriühistu seal toimuva eest vastutaks. Korteriühistu kohustuseks ei saa pidada üldist kohustust vältida tulekahju tekkimist või kõrvaliste isikute poolt kahju tekitamist. Igal kaasomanikul, aga ka korteriühistul kui maja valitsejal, on kohustus hoida kaasomandis (st ka pööningut) olevat osa korras. Selline kohustus on igal korteriomanikul, st ka hagejal endal. Korrashoidmise kohustuse rikkumise korral võib hagi esitada nii kõigi korteriomanike vastu, kes vastavat kohustust on rikkunud, aga ka korteriühistu vastu, kes vastutab kohustust rikkunud korteriomanikuga solidaarselt. Seega võis hageja hagi esitada ka korteriühistu vastu. Kuid hageja ei ole antud juhul sisustanud, mida korrashoidmise kohustus sellises olukorras tähendas ja kuidas korteriühistu on seda rikkunud. Isegi kui korteriühistul oleks vastav kohustus pööningut valvata või luuki lukus hoida ning vaatamata kohustuse olemasolule oleks kõrvalised isikud pööningule pääsenud, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud, et kõrvaliste isikute teo tagajärjel on tulekahju tekkinud. Kõik hageja väited korteriühistu võimaliku teo (tegevusetuse) kohta on oletuslikku laadi. Hageja ei tõendanud korteriühistu poolt kohustuse rikkumist. Sel põhjusel ei ole asjakohane arutada korteriühistu võimalikku vastutust kohustuse rikkumise eest ja kahju suurust. Hagi tuleb jätta rahuldamata kohustuse rikkumise tõendamatuse tõttu. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tunnistas kostja 05.10.2016 vastuses selgesõnaliselt hagi summas 2647,72 eurot. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tuleb jätta arvestamata kostja hagi osalist tunnistamist. Kohtu otsus antud osas ei põhine seadusel ja on apellandi jaoks üllatuslik. Põhimõtteliselt ei olnud poolte vahel vaidlust kahju olemasolu ja selle põhjuste osas, kostja vaidles vaid kahju hüvitise suurusele vastu. Siinjuures ei oma tulekahju põhjused määravat tähendust. Hageja nõude saab kvalifitseerida erinevatel alustel. Kohtumenetluses ei selgitatud välja, miks hagejale ei hüvitatud kahju kindlustuse abil. Kohus ei teinud selgeks ei kindlustuslepingu sõlmimise ega selle täitmise asjaolusid. Samas jättis kohus välja selgitamata korteriühistu kohustused korteriomanike suhtes kindlustusjuhtumi saabumisel 4 ja kas korteriühistu on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Ebaselge põhjuse tõttu ei nõudnud korteriühistu kindlustusandjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist või jättis tegemata selleks vajalikud toimingud, millega tekitas hagejale kahju. Tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 on Riigikohus leidnud, et kohtud pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama.
2. Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja jäi oma maakohtus esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud. Kostja ei võtnud menetluse käiguks hagi asjaolusid omaks ega tunnistanud, et vastutab hagejale tekkinud kahju eest. 2647,72 eurot (s.o summa, mis hüvitab kindlustusandja) pakkumine hagejale ei ole hagi tunnistamine. Tegemist oli kostja sooviga lõpetada vaidlus kompromissiga. 04.04.2017 kohtuistungil juhtis kohus hageja tähelepanu korduvalt sellele, et hageja peab tõendama ja põhjendama kahju hüvitamise nõude eeldusi. Oma apellatsioonkaebuses üritab hageja õigustada oma võimatust tõendada maakohtus esitatud väiteid kohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumisega. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud.
3. Kolmas isik palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et käesolevas asjas peaks olema õigeks kostjaks elamu kõik korteriomanikud. Seoses 15.01.2014 elamus toimunud tulekahjuga on kolmas isik hüvitanud korteriomanikele tekitatud kahju taastamisel 29 434,93 eurot remonti teostanud ehitusfirmale. Hagi ja apellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja nimel esitas hagi hageja lepinguline esindaja Maksim Fedotov. Lepingulise esindaja esindusõigust kinnitab hagi juurde lisatud volikiri. Maksim Fedotovile väljastatud volikirja on allkirjastanud Jelena Jefimenko. Hagiavalduses on märgitud hagejaks samuti Jelena Jefimenko. Alles kohus tuvastas, et isikukoodi 46211123717 omava isiku nimeks on Jelena-Angelina Loor. Kostjal ega kolmandal isikul ei ole teavet sellest, et hageja on teadlik toimunud avariijuhtumi kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas ise uut otsust, mistõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja

§ 657lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole nõuetekohasel viisil arutatud ega kindlaks tehtud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh menetlusosaliste vastastikuseid õigussuhteid ja neist tulenevaid kohustusi. Kohus ei ole selgitanud asjakohasel viisil tõendamiskoormuse jaotust. Seega ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole

§-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohtuotsus on ka olulisel määral põhjendamata (

§ 436lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele osas, milles taotleti maakohtu otsuse tühistamist ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. 9.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 438

lg 1 kohaselt on asja lahendamisel kohtu ülesandeks otsustada, mis asjaolud on 5 tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega on pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine poolte esitatud faktiliste asjaolude alusel kohtu ülesanne. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigussuhte kvalifitseerimise kohustuse käesolevas asjas sisuliselt täitmata.

