← Eesti

3-18-776/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-776 Määruse kuupäev 19. aprill 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XXXXX kinnipidamiseks ja kinni

) § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 15

lg 1 ja 2 alusel võib väljasaadetavat kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 68

p 4 järgi esineb välismaalase põgenemise oht muuhulgas juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.

  1. Kohus ei anna luba XXXXXi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. On õige, et isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta on toime pannud kuriteod, mille eest on talle mõistetud vangistus. Samas on Riigikohus selgitanud, et dokumentide puudumisele saab kinnipidamise otsustamisel tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu lahend 3-3-1-24-17 p 11). Ka isiku puhul, kes on toime pannud kuritegusid ja karistatud vangistusega, ei saa põgenemisohtu jäigalt siduda nende asjaoludega, vaid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu lahend 3-3-1-93-16 p 13). PPA ei ole tuginenud sellele, et isik oleks kõrvale hoidnud väljasaatmise ettevalmistamisest või seda takistanud. Isik vabanes vanglast käesoleva määruse tegemise päeval ja sai punktis 1 nimetatud otsuse kätte üks päev enne seda. See tähendab, et tal ei ole olnud mingit reaalset võimalust ise oma asju korraldada, sh ei ole isik saanud toime panna tegusid, mis annaksid põhjust usaldamatuseks tema suhtes. Isikult ei saa nõuda seda, et ta oleks punktis 1 nimetatud otsuse tegemise menetluses pidanud eeldama temale negatiivse otsuse tegemist ja tegutsema sellest lähtuvalt. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli isik vanglas töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja kohtul ei ole alust arvata, et vabaduses hakkab isik käituma teisiti. Üksnes asjaolu, et isik on toime pannud kuritegusid ja kandnud vangistust, ei ole piisav põgenemisohu tuvastamiseks. Isiku põgenemise ohtu ei saa küll täielikult välistada, kuid kohtu hinnangul ei saa seda pidada ka suureks.
  2. PPA ei ole põhistanud, et muude järelevalvemeetmete, näiteks kohustus elada kindlaksmääratud elukohas ja registreerida ennast regulaarselt PPA-s (

§ 10lg 2 p 1 ja 2), kohaldamine ei pruugi olla tõhusalt võimalik.

Puuduvad isikuga seotud konkreetsed asjaolud, millest võiks sellise järelduse teha. Isiku kohta teada olevad asjaolud viitavad pigem vastupidisele. Isikul on Eestis olemas lähedased: sõber XXXXX, kes elab Narvas ja poeg XXXXX, kes elab koos oma vanavanematega samuti Narvas. Punktis 1 nimetatud otsuses on märgitud, et isik suhtles vangistuse ajal pojaga telefoni teel igapäevaselt või üle päeva. Isikul on mitmeid ametioskusi, seega on reaalselt võimalik, et ta leiab tööd. Isik ei valda küll eesti keelt, aga Narvas ei pruugi see olla töö leidmisel takistuseks. Puudub põhjus, miks peaks isik asuma ennast varjama, kaotades sellega võimaluse elada tavapärast elu ja suhelda pojaga. 3

  1. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul täidetud eeldused, mis lubavad isikut kinni pidada. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
  2. Kohus selgitab XXXXXile, et: - PPA võib tema suhtes kehtestada järelevalvemeetmeid. Kui need kehtestatakse, siis tuleb isikul neid hoolsalt täita. Järelevalvemeetmete rikkumise korral võib PPA muutunud asjaolude tõttu taotleda halduskohtult uuesti luba isiku kinnipidamiseks. Kinnipidamiseks võib põhjust anda ka see, kui isik ei täida väljasaatmismenetluses kaasaaitamiskohustust dokumentide hankimisel; - kui ta soovib jääda Eestisse, siis tuleb tal tähtaegselt vaidlustada punktis 1 nimetatud otsus. Kui ta soovib viibida Eestis vaidluse lahendamise ajal, sh siin töötada, siis tuleb tal taotleda otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras. Otsuse vaidlustamise tähtaega ja korda ning riigi õigusabi taotlemise võimalust selgitas kohus täpsemalt istungil.
  3. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub haldustoiminguks loa andmise määrus selle kättetoimetamisel taotlejale ehk PPA-le. Määruse vaidlustamise korda selgitas kohus määruse alguses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.