KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-14891 Tsiviilasi R.K. , K.R. ja G.K. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 1485 eurot + 1485 eurot + 1485 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. , K.R. ja G.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellandid (hagejad): R.K. (ik: XXX), K.R. (ik: XXX) ja G.K. (ik: XXX), seaduslik esindaja I.K. , lepinguline esindaja Martin Simmermann Vastustaja (kostja): A.K. (ik: XXXX) esindajad hagi A.K. vastu elatise Tartu Maakohtu
- novembri 2017 otsus RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- novembri 2017 otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus R.K. , K.R. ja G.K. kanda. A.K. l menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- R.K. (sünd X), K.R. (sünd X) ja G.K. (sünd X) (hagejad) esitasid 06.10.2017 kohtule hagi A.K. (kostja/hagejate ema) vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas R.K. ja K.R. kasuks alates 01.09.2017 ning G.K. kasuks alates 15.09.
- Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja alates juulist 2017 tundnud huvi laste käekäigu vastu ega toetanud neid rahaliselt. Hagejate seadusliku esindaja (isa) netotöötasu on 1000 eurot, millele lisaks saab ta riiklikke toetuseid. Selline sissetulek ei ole piisav laste vajaduste katmiseks.
- Kostja teatas kohtule, et kuna ta on töötu, tema päevasissetulek on 4,48 eurot, tal ei ole kinnisega vallasvara, samuti puudub elukoht, ei ole ta võimeline elatist maksma. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus rahuldas
- novembri 2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis A.K. lt välja elatise 70 eurot kuus lapse kohta alates
- septembrist 2017 R.K. ja K.R. kasuks ning alates
- septembrist 2017 G.K. kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada kostja majandusliku olukorraga: kostja on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha päevamääras 4,86 eurot. Esimene töötutoetuse väljamakse tehti 01.11.2017 summas 102,06 eurot. Kostjal puudub kinnis- ja vallasvara, mille arvelt ülalpidamist tasuda. Samuti puudub kostjal elukoht ning ta elab ajutiselt tuttava juures Järvamaal. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostjal on põhiharidus, ta on töövõimeline ja 34-aastane, millest tulenevalt peaks ta suutma leida Järvamaal töökoha, mis tagaks vähemalt miinimumtöötasu (470 eurot) saamise, millest oleks võimalik maksta ka elatist. Kostja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, miks ta ei ole leidnud tööd kas teenindajana kaubandussektoris või puhastusteenindajana. Seega kostja ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi miinimumpalgaga töökoha leidmiseks. Samas miinimumtöötasust ei oleks võimalik katta nii vanema enda kui laste minimaalseid vajadusi, mistõttu tuleks saadav summa jagada proportsionaalselt. Kui vanema kasutada jätta miinimumtöötasust 260 eurot ning lastele tasuda 210 eurot, säilib kostjal minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt välja elatise 70 eurot lapse kohta kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2
- Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
- novembri 2017 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt välja igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ehk mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, R.K. ja K.R. kasuks alates
- septembrist 2017 ning G.K. kasuks alates
- septembrist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval I.K. i arvelduskontole nr XXX selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud paluvad apellandid jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja töötu, vaid ta elab ja töötab alaliselt Soome Vabariigis. Kostja on teatanud oma suhtlusportaali Facebook kontol 20.11.2017, et alustas tööd S. Oy-s. Kostja on võtnud kasutusele Soome telefoninumbri (+X). Soomes töötamist kinnitab ka kostja 11.12.2017 sõnum hagejate seaduslikule esindajale. Eeltoodust järeldub ka, et 13.11.2017 kohtuistungil kostja teadis või pidi teadma, et kavatseb otsida tööd ka Soomes või on juba Soomes tööd leidnud. Jättes kohtu tööle asumisest teavitamata, ei kasutanud kostja oma menetlusõigusi heauskselt. Seetõttu tegi kohus otsuse, mis ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega; 2) on S. Oy Soome äriühing, mille põhikirjajärgseks tegevusalaks on karusnahkade tootmine. Arvestades, et Soomes on tekstiili-, karusnaha- ja nahatööstuse liinitöölise palk keskmiselt 1972 eurot kuus, siis on mõistlik eeldada, et kostja sissetulek on märkimisväärselt suurem kui maakohtu poolt aluseks võetud 470 eurot kuus. Ringkonnakohtul tuleb kohustada kostjat esitama tõendid oma sissetuleku kohta ning vajadusel nõuda teavet ka muudelt isikutelt (S. Oylt või Eesti ja Soome krediidiasutustelt ning Soome maksuametilt). Kostjal tuleks esitada tööleping ja viimase kuue kuu arvelduskontode väljavõtted.