1. Hageja ja kostja vaheline suhe on korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline õigussuhe. Iseenesest on põhjendatud maakohtu seisukoht, et korteriühistu ja selle liikme vaheline suhe saab olla tehingulaadne õigussuhe ning tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest (deliktiõigusest) tuleneva vastutusega. Samas on väär maakohtu otsuses märgitu, justkui saaks võimalik rikutud kohustus (tegu või tegevusetus) tuleneda üksnes korteriühistu põhikirjast või üldkoosoleku otsustest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 (p 11) selgitanud, et võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks. Ringkonnakohtu arvates on maakohus vääralt asunud ka seisukohale, et hageja ei ole sisustanud kostjal tuleohutuse tagamisega seotud kohustuse olemasolu ning kostja poolt selle kohustuse rikkumist. Riigikohtu praktikas on eeltoodule lisaks selgitatud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-6-17, p 11, nr 3-2-1-6114, p 30; nr 3-2-1-129-13, p 51, nr 3-2-1-6-17, p 11). Kui korteriühistu rikub seadusest või põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
2. Hageja tõi esile faktilised asjaolud, mille kohaselt toimus korterelamu pööningul 15.01.
3. a tulekahju, mille kustutamise tagajärjel sai hageja korter veekahjustusi ning sellega seoses on hagejal tekkinud varaline kahju, mis seisneb korteri remontimiseks vajalikes kulutustes. Vaidlust ei ole selle üle, et korterelamu pööning ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, vaid pööning moodustab kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluva ehitise osa. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), mille hulka ringkonnakohtu arvates kuulub ka korterelamu üldise korrashoiu ja tuleohutuse tagamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka korterelamu pööningul tuleohutuse tagamine on korteriühistu üldiseks ülesandeks.
4. Nõustuda ei saa maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pööningu puhul on küll tegemist ühiskasutuses oleva ruumiga, kuid see ei tähenda automaatselt, et korteriühistu seal toimuva eest vastutaks. Ei saa pidada vastuvõetavaks käsitlust, mille kohaselt üldise heakorra ja ohutuse eest korterelamu üldkasutataval ja üldiselt ligipääsetaval pinnal (nt pööningul) ei vastuta mitte keegi, vaatamata sellele, et elamus on moodustatud ja tegutseb korteriühistu. Samavõrd ei nõustu ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et korteriühistu kohustuseks ei saa pidada üldist kohustust vältida tulekahju tekkimist või kõrvaliste isikute poolt kahju tekitamist. Niisugune üldise korrashoiu ja elementaarse tuleohutuse tagamine vastab üheselt korteriühistu olemusele. Ebamõistlik on mõtteviis, kus korteriühistu olemasolul tuleks siiski igal 6 korteriomanikul individuaalselt tegeleda mh pööningu korrashoiu ja tuleohutuse küsimustega. Ringkonnakohus leiab, et vastutuse aluseks võib olla ka tuleohutuse alane tegevusetus.
5. Praeguses asjas ei ole vaidluse all 15.01.
6. a korterelamu pööningul tulekahju toimumise fakt, kuid selgunud ei ole tulekahju tekkepõhjused. Korteriühistu juhatuse liige on vaid oletanud, et tundmatud isikud tungisid maja pööningule ja süütasid seal lõkke. Ringkonnakohus leiab, et niisuguses olukorras tekkis korteriühistul tõendamiskoormis tõendamaks, mida on korterelamus tehtud tuleohutuse tagamiseks. Võõraste isikute kontrollimatu ligipääs pööningule ning seal põlevmaterjali olemasolu on ettenähtav ja samas välditav riisiko. Korteriühistul tuleks seega veenduda, et tuleohutus elamus on mõistlikult ja optimaalselt tagatud. Praegusel juhul tuleks ringkonnakohtu arvates korteriühistul pöörduda Päästeameti poole taotlusega kontrollida elamus tuleohutusnõuete täitmist. Ehkki tulekahju toimumisest on ringkonnakohtu tegemise ajaks möödunud juba üle nelja aasta, saab vajadusel arvestada ka seda, kas ja missuguseid tuleohutuse parandamisele suunatud tegevusi on korterelamus alates
7. aastast ette võetud, s.o kas tegelik olukord on vahepeal möödunud aja jooksul muutunud. Asja materjalide põhjal on alust arvata, et kõrvaliste isikute ligipääsuks pööningule puudusid
