KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) või vangla sisekorraeeskiri (VSkE) ei sisalda sätteid, mis reguleeriksid kartseris viibiva kinnipeetava suitsetamist. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru Vangla kodukorra p 12.1 näeb ette, et kinnipeetaval on lubatud suitsetada selleks päevakavas ette nähtud ajal ja kohas. Kartserikaristust kandval kinnipeetaval on suitsetamine keelatud. Kartserirežiimil paiknevate kinnipeetavate päevakavas suitsetamist reguleeriv lause puudub. Kodukorra seletuskirjas on p 12.1 põhjendatud järgmiselt. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on suitsetamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. Sama paragrahvi lg 1 põhjal otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Päevakava kohaselt võivad kinnipeetavad suitsetada vaid jalutuskäigu ajal, s.o viibides vastavalt märgistatud jalutusboksis või -hoovis. VSKE § 60 lg 1 on sätestatud ammendav loetelu esemetest, mis kinnipeetaval võib kartseris olla. Sigarette nimekirjas ei ole. Seega on suitsetamine kartserikaristuse kandmise ajal keelatud. Halduskohtu hinnangul ei esinenud vaidlustatud sätte puhul ühtegi HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse alust. Halduskohus jättis vaidlustatud sätte tühisuse tuvastamise nõude ja Viru Vangla vastuse nr 6-10/11574-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamata. Halduskohus leidis aga, et vaidlustatud säte ei ole õiguspärane, kuna see ei ole antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Halduskohus ei nõustunud vastustajaga, et

§ 651

lg-st 2 ja VSKE § 60 lg-st 1 saab tuletada kartserikaristust kandva kinnipeetava keelu suitsetada. VSKE § 82 lg 3 näeb ette, et kinnipeetaval ei ole ka kambris õigust hoida enda juures tubakatooteid, need võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab need kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Halduskohtu hinnangul on ka kartseris oleva kinnipeetava jaoks tubakatoodete hoidmist ja kasutamist reguleerivaks erisätteks VSKE § 82 lg 3, mitte

§ 651lg 2 ja VSKE § 60 lg 1.

Tubakatooted ei ole asjade hulgas, mille kinnipeetav peab kartserisse paigutamisel ära andma, kuna need on antud vangla hoiule juba varem. Tubakatooteid ei tohi kinnipeetaval tõepoolest kartseris kaasas olla, kuid neid ei tohi olla ka kambris. VSKE § 82 lg 3 ei kehtesta sigarettide hoidmisel ja väljastamisel mingeid erisusi kinnipeetavaatele, kes viibivad kartseris. Halduskohus leidis, et on vähe usutav, et seadus- või määrusandja oleks soovinud sätestada kartserikaristust kandvate kinnipeetavate suitsetamise keelu vastustaja kirjeldatud ebamäärasel ja raskesti mõistetaval viisil. See, et vastav keeld suitsetamist reguleerivate sätete juures puudub, viitab sellele, et määrusega ei ole kartserikaristust kandvate kinnipeetavate suitsetamise õigust piiratud. Halduskohus asus eeltoodu alusel seisukohale, et vaidlusaluse keelu kehtestamiseks vangla direktoril õigust ei ole. Halduskohus leidis seega, et õigusaktid ei keela kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel suitsetada.

§ 105

lg 21 ei näe ette võimalust kehtestada kodukorraga kinnipeetavate õiguste täiendavaid piiranguid. Õigust keelata kartseris viibivatele kinnipeetavatele suitsetamine ei saa tuletada ka TubS § 30 lg-st

1. Selle paragrahvi pealkirjast ja paiknemisest tuleneb üheselt, et mõeldud on suitsetamiseks lubatud või keelatud kohtade määratlemist. Viidatud säte ei anna vangla direktorile õigust keelata suitsetamine üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute grupile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
2. Viru Vangla esitas 10.04.2017 Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 68-68p), milles palub halduskohtu otsuse punkti 1.1 tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohus jättis põhjendamatult hindamata VSKE § 82 lg 3 ning

§ 651

lg 2 teise lause kujunemise nende vastastikuses koosmõjus.

§ 651

lg 2 sätestab 3 kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel isiklike asjade omamise keelu. Halduskohus jättis põhjendamatult analüüsimata küsimuse, et

§ 651lg 2 kehtiv regulatsioon on kehtestatud alates 01.02.2007.

VSKE § 82 lg 3 regulatsioon, millega täiendavalt piirati kinnipeetavate suitsetamise korraldust ja mis keelab kinnipeetavatel kambris sigarettide hoidmise, kehtestati alates 08.03.2010 ja jõustus Viru Vangla osas 17.05.2010. Enne seda olid sigaretid kambris lubatud ja kuulusid seega

§ 651

lg 2 kohaselt kartserisse paigutamisel lattu andmisele, st kinnipeetav ei saanud neid kartserikaristuse kandmise ajal kasutada.

§ 651

vastuvõtmisel on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et „samuti täpsustakse seda, milliseid kinnipeetava õigusi võib distsiplinaarkaristuse kartseris kandmise ajal piirata.“ Viidatud sätte lg 2 järgi pidi kartserisse paigutatud kinnipeetav andma tubakatooted ära ning ta ei saanud neid kasutada kuni kartserikaristuse lõpuni. Alates 08.03.2010 jõustunud VSKE § 82 muudatustest on kinnipeetava suitsetamistingimused määrusandja tahtel muutunud üldiselt piiratumaks ning määrustest ei saa tuletada, et minister oleks soovinud leevendada kartserikaristust kandva kinnipeetava suitsetamistingimusi. Samas möönis vastustaja, et käesoleval ajahetkel ei ole ainuüksi grammatilise tõlgenduse järgi ühemõtteliselt selge, et seadus- ja määrusandja on kartserikaristust kandval kinnipeetaval suitsetamise keelanud.

1. Kaebaja on apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 85-85p) seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
3. Ringkonnakohus leiab, et kuigi õiguslik olukord on peale apellatsioonkaebust muutunud, ei kohaldu käesolevas asjas HKMS § 187 lg 3 p 6 koosmõjus §-ga 190, mille kohaselt tuleb menetlusse võetud apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud normide eesmärgiks on võimaldada ringkonnakohtul mitte menetleda üksnes kaebaja apellatsioonkaebust, kuna vastustajal ei ole kohtus kaitstavaid õigusi või kohustusi. Vastustajaks on HKMS § 17 lg 1 järgi Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse. Vastustajaks on niisiis avaliku võimu organ, kes tegutseb oma pädevuse piires seaduslikkuse põhimõtte alusel. Käesoleval juhtumil on aga tegu just vastustaja apellatsioonkaebusega, mis tuleb järelikult seaduslikkuse põhimõtte tagamiseks sisuliselt läbi vaadata, kusjuures määravaks tuleb pidada kaebuse esitamise ajal kehtinud õiguslikku olukorda.
4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Vangla kodukorra p 12.1 teisel lausel „Kartserikaristust kandval kinnipeetaval on suitsetamine keelatud“ puudub seaduslik alus. Sellist piirangut oleks võimalik kehtestada seaduse, kuid mitte haldusaktiga. Haldusaktiga kehtestatav piirang eeldab piisavalt määratletud seadusliku aluse olemasolu. Kui kinnipeetaval on Viru Vangla kodukorra p 12.1 esimese lause alusel lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas, siis ei saa võrdsuse põhimõttest lähtuvalt välistada ilma mõistliku põhjuseta ühte gruppi.

§ 651

lg-t 4, mis annab vanglateenistusele volituse kartserisse 4 paigutatud kinnipeetava suhtes osaliselt või täielikult piirata

§-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist, tuleb pidada ammendavaks regulatsiooniks. See regulatsioon ei näe aga ette võimalust piirata kartseris viibiva kinnipeetava õigusi sätestatust kaugemaleulatuvalt. Kui seadusandja leiab, et kartseris viibiva kinnipeetava õiguste piirangud ei ole piisavad, siis tuleks vangistusseadust vastavas osas täiendada.

1. VSkE § 60 lg 1, millele vastustaja samuti viitab, on määrus, mis ei saa samuti sisaldada seaduslikku alust ületavaid piiranguid. Lisaks ei anna see alust tegevuse keelamiseks, vaid reguleerib üksnes asjade valdamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhtumil ei ole küsimus lubatud või keelatud asjades, vaid ühe teatud kindla tegevuse keelus kartseris viibivatele kinnipeetavatele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et 01.10.2017 jõustunud VSkE § 641 p 31 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. See norm kehtestab vanglas tervikliku tubakatoodete ja teiste suitsetatavate ainete omamise keelu vanglas, kuid sellest ei tulene samuti seaduslikku alust haldusakti andmiseks, millega keelatakse ühe grupi teatud tegevus.
2. Ringkonnakohus leiab, et ka vastustaja poolt välja toodud VSKE § 82 lg 3 ja

§ 651

lg 2 kujunemislugu ei võimalda tuletada Viru Vangla kodukorra p 12.1 teisele lausele seaduslikku alust.

§ 651

lg 2 ei välista sugugi korraldust, et ka kartseris viibivale kinnipeetavale väljastatakse sigarett, kui ta viibib VSKE § 82 lg 3 mõttes kohas, kus on lubatud suitsetada. 17. Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. /Allkirjastatud digitaalselt/ 5