- Kostja teatas 18.01.2018 vastuses apellatsioonkaebusele, et on saanud ajutiselt tööle Soome rebasefarmi, kuid ei tea, kaua töösuhe kestab. Eestis kostjal tööd ei ole ja hagejate nõutud elatisesummat kostjal maksta võimalik ei ole. 07.02.2018 teatas kostja, et alates 01.03.2018 on ta Eestis, kuna tööleping Soomes lõpeb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24.11.2017 otsus muutmata.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o väljamõistetud elatise suuruse osas, ja uue otsusega kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas on alust maakohtu määratud 70-eurost elatist lapse kohta suurendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani, s.o pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest tulenevalt oleks kolme lapse elatis
- aastal kokku 705 eurot kuus ja
- aastal kokku 750 eurot kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks. 3 Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
- Apellatsioonkaebuse põhiseisukoht on, et kostja ei ole enam töötu, vaid elab ja töötab alates 20.11.2017 alaliselt Soome Vabariigis, kust saadav töötasu peaks võimaldama maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja on ringkonnakohtule teatanud, et töökoht Soome rebasefarmis on ajutine, lisades vastava tõendi, s.o töölepingu kestusega 20.11.2017 kuni 28.02.
- Kostja esitas ringkonnakohtule ka temaga sõlmitud üürilepingu ning palgalehed, millest nähtuvalt on ta saanud töötasu
- a novembri eest 741,41 eurot ja detsembri eest 2079,20 eurot. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24), et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Ringkonnakohus tegi 02.03.2018 kostja tööandjale S. OY-le järelepärimise, kus palus kinnitada, kas kostjaga sõlmitud tööleping lõppes 28.02.2018, ning juhul, kui see jätkub, siis teatada, millistel tingimustel. S. OY vastas 06.03.2018, et leping oli ajutine ja lõppes 28.02.2018, kostja on saanud kätte palga ja on nüüd puhkusel. Kui kostja soovib, saab temaga sõlmida uue lepingu, mis kestab umbes 1,5 kuud. Ringkonnakohus võtab kostja esitatud täiendavad tõendid ja S. OY vastuse asja juurde. 9.
- Eeltoodu põhjal on tõendamist leidnud apellatsioonkaebuse väide, et alates 27.11.2017 ei ole kostja enam töötu, samuti on tõendatud, et kostja töötasu S. OY-s on märkimisväärselt kõrgem Eestis kehtivast miinimumtöötasust, mille alusel on maakohus kostja ülalpidamisvõime välja arvestanud. Samas ringkonnakohus leiab, et hetkel on põhjendatud jätta muutmata maakohtu seisukoht, mille järgi on elatise suuruseks PKS § 102 lg 2 alusel 70 eurot kuus ühe lapse kohta. Seda eelkõige põhjusel, et kostja töösuhe S. OY-ga on praeguste andmete järgi lühiajaline, esimene leping kestusega ca 3,5 kuud ja võimalik järgmine leping 1,5 kuud. Ka asjaolu, et nimetatud töökoht asub välisriigis, vähendab kindlustunnet, et kostjal on võimalik sellist sissetulekut teenida pikemaajaliselt. 9.