8. a jaanuaris igasugused takistused. Kui Päästeameti hinnangu kohaselt oli korterelamus tulekahju tekkimise aja seisuga (või ka käesoleval ajal) tuleohutusega tegeletud ebapiisavalt ning selgub, et täitmata olid olulised tuleohutuse alased nõuded, siis saab sellest tuletada korteriühistu vastutuse ka korteriühistu liikme ees, kellele on tekkinud ühistu tegevusetuse tõttu varaline kahju.
9. Kostja (korteriühistu) seisukohad vastutust puudutavas osas on olnud vastuolulised. Menetluses tugines kostja esialgu üksnes asjaolule, et korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu ning kindlustusandja on tasunud teistele kahjustatud korteritele kahjusummad. Kostja vaidles vastu hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurusele. Kostja leidis, et kui hageja kõrvaldab hagiavalduses esinenud puudused, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 2647,72 eurot. Hilisemas menetluses märkis kostja, et ei nõustu ise tasuma hagejale nimetatud summat, vaid varem oli selle summa nõus hagejale hüvitama kolmas isik, s.o kindlustusandja. Asja materjalidest nähtuvalt oli korteriühistul sõlmitud kindlustusandjaga vastutuskindlustuse leping (I kd tl 52 – 54). Vastutuskindlustuse olemuse sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 510, mille kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega hüvitab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja kannatanule tekkinud kahju põhimõtteliselt eeldusel, et kindlustusvõtja (praegusel juhul kostja, s.o korteriühistu) on kindlustusandja hinnangul vastutav kahju tekitamise eest. Praegusel juhul järeldub asja materjalidest, et kindlustusandja hüvitas põhjendatuks peetud kahjusummad teistele tulekahju kustutamise tagajärjel veekahjustusi saanud korterite omanikele ning oli valmis hüvitama ka hageja korterile tekkinud kahju summas 2647,72 eurot. Eelduslikult olid seega nii kindlustusandja kui kindlustusvõtja seisukohal, et kindlustusvõtjal (korteriühistul) tuleks kahju kannatanud ühistu liikmetele kahjud hüvitada. VÕS § 510 kohaselt ei võta vastutuskindlustuse lepingu olemasolu kannatanud isikult õigust esitada nõue kahju tekitaja vastu. Seega eeldades, et korteriühistu pidas ennast kahju eest vastutavaks, ei saa kostja keelduda hagejale kahju hüvitamisest põhjendusel, et kahju tuleb hüvitada hoopis kindlustusandjal.
10. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt välja selgitada, kas kostjale on alust ette heita tegevusetust korterelamus tuleohutuse tagamisel. Selleks tuleks eelduslikult taotleda Päästeameti 7 hinnangut tuleohutuse korraldusele korterelamus. Tähtsust omab eelkõige see, missugune oli tuleohutusalane olukord
11. a jaanuaris. Selle väljaselgitamisel saab arvesse võtta ka käesoleva tsiviilasja materjale, mh korteriühistu juhatuse liikme seisukohti, et kõrvalistel isikutel oli pööningule vaba juurdepääs. Samas viitab kostja vastutusele tekkinud kahju eest ka asjaolu, et kindlustusandja on vastutuskindlustuse lepingu alusel pidanud põhjendatuks hüvitada tulekahju kustutamise tagajärjel tekkinud veekahjustused. Vaidluse all on hagejale tekkinud kahju suurus ja selle tõendatus. Maakohus ei käsitlenud asja lahendamisel kahju suurust ega tõendatust, kuna leidis, et kinnitust ei ole leidnud kostja poolt kohustuse rikkumine, mis võinuks üldse kostja vastutuse aluseks olla. Kui asja uuel läbivaatamisel leiab kinnitust, et kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks, siis on maakohtul võimalik hinnata asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta.
12. Ringkonnakohus märgib, et asjakohased ei ole kolmanda isiku väited selle kohta, justkui tuleks hagi ja apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata seetõttu, et hageja perekonnanimi on muutunud. Hageja isik on kindlaks tehtud isikukoodi ja rahvastikuregistri andmete alusel (I kd tl 18 ja tl 25) ning puudub igasugune alus hagi või apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. Väited hageja isikusamasuse osas tuleb edasises menetluses jätta tähelepanuta.
13. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 teine lause).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8