Obsah (4)

§ 424§ 65§ 68§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-620 (17231701451) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Andres Parmas Apell

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 1) järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, advokaat Mariann Tusti Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 7. veebruari 2018 otsusega lühimenetluses tunnistati Kristo Sepp süüdi

§ 424järgi ja karistati vangistusega 9 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.10.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 2 aastat 6 kuud vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 12.08.2017-13.08.2017 s.o 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskuluna mõisteti K. Sepalt riigituludesse välja sundraha 750 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 62.50 eurot, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

1. K. Sepp tunnistati süüdi selles, et tema juhtis tahtlikult
2. augustil 2017 kell 22:15 Harjumaal Jõelähtme vallas Loo alevikus Toome tee 1 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz E230 reg. nr 242 MHD, olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus vähemalt 1,16 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse osaliselt, s.o K. Sepale mõistetud karistuse osas alljärgnevatel motiividel. 3.
4. Kaitsja möönab, et K. Sepp juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja katseajal, kuid tegemist on eriliigiliste kuritegudega. 3.
5. Kohus ei ole põhjendanud, miks K. Sepa puhul ei ole võimalik eripreventiivset eesmärki saavutada kergemaliigilise karistusega. Rahalise karistuse mõistmist ei saa välistada asjaolu, et süüdistatav maksab lapsele elatist ja tal on ka teisi rahalisi kohustusi (eluaseme laenukohustus). 3.
6. Kaitsja palub kohaldada K. Sepa suhtes rahalist karistust. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning kaitsja apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. 4.
8. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
9. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.
10. Kohtukolleegium leiab, et K. Sepa kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning süüdistatav ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Seega oli maakohtus tagatud K. Sepa õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Süüdistatav kohtuistungil enda ülekuulamist ei soovinud (tl 80-82). 4.
11. Apellatsioonis ei vaidlusta kaitsja mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks ringkonnakohtul lahendada. Vaidlustatakse üksnes süüdistatavale toime pandud teo eest mõistetud karistust. 4.
12. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et K. Sepale maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks apellatsioonis soovitud viisil, alus puudub. 4.
13. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et K. Sepp pani talle käesolevas kriminaalasjas etteheidetava teo, s.o mootorsõiduki joobes juhtimise, toime katseajal ja kavatsetult. Maakohus, tuginedes süüdistatava seletusele, asus ainuõigele seisukohale, et K. Sepa puhul, arvestades menetlusesemeks oleva kuriteo raskust, ei ole kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine, põhjendatud. Süüdistatava seletuse kohaselt on tal võlgnevusi riigi ees 6000 euro ulatuses, lisaks pankadele laene-liisinguid 17 000 eurot. Samuti tuleb tal tasuda 215 eurot igakuiselt elatist, mistõttu ei ole tema karistamine rahalise karistusega tema majanduslikku olukorda arvesse võttes võimalik ja põhjendatud. Lisaks ei täidaks rahaline karistus kohtukolleegiumi hinnangul K. Sepa puhul ka karistuse eripreventiivseid eesmärke, kuivõrd süüdistatava käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Mootorsõiduki joobes juhtimise episoodis karistuse määramisel tuleb lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Süüdistatav oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, tema ettearvamatut käitumist liikluses tõendavad käesoleval juhul mitme liiklusõnnetuse põhjustamised.

§ 424

sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasemale kuriteo eest mõistetud karistusele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud, põhistanud, miks K. Seppa pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega (lk 92-93). Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, siis uute kuritegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei

§ 56mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega.

Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. 4.

1. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendi nr 3-1-1-58-13 p-s 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega, arvestades K. Sepa jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda, on talle karistuseks vangistuse mõistmine vaatamata elukoha, töökoha ja perekonna olemasolule, põhjendatud. 4.
2. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on jälgitavalt põhjendanud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust raskendavate asjaolude puudumist ja süüdlast iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on K. Sepale mõistnud

§ 424

järgi karistuseks vangistuse 9 kuud, seega alla sanktsiooni keskmist määra (1 aasta 6 kuud vangistust), mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra. Kohtukolleegium hinnangul on maakohus vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra, juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.8. Karistuse mõistmise ühe peamise kriteeriumina tuleb hinnata konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni, s.o

§ 424

puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et K. Sepp juhis mootorsõidukit alkoholijoobes (väljahingatavas õhus alkoholi lõpliku tulemusena vähemalt 1,16 mg/l kohta), seega

§ 424mõttes mitte miinimumi lähedaselt.

4.9. Veel märgib kohtukolleegium, et kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et K. Sepale mõistetud vangistus 3 aastat on saadud liitkaristuse moodustamise tulemusena ning vangistuse pikkus ei tulene sellest, et maakohus oleks arutatava kuriteo eest mõistnud K. Sepale ebamõistlikult pika vangistuse. Harju Maakohtu 20.10.2016 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa oli 2 aastat 8 kuud vangistust. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtvalt, et maakohtu poolt mõistetud karistus vastab täielikult K. Sepa süü suurusele ning selle kergendamiseks puudub igasugune alus. Ka on maakohus õigesti

§ 65lg 2 alusel moodustanud liitkaristuse.

1. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Harju Maakohtu
2. veebruari 2018 otsus K. Sepale karistuse mõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/