Obsah (4)

§ 651§ 146§ 65§ 164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-15-6728 Tsiviilasi A.B. pä

) § 146 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamakseid kogusummas 1623 eurot 35 senti (panga teenustasu 84 senti, ajutise halduri kulud 101 eurot 46 senti, ajutise halduri tasu 1440 eurot, transpordikulud 81 eurot 41 senti). Deponeeritud on pankrotihalduri tasu maksmiseks 2726 eurot 65 senti. Praeguseks ajaks on pankrotimenetlus kestnud kaks aastat, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid.

1. augusti 2016 võlausaldajate üldkoosolek kinnitas halduri tasu alammääras 4337 eurot 89 senti, millele lisandub käibemaks, kokku 5 205 eurot 47 senti. Selle summa palus pankrotihaldur määrata enda lõplikuks tasuks.
2. Võlausaldaja AS Swedbank esitas lõpparuandele vastuväite, milles palus vähendada pankrotihalduri tasu suurust 348 euroni koos käibemaksuga ning kinnitada lõpparuanne pankrotihalduri tasu vähendamisest tingitud ümberarvestusest lähtuvalt. Pankrotihaldur ei ole teinud sellises ulatuses tööd, mis võiks määrata tasu

§ 651lähtuvalt.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Viru Maakohus kinnitas
2. oktoobri 2017 määrusega võlgniku pärandvara pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Maakohus kinnitas võlgniku pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, järgmiselt: 3 1) I rahuldamisjärgu nõuded: AS-i Swedbank tunnustatud nõue 29 000 eurot, jaotis 100%, väljamaks 24 650 eurot, saamata nõue 4350 eurot; 2) II rahuldamisjärgu nõuded: AS-i Swedbank tunnustatud nõue 53 159 eurot 61 senti, jaotis 72,96 %, väljamaks 0 eurot, saamata nõue 53 159 eurot 61 senti; Yuri Sapozhnikovi tunnustatud nõue 19 597 eurot 57 senti, jaotis 26,90%, väljamaks 0 eurot, saamata nõue 19 597 eurot 57 senti; Eesti Vabariigi tunnustatud nõue 106 eurot 23 senti, jaotis 0,15%, väljamaks 0 eurot, saamata nõue 106 eurot 23 senti. 3) III rahuldamisjärgu nõudeid ei ole. Maakohus vabastas pankrotihaldur Martin Krupi pankrotihalduri ülesannete täitmisest võlgniku pärandvara pankrotimenetluse lõpetamisel, kinnitas kulud kokku 2726 eurot 65 senti, määras pankrotihalduri tasuks 964 eurot 19 senti, millele lisandub käibemaks 20% (kokku 241 eurot 5 senti) ning mõistis selle võlgniku pärandvara arvelt pankrotihalduri kasuks välja. Maakohtu põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur lähtunud

§ 651sätestatud määrast.

Samas on seaduseandja ette näinud, et peale pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest saadud tasust tuleb lähtuda tasu määramisel ka muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestas kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Arvestades, et tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega ning pankrotimenetluses tehtud toiminguid, samuti pankrotimenetluse mahtu ja keerukust, halduri kutseoskust, leidis maakohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Pankrotihalduri poolt on deponeeritud pankrotimenetluse kulude katteks 2726 eurot 65 senti. Seega võttes vastu pankrotihalduri töö, tuleb ka halduril teha eelduslikud arvestused pankrotimenetluse kulude suhtes. Maakohus on

1. augusti 2015 pankroti väljakuulutamisel määranud ajutise halduri tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 1440 eurot.
2. mai 2016 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kinnitanud kulud summas 81 eurot 41 senti. Seega moodustavad pankrotimenetluse kogukulud kokku 2726 eurot 65 senti. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Pankrotihaldur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja uue määrusega kinnitada pankrotihalduri lõplikuks tasuks 2726 eurot 65 senti (koos käibemaksuga). Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt oli võlgniku pankrotivara suuruseks 29 000 eurot. Pankrotimenetlus kestis kokku kaks aastat, mille jooksul on pankrotihaldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded, teinud korduvalt täiendavaid päringuid ning täitnud kõiki muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid.

