Obsah (13)

§ 297§ 272§ 186§ 197§ 198§ 100§ 101§ 115§ 127§ 128§ 113§ 1§ 42

2-17-122176 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2018.a., Pärnu Rüütli tn kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 297

lg- s 1 sätestatud eeldustele.

§ 272

lg 4 p 2 kohaselt elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil. Hageja ja kostja vahel sõlmitud “Linnavara (maaala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingus nr 2-13.2/103” on pooled kokkuleppinud, et lepingu esemeks on rannatoolide ja päikesevarjude laenutamine (lepingu p. 2.3.) ning seega on tegu lepinguga, mille eesmärk on ruumi (maa-ala) allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil. Seega on hageja ja kostja sõlminud majandustegevuses rendilepingu, millele ei laiene üürilepingutele kohaldatavad sätted vaid neid kohaldatakse täiendavalt. Kostja leiab, et kuivõrd tegemist oli rendilepinguga, mille eest esitatud arved on kostja poolt osaliselt tasutud ning mille eest on hageja esitanud 12.09.2017. a viimase arve nr 33702742, maksetähtajaga 25.09.2017. a, siis kostja ei pidanud järgima

§ 297lg- s 1 sätestatud eeldust.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu esitas 6.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3817,98 euro saamiseks. Kohus tegi 11.10.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on 11.10.2017 saadetud aadressile info@arkin.eu. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust kohtule saadetud ei ole. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks 25.10.2017 esitatud vastuväite alusel. 31.
2. 2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu nõue OÜ ARKIN vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas 06.11.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu esitas 20.11.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt hageja palub kohtul kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 2469,23 eurot, viivis 1858,29 eurot Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. 21.11.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse. 05.02.2018.a. toimunud eelistungil määras kohus taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks 20.02.2018.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 05.03.2018.a. 13.03.2018.a. lahendas kohus poolte taotlused. Kohus võttis kostja OÜ Arkin esitatud tasaarvestamise vastuväide menetlusse ja jättis rahuldamata hageja taotluse kostja tasaarvestamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. 15.03.2018.a. määra kohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse. 4 2-17-122176 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. 4.
4. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja Pärnu linn ja kostja OÜ Arkin sõlmisid 08.06.2015.a. linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr 2-13.2/103/2015 Pärnus katastriüksustel Kesklinna rand R1 ja R2 asuvate 50 m2 ja 80 m2 suuruste maa-alade kasutamiseks rannatoolide laenutamiseks; - lepingu punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri kokku 3 450 eurot (käibemaksuta) ühe suvehooaja eest; - ajavahemikul 29.07.
5. – 07.08.
6. a oli kostja kasutusse antud lepingu punktis 2.1.
7. märgitud maa-ala MTÜ Weekend Festival Baltic poolt piiratud; - hageja vabastas kostja üüri tasumisest ajavahemikul
8. juuli kuni
9. august 2017 summas 280,77 eurot seoses Weekend Festival Baltic OÜ poolt korraldatava festivaliga; - 05.10.
10. a. esitas kostja OÜ Arkin hagejale Pärnu linnale tasaarvestuse avalduse hageja üürinõude tasaarvestamiseks kostja kahju hüvitamise nõudega. 4.
11. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja Pärnu linn kohtul kostjalt OÜ-lt Arkin tasumata üüri nõudes summas 2 469,23 eurot. Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud 08.06.2015.a. tasu eest maa-ala kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu Kesklinna ranna maa-alade kasutamiseks rannatoolide laenutamiseks. lepingu kvalifitseerimisel üüri- või rendisuhtena pidanud eelnevalt lepingut tõlgendada selle sõlmimise eesmärgist lähtudes. Võlaõigusseaduse (

) § 339 lg 1 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Seega eristub rendileping üürilepingust oma eesmärgi poolest: rendilepinguga on esikohal renditud asjalt kasu saamine (RKTKo 3-2-1-119-05, p 12). Lepingu järgi andis Pärnu linn OÜ-le Arkin tasu eest kasutada maa-ala õigusega laenutada rannatoole, vaid kostjal oli ka õigus rannatoolide laenutamise eest saadavale tasule (viljale), mistõttu tuleb poolte lepingulised õigussuhted kvalifitseerida rendilepinguks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud osaliselt tasumata

1. juunil
2. ja
3. juulil
4. esitatud arved. Kostja on 20.03.2018.a. kohtule esitatud seisukohas nõustunud võlgnevuse suurusega summas 2 069,23 eurot, kuid on esitanud vastuväite kohaselt 25.07.2017.a. tasunud hagejale 400 eurot. Hageja ei ole kohtu poolt määratud ajaks 05.03.2018.a. vaielnud vastu, et kostja poolt on nimetatud summas tasutud. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus leiab, et kostja võlgnevus hageja ees on kokku 2069 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt, ja mõistab kostjalt OÜ-lt Arkin Pärnu linna kasuks välja renditasu kokku summas 2069,23 eurot. 4.
5. Kostja OÜ Arkin on esitanud kohtule vastuväite, mille järgi on hageja nõue lõppenud tasaarvestuse teel. Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas hagejale avalduse hageja renditasu tasaarvestamiseks kostja kahju hüvitamise nõudega, kuid hageja leiab, et avaldus on esitatud hilinenult, s.o pärast rendistasu maksmise kohustuse sissenõutavaks muutmist. Lepingu p 3.
6. ja 3.
7. järgi tuli kostjal hagejale tasuda lepingueseme kasutamis eest ühe suvehooaja eest kindlaks määratud kuupäevadel, mille kohta on hageja saatnud kostjale arved 33701522, 33701876 ja
8. Võlasuhe võib lõppeda tasaarvestuse tulemusena (

§ 186

p 2).

§ 197

lg 1 ja 2 alusel kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma 5 2-17-122176 nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198

). Kohus leiab, et asjas ei kohaldu

§ 297

lg 1, sest käesoleva lepingu esemeks ei olnud elu- või äriruumiga, mida üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. 4.4. Kostja OÜ Arkin poolt hagejale Pärnu linnale esitatud tasaarvestamise avalduse kohaselt tasaarvestab OÜ Arkin oma nõude summas 2737,04 eurot Pärnu linna nõudega summas 2469,23 eurot. Tasaarvestuse avalduse kohaselt hageja põhjustanud kostjale kahju sellega, et on 29.07.07.08.2017.a. piiranud Weekend Festival Baltic (edaspidi: festival) toimumise ajaks rendilepingu esemele juurdepääsu, mille tõttu ei olnud kostjal võimalik rannatoole ja päikesevarje laenutada. Hageja on leidnud, et kostja esitatud vastuväited on põhjendamatud, sest: maa-ala oli piiratud, kuid see ei välistanud asja kasutamist; teiseks, kostja kahju hüvitamise nõue tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, mistõttu ei saaks nõuet maakohtus läbi vaadata. Kohus jääb 13.03.2018.a. määruses nimetatud seisukohale, et kostjale välja üüritud maa-alale saamise takistamine on seotud otseselt hageja poolt rendilepingu täitmisega ja lepinguliste kohustuste rikkumisega, mistõttu ei saa antud asjaolusid käsitleda avalikõiguslikust suhtes tuleneva kahju hüvitamise nõudena, sest vastuväide on suunatud lepinguliste kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju tasaarvestamisele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist (

§ 101

p 3).

§ 115

lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vaidlust ei ole selles, et rendilepingu esemeks olev maa-ala ei olnud festivali kasutusse antud maaalaga hõlmatud. Vaidlus on selles, kas hageja oli andnud festivali korraldajatele loa piirata kostja kasutuses olevat maa-ala selliselt, et klientidel ei olnud võimalik kostja rannatoole laenutada. Hageja on 20.02.2018.a. menetlusdokumendis kinnitanud, et juurdepääs kõnealusele maa-alale oli piiratud seoses festivali korraldamisega. Hageja poolt kohtule esitatud asendiplaanist nähtub, et festivali tõttu oli potentsiaalsetel klientidel oluliselt raskendatud juurdepääs kostja maa-alale kesklinnast ja rannahoonete poolt vaadatuna. Kohus leiab, et hageja on rikkunud rendilepingu p 5.1.1. sätestatud üürniku õigust kasutada eesmärgipäraselt rendilepingu eset. 4.5. Kostja OÜ Arkin leiab, et seoses rendilepingu hagejapoolse rendilepingu rikkumise tekkis temal 24.07. – 13.08.2017.a. varaline kahju, sest nimetatud kuupäevadel ei olnud tal võimalik rannatoolide laenutamisega tulu teenida.

§ 127

lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja leiab, et hageja on tunnistanud, sest hageja on vabastanud kostja üüri tasumisest 24.

1. – 13.08.2017.a. summas 280,77 eurot, sest Weekend Festivali toimumisega. Kahju saamata jäänud tulu näol seetõttu, et nimetatud perioodil ja üüritud maa-ala eesmärgipärase kasutamise tegeliku võimatuse ajal oli 12 (kaksteist) päikeselist päeva. Päikeselistel päevadel on vähemalt 60% 6 2-17-122176 ulatuses kasutuses rendile andmiseks väljapandud rannatoolidest. Rendilepingu esemeks oleval maa-alal oli igapäevaselt rendiks väljas 100 tooli, mis teeb ühe päikeselise päeva käibeks minimaalselt 240 €, s.t 12 päikeselise päeva eest jäi laekumata vähemalt 2 880 € (12 x 240,00€). Arvestades Pärnu LV otsust renditasu maksmisest vabastamiseks ja asjaolu, et üürnik säästis töötasu näol, jäi kostjal saamata tulu kokku summas 2 737,04 € (2 880,00€ – 106,96€ - 36,00€). Hageja ei ole nõustunud kostja väitega, et 12 päeva saamata jäänud renditulu oli kokku summas 2880 €, sest kostja
2. ja
3. majandusaasta aruannete kohaselt oli kostja äritegevuse müügitulu vastavalt 8722 € ja 10 263 €. Lisaks rannatoolide laenutamisele tegeles kostja ehitusteenuste pakkumisega ja küttepuude müügiga, mistõttu ei saanud rannatoolide laenutamine moodustada enamikku kostja sissetulekutest. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Ilmateenistuse andmetes, et sel ajavahemikul olid Pärnus päikesepaistelised päevad, mis võisid soodustada rannatoolide laenutamise tõenäosust. Kohus nõustub aga hageja seisukohaga, et rannatoolide väljalaenutamise takistamisega ei saanud kohtule esitatud tõendite järgi sellist kahju tekkida. Kohus on 05.02.2018.a. eelistungil teinud kostjale ettepaneku tõendada asjaolu, et kostjal oli võimalik rannatoole välja laenutada (nende olemasolu, kogus), samuti asjaolu, et avalduse nimetatud päevadel on kostja käive olnud oluliselt väiksem. Vaidlust ei ole selles, et kostja on rannatoole laenutanud, mille kohta on viimane esitanud tõenditena esitanud fotod OÜ Arkin ja OÜ Salming poolt rannatoolide laenutamise kohta 4 € päev, samuti on esitatud OÜ Salming
4. majandusaasta aruanne, millest nähtub, et OÜ Salming müügikäive oli 7574 €. Nimetatud tõendite alusel väidab kostja, et kuu keskmine käive oli 2524,66 €. Kohus leiab, et OÜ Salming kohta esitatud andmed ei ole tõendina kasutatavad, sest tegemist on teise ettevõtja kohta esitatud andmetega, mida ei saa kostjale üle kanda, sest OÜ Salming kasutuses olnud maa-ala teisel kohal (Pärnu Rannahoone juures) ja teiseks, ei ole teada võrreldavaid majandusandmed päevade kohta (käive, kulu, tulu), mille põhjal võiks adekvaatseid võrdlusi teha. Kostjal oli võimalus esitada andmeid enda majandustegevuse kohta, s.t kui suur on olnud päikesepaistelistel päevadel käive ja kui palju oli kostjal üldse võimalik rannatoole välja üürida. Umbmääraselt on kostja väitnud, et 60% toolidest laenutatakse välja, mis ei ole tõendatud. Tõendite puudumisel ei saa ka teha järeldusi, et kostja on kaotanud kasu saamise võimaluse, sest puuduvad elementaarsed andmed. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue ei ole tasaarvestamise tulemusena lõppenud, sest kostjal ei ole hageja suhtes tasaarvestavat kahju hüvitamise nõuet. 4.
5. Hageja on esitanud viivisenõude, mille järgi hageja nõuab kostjalt viivist summas 1858,29 €. Rendilepingu punkti 8.8 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt arve(te) õigeaegse tasumata jätmise korral viivist 0,5 protsenti võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päevas eest. Kohustused kogusummas 2 469,23 eurot on täitmata käesoleva hagiavalduse esitamiseni.

§ 101

p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja leiab, et viivisemäär 0,5% päevas on liiga kõrge ja leiab, et VOS § 42 lg 3 p 5, § 42 lg 1 ja § 44 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus tühine. Lepingu p 8.8 järgne viivisemäär 0,5% päevas tähendab 182,5% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Kohus leiab, et kostja ei ole tarbija tulenevalt

§ 1

lg 5 on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus selgitas 05.02.2018.a. toimunud eelistungil, et hagejal on võimalus tulenevalt

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel esitada kohtule vastuväide, mis on aga jäänud tagajärjetuks. Kohtule ei esitatud andmeid, millest võiks järeldada, et lepinguga ette nähtud viivis on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige lepingupoolte õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit. Kostja on endiselt lähtunud tüüptingimuse sätetest. Kohtu hinnangul ei ole tarbijasätted asjas kohaldatavad, samuti ei saa ainuüksi viivise määra suuruse põhjal teha järeldusi, et see rikuks lepingupoolte õiguste ja 7 2-17-122176 kohustuste tasakaalu või piiraks viivis kostja õigusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks (

§ 42lg 1).

Kohus leiab, et viivis ei ole antud juhul ülemäära kõrge. Kohtule esitatud viivise arvestuse kohaselt oli perioodil 26.06.

1. – 12.09.
2. (79 päeva) kostja võlgu 2300 €, s.o kokku 908,50 €, mis on põhjendatud. Hageja ei ole arvestanud kostja poolt 25.07.2017.a. 400 € tasumist, mistõttu perioodil 26.07.2017.a. – 12.09.2017.a. oli võlgnetav summas 50 € ja viivised summas 12,25 € ning perioodil 13.09.
3. – 19.11.2017.a. võis arvestada viivist põhinõudelt 2069,23 eurot, s.o viivis kokku summas 703,54 €. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, sest kostja on olnud eelnimetatud ajavahemikel põhinõude tasumisega viivituses ja nõutav viivisemäär ei ole ebamõistlik. Kohus rahuldab viivisenõude kokku summas 1624,29 eurot. Hagihind
4. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud kohtule 28.03.2017.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded - põhinõude suuruseks kostja vastu 2 469,23 € ja aastane viivis 1624,29 €. Hagi hinnaks on asjas 4093,52 €. Menetluskulud
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab osaliselt hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta osaliselt kostja ja ka hageja kanda. 6.
6. Hageja kuluks on tasutud riigilõiv summas 350 eurot. 6.
7. Kostja on 21.03.2018.a. esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabikulud kokku 810 eurot, Kostja palub juhindudes TsMS § 174 lg 1 kohtumenetluses kantud menetluskulud (ilma käibemaksuta 675,00 €) kindlaks määrata. Kulutused lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile 1) Advokaadibüroo Kaire Aus 30.01.
8. a arve nr 566-K summas 125,00 eurot (asja materjalidega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine, kokku 1,25 h), millele lisandub käibemaks 25,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 150,00 eurot; 2) Advokaadibüroo Kaire Ausu 08.02.
9. a arve nr 570-K summas 100,00 eurot (05.02.
10. a kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil esindamine, kokku 1,0 h), millele lisandub käibemaks 20,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 120,00 eurot; 3) Advokaadibüroo Kaire Aus 121.02.
11. a arve nr 589-K summas 450,00 eurot, (20.02.
12. a kostja vastuväidete ja seisukohtade koostamine ja tasaarvestuse vastuväite koostamine 4,5 h) millele lisandub käibemaks 90,00 eurot, kokku koos käibemaksuga 540,00 eurot. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud tsiviilasja nr 2-17-122176 menetluses ja kostja on käibemaksukohuslane. Kostja palub TsMS § 177 lg 4 alusel kohtul menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja ei nõustu kostja esitatud taotlusega ning leiab, et kostja esindaja toiminguteks kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Ei ole loogiliselt seletatav ning usutav, et kostja esindaja on kulutanud 8 2-17-122176 menetlusdokumendi koostamiseks aega pea neli korda rohkem, kui hagiavalduse vastuse koostamiseks – menetlusdokumendid on aga suures ulatuses kattuvad. Hageja leiab menetluskulude nimekirja punktis 1 loetletud menetluskulu saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks üksnes pooles ulatuses ning punktis 3 loetletud menetluskulu kuni 3 tunni ulatuses. Kohus leiab, et 21.03.2018.a. kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas ei ole kõik kulud vajalikud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 12.02.2018.a. esitatud dokumentide koostamiseks on kulunud ebamõistlikult palju aega, s.o 4,5 tundi. Võttes arvesse, et kõnealused dokumendid olulises ulatuses kattuvad, siis ei ole ka nende koostamiseks kulunud aega pidada täies ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu nimetatud juhul oli 2 tundi. Seega on vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kokku 4,25 tundi, s.o summas 425 eurot. 6.3. Kohus rahuldab hagi põhinõude summas 2069,23 eurot, kuid jätab rahuldamata põhinõude summas 400 eurot. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulude proportsioone jagada hagi rahuldamise ulatuse järgi. Eeltoodust lähtudes jagab kohusmenetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o 80,67 % hageja menetluskuludest jääb kostja kanda (282,35 €) ja 19,33 % kostja menetluskuludest (82,15 €) jääb hageja kanda. TsMS § 445 lg 1 alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lõplikuks menetluskuluks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada 200,20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 9