- Ringkonnakohus märgib elatise suuruse kohta veel järgmist. Riigikohus on korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
- a uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) on leitud, et aastatel 2010–2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot kuus ning leibkonnad, kus lapsel on pikaajaline haigus või terviseprobleem, kulutavad kuus keskmiselt 157 eurot enam kui terve lapsega leibkonnad (st keskmiselt siis 437 eurot). Riigikohus on andnud juhise (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 20.2), et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud 4 (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Antud juhul kasvab hagejate seadusliku esindaja juures kolm väikese vanusevahega last. On selge, et teatud kulud on peres lastel olulises osas ühised – nt eluasemekulud, kulud sidele, olmetarvetele, transpordile, ka toidukulud on suuremas peres ühe inimese kohta väiksemad. Ilmselt on võimalik mitme lapsega peres veidi säästa ka laste mänguasjade-raamatute-riiete jms arvel, mis kokkuvõttes võimaldab laste vajadused katta väiksema summaga, kui see oleks võimalik nt ühelapselises peres. Laste vajaduste katmiseks on mõeldud ka lastega seoses perele makstavad riiklikud toetused. Riik on alates 01.07.2017 asunud lasterikkaid peresid toetama varasemast oluliselt suuremate summadega (hagejate isa on 13.11.2017 kohtuistungil öelnud, et peretoetus on kokku 570 eurot, millele lisaks saavad poisid puudetoetust 80 eurot lapse kohta). Riigikohus on selgitanud (nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista. Sealjuures elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Praegusel juhul esinevad nimetatud asjaolud – kostja varaline seisund oli veel ca 4 kuud tagasi äärmiselt halb (kostja on 13.11.2017 maakohtu istungil kirjeldanud oma elukorraldust: elukaaslane peksis, elukoht puudub, elab ajutiselt sõbra juures Järvamaal, igasugune vara puudub, asjad viis tuttava juurde, aga kõik varastati ära), kostja töösuhe on praeguse seisuga ajutine, samas mastaabisäästu arvestades on võimalik hagejate vajadused katta seadusjärgsest miinimumist väiksema summaga. Seega ehkki kostjalt väljamõistetud elatis kokku 210 eurot kuus on oluliselt väiksem kui praegu seaduses sätestatud miinimumelatis, peaks elatis koos riiklike toetuste ja hagejate isa poolse panusega siiski katma väikelaste minimaalsed vajadused. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1) ka seda, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Arvestada tuleb tegeliku olukorraga. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks teha otsust, mida kostja ei ole võimeline täitma.
- Juhul kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad (nt selgub, et kostja sissetulek ületab ka pikemas perspektiivis oluliselt maakohtu poolt kostja ülalpidamisvõime arvestamisel aluseks võetud miinimumtöötasu), on elatist saama õigustatud isikutel õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib, et laste kasvades nende vajadused suurenevad. Kaks hagejat on puudega. Üldiselt teadaolevalt on puuetega laste kasvatamine perele ka majanduslikult suurem koormus kui seda on terve lapse kasvatamine. Hagejate isa on öelnud kohtuistungil oma netotöötasuks 1000 eurot kuus. Hagejate isa sissetulekust koos riiklike toetuste ja 210-eurose elatisega ei pruugi laste kasvades enam olla võimalik teha ka laste arenguks minimaalselt vajalikke kulutusi. Samuti ei ole olukord, kus lisaks laste igapäevasele kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele on ka laste ülalpidamine ebaproportsionaalselt suures osas isa kanda, õiglane ega laste huvides. Ülaltoodut kokku võttes tuleb kostjal teha kõikvõimalikke pingutusi, et teenida stabiilselt sissetulekut, mis võimaldaks praegust 70-eurost elatist lapse kohta tulevikus suurendada. Kostja poolt 3,5 kuu vältel saadud ja eeldatavalt veel vähemalt 1,5 kuu jooksul saadav väga hea töötasu (ka kostja 14.03.2018 e-kirjast ringkonnakohtule nähtub, et Soome tööandja on teinud kostjale ettepaneku uue lepingu sõlmimiseks) peaks võimaldama kostjal oma probleemid, mida ta on kirjeldanud maakohtu istungil, lahendada. 5 Ringkonnakohus juhib siinkohal kostja tähelepanu PKS §-le 104, mille kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.
- PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Alaealiste laste elatis tuleb tasuda laste seadusliku esindaja, s.o isa pangakontole (vt maakohtu otsuse resolutsiooni p 5).
- Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide (hagejate) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja