3-15-1839/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg

1. november 2015, Jõhvi ja koht Kohtuasja number 3-15-1839 Kohtuasi Krindeko OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.04.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/02091716 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: Krindeko OÜ, esindaja Katrina Juhkami Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Hiie Lekko Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Krindeko OÜ kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 07.12.
4. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 24.04.2015 on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) koostanud maksuotsuse nr 12.23/020917-16 (I köite lehed 44-57), millega kohustati Krindeko OÜ-d (edaspidi kaebaja) tasuma 53 240,31 euro suurust tulumaksu. Ühtlasi muudeti nimetatud osaühingu 1 maksuarvestust seeläbi, et suurendati tema
6. aasta juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri kuude ettevõtlusega mitteseotud kulusid kokku 200 285 euro ulatuses ja neilt tasumisele kuuluvat tulumaksu 53 240,31 euro ulatuses. Otsust põhjendati väitega, et selle osaühingu tehingud BMC Houses OÜ-ga ei ole tegelikkuses toimunud, mistõttu ei saa nimetatud äriühingule tehtud väljamakseid käsitleda ettevõtlusega seotud väljamaksetena. 17.06.2015 vaideotsusega nr 6-1/2807-2 (I köite lehed 62-67) jäeti kaebaja poolt maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata. Veel on kohtuasja toimikusse võetud 23.01.2015 koostatud kontrollakt nr 12.2-3/20917-13 (I köite lehed 70-84) ning kaebusele antud vastusele lisatud maksutoimiku dokumendid (I köite lehed 98- 185 ja II köite lehed 1-86). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
7. 21.07.2015 koostatud kaebuses (I köite lehed 2-6) palus kaebaja MTA-s 24.04.2015 tehtud maksuotsuse tühistamist osas, millega kohustati teda tasuma kokku 53 240,31 euro suurust tulumaksusummat. Ta väitis, et kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et BMC Houses OÜ poolt on teenust reaalselt osutatud ja sellega seoses kantud kulud on tema ettevõtlusega seotud ning pidas arusaamatuks, et maksuhaldur omistab kirjaliku lepingu ja aktide olemasolule sedavõrd suurt kaalu. Seejuures ta selgitas, et Soome Vabariigis ei nõuta teostatud tööde aktide koostamist, tavapraktikas neid ka ei vormistata ja kuni 01.01.2014 ei vormistatud kirjalikult ka ehitusteenuse osutamise lepinguid, sest peamised tehingutingimused on üldjuhul e-kirjavahetuse ja tunnistajate ütluste abil tuvastatavad ning lisas, et kuna tema ja ta tehingupartneri esindajad on omavahel tuttavad, on tavapärane ka see, et usalduslikemate suhete korral ei fikseerita iga kokkulepet kirjalikult. Veel märkis kaebaja, et maksumenetluses ei saa nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist, selle esitamata jätmine ei saa olla täiendava maksusumma määramise ainsaks või peamiseks asjaoluks ning antud juhul oli see ka tarbetu ja keeruline, sest tema esindaja viibis kohapeal ja omas pidevalt teostatavate tööde mahust ülevaadet, BMC Houses OÜ esindaja aga viibis valdavalt Eestis. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et on lisanud vaidele näidisena oma tellijatega peetud kirjavahetuse, mis ei kata küll kõiki töid, kuid on käsitletavad teostatud tööde aktidena ja kinnitavad teenuse reaalset osutamist. Arvetega seonduvas osas märkis kaebaja, et nende puudusi ei saa ette heita talle ning leidis, et temalt ei saa nõuda kolmanda isiku töötajate ülevaate omamist ja arvete selgitusest ei saa reeglina teha järeldust selle kohta, millises staadiumis on selle aluseks olev töölõik. Täiendava tulumaksu määramist pidas ta põhjendatuks üksnes olukorras, kus ei ole võimalik teenuse osutamist üldse tuvastada ning väitis, et sellega käesoleval juhul tegemist pole ja talle ainult mõne üksiku päringu saatmisega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet. 14.10.2015 koostatud taotluses (II köite lehed 92-96) palus kaebaja jätta tema poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 2544 euro suurune menetluskulu vastustaja kanda.
8. MTA kirjalikus vastuses (I köite lehed 93-96) paluti kaebus rahuldamata jätta, selgitati maksu määramise õiguslikke aluseid ning leiti, et maksuotsuses on antud hinnang maksukohustuslase poolt esitatud tõenditele ja maksu määramist nii õiguslikult kui faktiliselt põhjendatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgiti, et kuna kaebaja kordab vaides esitatut, jäädakse vaideotsuse seisukohtade juurde ja palutakse neid arvestada. Eraldi rõhutati siiski, et ei peeta usutavaks olukorda, kus ehitusteenuse puhul puuduvad peale väga üldsõnaliste arvete kõik muud dokumendid ja sellised tööd lastakse teha teadmata kvalifikatsiooni ja kogemustega isikutel ning lisati, et kuna käesoleval juhul ei ole 2 teenuse saamise fakt ja seda osutanud isik usaldusväärselt tuvastatav, on tehtud väljamaksed õigustatult loetud ettevõttest väljaviidud rahaks. Täiendavalt selgitati ka vastusele lisatud arvete saamise asjaolusid, juhiti tähelepanu neis esinevatele vastuoludele ning väideti, et see on põhjuseks, miks ei saa väidetavate tehingute tõenduseks esitatud arveid usaldusväärseks pidada. Veel märgiti, et maksumenetluses esitatud ja kogutud kuludokumendid ei võimalda tuvastada tehingute toimumist kaebaja ja BMC Houses OÜ vahel ja see pole tõendatud ka muul viisil, kuna neis väidetavalt osalenud äriühingute juhatuse liikmed ei osanud nimetada ühtegi reaalselt töid teostanud isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on täiendava tulumaksusumma määramise põhjuseks olnud maksumenetluses kogutud seletuste ja muude tõendite alusel kujundatud seisukoht, et kaebaja pole BMC Houses OÜ poolt aasta 2012 juulist detsembrini väljastatud arvete alusel tegelikult neis märgitud teenust soetanud. Seega on halduskohtul vaja lahendada küsimus, kas see äriühing ikka oli maksuotsuses käsitletud tehingute järgsete teenuste osutajaks või on vastupidisel seisukohal rajanev kahtlustus igati põhjendatud ja sai anda õiguspärase aluse maksuotsuses tehtud otsustustele.
10. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kehtestatu kohaselt peab residendist äriühing maksma ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele muuhulgas väljamaksed, milliste kohta puudub maksumaksjal raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine tema finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Selleks tuleb tal muuhulgas dokumenteerida kõik oma majandustehingud, kirjendada neid algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel raamatupidamisregistrites ning säilitada raamatupidamise dokumendid. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitavaks tõendiks. Sellel peavad olema dokumendi nimetus, number ja koostamise kuupäev; andmed tehingu majandusliku sisu kohta, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu osapoolte nimed ja asu-või elukoha aadressid; raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
11. Vaidlusaluses maksuotsuses käsitletud BMC Houses OÜ arved (I köite lehed 116-122 ning II köite lehed 35-43 ja 57-86) eelloetletud tingimustele ei vasta, sest neile märgitud üldsõnaline kirjeldus „ehitustööd Soomes“ ei võimalda vaatamata lisatud linna ja/või ehitatava hoone liigi nimetamisele kuidagi aru saada tehingu tegelikust sisust ehk siis sellest, millise konkreetse teenuse eest selle dokumendi alusel tasuti. Tehingu sisu ei võimalda tuvastada ka kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud elektrooniline kirjavahetus selle teise poole seadusliku esindajaga (II köite lehed 22-25). Üldse arusaamatuks jääb aga see, milline tõenduslik tähendus on antud asjas aastal 2014 saabunud pakkumist puudutaval kirjavahetusel Soome äriühingu esindajaga (vastuse lisa 36) või kaebaja ja Soome äriühingu rekvisiitidega Hämeenlinna ja Espoo laohoonete töövõtulepingute esimestel lehtedel (II köite lehed 20-21). Küll aga saavad viimati nimetatud dokumendid kahtluse alla seada kaebaja väite, et Soomes ei toimu kirjalike lepingute vormistamist. 3
12. Maksuotsuses on kaebaja eriarvamuse väidete alusel üksikasjalikult välja toodud põhjused, miks ei saa pidada kaebaja ja BMC Houses OÜ vahelisi tehinguid tegelikult toimunuteks ja nende kohta esitatu arveid nõuetekohasteks kuludokumentideks ning miks tuleb lugeda sellele osaühingule tehtud väljamaksed ettevõtlusest väljaviidud rahaks ja täies ulatuses maksustada. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-s 1 sätestatust tulenevalt peab maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral tõendama maksukohustuslane, et maks määrati valesti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pole tal vastavat kohustust üksnes nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Kaebaja pole ühtegi maksuhalduri väidet usutavalt ümber lükanud ning lähtub kaebuses peaasjalikult vaid väidetest, et Soome Vabariigis ei nõuta lepingute ja teostatud tööde kohta aktide kirjalikku vormistamist ja talle ei saa ette heita arvetes esinevaid vastuolusid. Seejuures on ta aga arvestamata jätnud, et nii ta ise kui vaidlusaluste tehingute teine pool on Eestis registreeritud äriühingud, kellele laienevad siin kehtivad reeglid. Seda, et tema poolt juhitud äriühingu püsiv tegevuskoht on Eestis ja siin korraldatakse ka raamatupidamist, on sõnaselgelt kinnitanud kaebaja juhatuse liige oma 06.02.2015 antud selgituses (I köite leht 176). Tähelepanu pole kaebaja osutanud ka sellele, et eelnevalt juba käsitletud raamatupidamise seaduse § 4 p-dest 1, 2 ja 5 tulenevalt oli tal kohustus korraldada oma raamatupidamine nii, et olulise ja objektiivse informatsiooni saamine oleks tagatud ning kõiki majandustehingud oleks dokumenteeritud ja sellekohased raamatupidamise dokumendid säilitatud. See aga tähendab, et just tal endal oli kohustus hoolitseda selle eest, et kõigi tema majandustehingute tegelik sisu ja reaalne toimumine oleks nõuetekohaste dokumentidega ka tõendatud.
13. Riigikohtu halduskolleegium on erinevates kohtulahendites (3-3-1-50-03, 3-3-1-47-06) pidanud maksuarvestuse põhinõudeks seda, et kuludokument võimaldaks adekvaatselt tuvastada tehingu toimumist poolte vahel ning leidnud, et eelnevalt juba nimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Lahendis nr 3-3-1-60-11 on sama kolleegium aga asunud seisukohale, et kogu väljamakse võib lugeda ettevõtlusest väljaviiduks ja täies ulatuses maksustada, kui teenuse saamise fakt või seda osutanud isik pole usaldusväärselt tuvastatavad. Antud juhul viitavad maksumenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ja seletused kogumis hinnatuna piisavalt selgelt ja usutavalt sellele, et tegelikult pole BMC Houses OÜ kaebajale konkreetseid ehitusteenuseid osutanud ning vormistati üksnes üldsõnalise sisuga arveid. Kuna see kõik ei saanud kaebaja vastutaval isikul teadmata olla, on eeltoodud Riigikohtu seisukohad täies ulatuses rakendatavad ka käesoleva kaebuse lahendamisel.
14. Lisaks maksuotsuses väljatoodule võimaldavad vaidluse põhjuseks olevate tehingute tegeliku sisu ja reaalse toimumise kahtluse alla seada kaebaja seadusejärgse esindaja seletus, mille kohaselt varustas tema juhitud äriühing ehitusobjekte Soomes töötajatega ja selleks võeti alltöövõtjad (I köite leht 176). Selle, kas tegemist sai üldse olla konkreetsete ehitustööde tegemises seisneva teenuse osutamisega kaebajale, seavad kahtluse alla ka BMC Houses OÜ juhatuse liikme väited, et tema juhitud äriühing tegeles alltöövõtu vahendamisega või et tegemist oli vahendusteenusega (I köite lehed 138-141 ja II köite lehed 44-46). Kahtlusi süvendavad veelgi vastuolud kaebuse väidete ja maksumenetluses kogutud erinevate seletuste vahel. Näiteks ei koostatud kaebuse väidetel üldse mingeid tööde üleandmise akte, kuid BMC Houses OÜ juhatuse liige väitis, et aktid on olemas, ta otsib need üles ja esitab (I köite lehed 138-141). Tema väidetava alltöövõtja Kalliskivimaailm OÜ 4 juhatuse liige aga ütles, et BMC Houses OÜ esindaja ei käinudki töid vastu võtmas, nende üleandjaks kaebajale oli tema ning selle kohta vormistati ka aktid, millede üks eksemplar jäi talle ja teine anti kaebajale (I köite lehed 142-144).
15. Lisaks muule heidab kaebaja maksuhaldurile ette uurimispõhimõtte rikkumist väites, et talle on saadetud vaid mõni üksik päring ega ole välja selgitanud maksustamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. Selle sisukohaga pole kuidagi võimalik nõustuda. Haldusmenetluse seaduse § 6 sisalduv uurimispõhimõte paneb haldusorganile kohustuse selgitada välja kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguga selleks tõendeid ka omal algatusel. MKS § 59 lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt, kolmandalt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Seaduse § 11 lg-st 2 tulenevalt saab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel otsustada, milliseid tõendeid on tal konkreetses asjas vajalik koguda ning otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. Vaidlusaluses maksuotsuses sisalduvast asjaolude kirjeldusest ja kohtule esitatud maksumenetluse dokumentidest nähtub, et maksuhaldur on kontrollinud kaebaja raamatupidamise andmeid ning nõudnud nii temalt kui BMC Houses OÜ-lt ja Kalliskivimaailm OÜ-lt korduvalt teavet ja tehingute toimumist tõendavaid dokumente (I köite lehed 123-126 ja 151-156 ning II köite lehed 54-55). Samuti on kõigi nende äriühingute juhatuse liikmetelt võetud vaidlusaluste tehingute toimumise asjaolude kohta suulisi selgitusi (I köite lehed 138-144, 147-148 ja 176 ning II köite lehed 44-46) ja nad on saanud selgitusi anda ka kirjalikult (II köite lehed 47-50 ja 56). Lisaks nõuti dokumentaalseid tõendeid ka pangalt (I köite lehed 128-131).
16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on maksukorralduse seaduse § 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning ära on toodud ka viited asjakohastele õigusaktidele. Kaebaja aga ei ole kohtule esitanud midagi niisugust, mis annaks võimaluse maksuotsuse või selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks. Seetõttu ei korda kohus neis esitatut üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
17. Eeltoodud järeldustel puudub Tartu Halduskohtul alus vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kuna maksuhaldur oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust ja kuludokumente ei esitanud, jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja poolt 750 euro suuruse riigilõivu ja 2104,50 euro suuruse õigusabi kulu tasumisega kantud kokku 2854,50 euro suurune menetluskulu halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 5