Obsah (7)

§ 637§ 235§ 132§ 173§ 174§ 162§ 150

2-17-5490 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-5490 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2018, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi N. S. hagi OÜ DOMINUS INKASSO v

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt välja kostja kasuks 08.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-62259 kokku 321, 57 eurot sh. põhivõlgnevus 161, 38 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 160, 19 eurot ning alates 06.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja tasus 22.04.2014 põhivõlgnevuse 161, 38 eurot. Kostjal ei olnud õigust arvestada põhiosalt viivist perioodil 06.12.2010 kuni 22.04.2014 vastavalt lepingule 0, 85 % päevas kokku summas 2074, 71 eurot. Selline viivise arvestamine põhinõudelt on ebaõiglane (3-2-1-6605 p-d 13-24).
2. Otsuse kohaselt võis kostja arvestada viivist vastavalt seadusele 0, 02% päevas ning sel juhul on viivise summaks 34, 76 eurot (161, 38 x 0, 02% x 1077). Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-131-10, 3-2-1-134-10 ja 3-2-1-26-
3. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on võimalik tunnistada täitedokument lubamatuks kui viivise määr on ebamõislikult suur või kui viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei soovi enda ära kuulamist. Hagi rahuldada, tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas 095/2011/2151 viiviste osas ning jätta menetluskulud kostja kanda. II KOSTJA VASTUS
4. Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 08.09.2011 tagaseljaotsusega mõisteti hagejalt välja alates 06.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samas leiab kostja, et kuna lepingus oli ettenähtud kõrgem viivisemäär kui seadusjärgne, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Grammatiline ega semantiline tõlgendamine ei võimalda tõlgendada VÕS § 113 lg 1 muul viisil kui nõnda, et lepingujärgse viivise kokkuleppe olemasolul on poolte suhetele kohaldatav VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär lepingujärgne määr (mitte aga VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane üldnorm). Jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Arvestades hagi hinda 1756, 92 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagejale piisab omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb

§ 235

mõttes usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (RKTKo 3-2-1-85-15 p 12). Hageja on esile toonud, et ta on kostja põhinõude 161, 38 eurot rahuldanud 22.04.2014 ning kostjal ei olnud õigust nõuda põhiosalt viivist perioodil 06.12.2010 kuni 22.04.2014 vastavalt lepingule 0, 85 % päevas (2074, 71 eurot). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on põhivõlgnevuse kostjale 22.04.2014 tasunud. 2/4 2-17-5490 5. Pooled vaidlevad selle üle, milleises ulatuses on kostjal (sissenõudjal) õigus nõuda hagejalt viivist. Hageja väitel on temalt kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-62259 välja mõistetud viivis alates 06.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja arvates peab aga hageja tasuma viivist suuremas ulatuses, so. lepingus sätestatud määras 0, 85 % päevas. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Antud juhul on täitedokumendiks, mille alusel täitemenetlus toimub Viru Maakohtu 08.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-62259 (tl. 7) ning otsuse resolutsioonist tuleneb selgelt, et hagejalt on kostja kasuks välja mõistetud viivis põhinõudelt (161, 38 eurot) alates 06.12.2010 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et otsuse resol. p-2 tulenevalt on kostjal õigus alates viivise nõude sisse nõutavaks muutumisest nõuda viivst määratlemata ajavehemiku eest lepingujärgses määras ja samas ka seadusjärgses määras. Lisaks keelab VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda viivist suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud. Seega on ekslik kostja väide, et tal on õigus nõuda hagejalt viivist suuremas, so. lepingujärgses ulatuses. Täitedokumendiks, millest tuleneb kostja nõue on kohtuotsus, mitte pooltevaheline leping. Kohtuotsusest ei tulene kostjale õigust nõuda hagejalt viivist lepingujärgses määras, so 0, 85 % päevas. Järelikult tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks ulatuses, mille võrra on hagejalt nõutud viivist põhinõudelt (161, 38 eurot) alates 06.12.2010 suuremas ulatuses kui tuleneb kohtuotsusest, so. VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. Hagi hind

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. (

§ 132lg 5).

Kuna viivisenõude jääk on 1756, 92 eurot, määrab kohus hagihinnaks nõude suuruse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174lg 1 ja 2).

Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv. Viru Maakohtus 05.06.2017 määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt ja kohustati hagejat tasuma riigilõiv 300 eurot kuue osamaksena alates 19.06.2017 kuni 19.11.2017 (tl 60). Hageja on riigilõivu tasunud (tl 105).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 3/4 2-17-5490 Kuna kohus määras hagihinnaks 1756, 92 eurot ja hagihinnalt kuni 2000 eurot kuulub tasumisele riigilõiv 225 eurot, mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu 225 eurot ja hagi tagamiiselt tasutud riigilõivu 50 eurit, kokku 275 eurot.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Kohus tagastab hagejale enamtasutud riigilõivu 75 eurot (300-225) vastava taotluse esitamisel. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4