Obsah (8)

§ 371§ 168§ 432§ 663§ 659§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-2400 Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Tsiviilasi TP hagi OP vastu ela

§ 371

lg 1 p 4 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda

§ 168lg 1 alusel.

Määruse põhjenduste kohaselt välistab elatise kohta tehtud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta samas asjas kohtusse pöördumise (

§ 432, § 371 lg 1 p 4, § 428 lg 1 p 2).

Kuna hageja esitas tsiviilasjas nr 2-17-122679 hagi kostjalt edasiulatuva elatise väljamõistmiseks ja menetlus lõpetati kompromissi kinnitava määrusega on käesolev hagi esitatud samadel asjaoludel, ehk tuginedes sellele, et kostja hagejale vabatahtlikult enne hagi esitamist elatist ei maksnud. Seega ei ole hageja õigustatud uuesti pöörduma kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel. Seadus sätestab võimaluse esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise hagi

§-des 459 ja 497 sätestatud tingimustel. Seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtu kinnitatud kompromissi muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-2-09, p 12; 3-2-1-33-11, p 26; 3-2-1-120-14). Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja kohtusse sama hagi kui tsiviilasjas nr 2-17-122679, kus hageja esitas hagi edasiulatuva elatise saamiseks alates 01.11.
2. Käesoleva tsiviilasja esemeks on elatise võlg perioodi 14.02.-31.10.2017 eest. Tsiviilasjas nr 2-17-122679 hageja elatise võlga ei nõudnud ja nimetatud küsimust kohtu poolt kinnitatud kokkulepe ei hõlma. Hageja on esitanud nõude oma seadusest tulenevate õiguste ja huvide kaitseks (PKS § 108). Edasine menetluse käik
3. Kostja ei nõustu määruskaebusega.
4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 22.02.2018 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb

§ 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada.

8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendatud

§ 371

lg 1 p 4 alusel, kuna tsiviilasjas nr 2-17-122679 on poolte vahel menetlus lõpetatud kohtuliku kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt kostja tasub hagejale alates 01.11.2017 elatist. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 9. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esitas praeguses asjas 14.02.2018 kohtule hagiavalduse, milles ta palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võlgnevuse perioodi 14.02.-31.10.2017 eest (tl 2). Hagi lisana on hageja esitanud kohtule tsiviilasjas nr 2-17-122679 poolte vahel 30.01.2018 määrusega kinnitatud kompromissi elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 01.11.2017 (tl 5). Kuigi kompromissi kinnitamise määrusest ei ole arusaadav, kas hageja esitatud elatisenõue hõlmas nii tagasiulatuvat kui edasiulatuvat elatisenõuet, siis nähtub hagile lisatud kohtuistungi protokollist, et hageja tagasiulatuvat elatist 2 tsiviilasjas 2-17-122679 ei nõudnud (tl 10). Seega ei ole PKS §-st 108 tulenev tagasiulatuva elatise nõue kostja vastu kohtumenetluses olnud ning täidetud ei ole

§ 371

lg 1 p-s 4 sätestatud tingimused, sest puudub jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Asjaolu, et hageja tugineb nii tagasiulatuva kui edasiulatuva elatise nõudes sellele, et kostja hagejale vabatahtlikult enne hagi esitamist elatist ei maksnud, ei välista hageja õigust PKS § 108 alusel oma õiguste maksma panekut. 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 11.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3