§ 651

lg-s 1 sätestatud halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 29 000 eurot on 2 556 eurot summalt 12 801 eurot, millele lisandub seda alumist piiri ületavalt osalt ehk 16 199 eurolt 11% ehk 1 781 eurot 89 senti. Järelikult on praegusel juhul seadusejärgne halduri tasu alammäär 4 337 eurot 89 senti, millele lisandub käibemaks 867 eurot 58 senti ehk kokku 5 205 eurot 47 senti. Pankrotihaldur leiab, et alammäära järgne tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele ning ei esine ühtegi alust haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks. Ka 18. augustil 2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kinnitati halduri tasu alammääras. 4 Kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu alamääras maksmiseks, palub haldur alternatiivselt määrata pankrotihalduri tasuks 2726 eurot 65 senti, mis on ka praeguseks hetkeks deponeeritud. Haldur on seisukohal, et antud juhul on maakohus ebaõigesti mõistnud lõpparuandes toodut, mis kokkuvõtlikult on viinud pankrotihaldurile ebaõige tasu määramiseni. Pankrotihaldur on lõpparuande punktis IV toonud välja, et pankrotimenetluses on teostatud

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed kogusummas 1623 eurot 35 senti ning deponeeritud on pankrotihaldurile tasu maksmiseks 2 726 eurot 65 senti. Maakohus on aga märkinud määruses, et haldur on deponeerinud pankrotimenetluse kogukuludeks 2726 eurot 65 senti. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

1. Maksu- ja Tolliamet nõustub määruskaebuses toodud halduri seisukohaga, et antud juhul on maakohus ebaõigesti mõistnud lõpparuandes toodut, mis kokkuvõtlikult on viinud pankrotihaldurile ebaõige tasu määramiseni. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest, kas ja miks luges kohus tuvastatuks, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või milles seisneb muu eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu.
2. Võlausaldaja Swedbank AS palus jätta määruskaebus rahuldamata, maakohtu määrus tühistamata ja menetluskulud pankrotihalduri kanda. Vastuväidete kohaselt ei lükka määruskaebusega esitatu ümber menetluses seni avaldatut ega sisalda endas selliseid põhjendusi, mida saaks lugeda suurema tasu määramise õigustuseks. Pankrotihalduri taotletud tasu oli ebamõistlikult suur. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada pankrotihaldurile määratud tasu ja pankrotimenetluse kulude osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
4. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kontrollib maakohtu määrust üksnes osas, milles see on vaidlustatud, s.o pankrotihalduri tasu määramise osas. Kuigi maakohtu määrust ei ole expressis verbis vaidlustatud pankrotimenetluse kulude osas, sõltuvad need pankrotihaldurile määratud tasust ning seetõttu määruskaebuse rahuldamisel kuulub muutmisele ka pankrotimenetluse kulude suurus. Ülejäänud osas, s.o lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise osas, ei ole maakohtu määrus vaidlustatud. 10.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 65¹ lõikes 1 nimetatud alammääras. 11. Alammäärast väiksema tasu saab kohus

§ 65

lg 5 kolmanda lause järgi pankrotihaldurile määrata juhul, kui alammääras tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Seega peab kohus haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks olema tuvastanud, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu 5 eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 11). Kui kohus peab vajalikuks pankrotihalduri tasu vähendada, ei tohi halduri tasu

§ 651

lg 4 järgi siiski olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast (vt nt Riigikohtu 8. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-16, p 14). 12. Praegusel juhul palub pankrotihaldur määrata oma tasu

§ 65

¹ lg-s 1 nimetatud alammääras (4337 eurot 89 senti, millele lisandub käibemaks, kokku 5205 eurot 47 senti). Maakohus määras pankrotihalduri tasuks 964 eurot 19 senti, millele lisandub käibemaks, kokku 1157 eurot 3 senti (vaidlustatud määruses ekslikult märgitud kokku 241 eurot 5 senti). Seega määras maakohus pankrotihaldurile alammäärast väiksema tasu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et pankrotihalduri töö maht ja keerukus ei vasta tasu suurusele. Halduri tasu vähendamiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et tegemist on pärandvara pankrotimenetlusega. Samuti on maakohus ekslikult lähtunud sellest, et pankrotimenetluse kulude katteks on deponeeritud 2726 eurot 65 senti. Lõpparuande p-st 4.2 nähtuvalt (tl 154 pöördel) on vastav summa deponeeritud pankrotihalduri tasu maksmiseks.
2. Määruskaebuses palub pankrotihaldur määrata oma tasuks 2272 eurot 21 senti, millele lisandub käibemaks, kokku 2726 eurot 65 senti. Nimetatud tasu on alammäärast väiksem tasu. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja AS-i Swedbank menetlusdokumentides (tl 160-161, 200) toodud põhjendused ei anna alust niigi alammäärast väiksema tasu vähendamiseks. Seega tuleb pankrotihalduri tasu taotlus rahuldada.
3. Maakohtu
4. augusti 2015 määrusega on ajutise halduri tasuks määratud 1200 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1440 eurot. Maakohtu
5. mai 2017 määrusega on kuludeks kinnitatud 81 eurot 41 senti. Pankrotihalduri tasuks tuleb eelnevast tulenevalt määrata 2272 eurot 21 senti, millele lisandub käibemaks, kokku 2726 eurot 65 senti. Seega moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 4248 eurot 6 senti.
6. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna ringkonnakohus muudab pankrotimenetluse kulude suurust, siis on määrus

§ 164lg 3 alusel edasikaevatav Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson