← Eesti

1-18-2989/2

Obsah (6)§ 424§ 65§ 68§ 50§ 83§ 85

Kriminaalasi nr 1-18-2989 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 05. aprill 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi Sergei Siltšen

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Sergei Siltšenko, IK 37112222729; sünniaeg:

  1. detsember
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: kõrgharidus; perekonnaseis: lahutatud, 1 alaealine ülalpeetav; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral; väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Sergei Siltšenko

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Sergei Siltšenkole Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.oktoobri 2017.a otsusega nr 1-17-8939 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o viis

(5)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista Sergei Siltšenkole üks
(1)aasta kaks
(2)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates Sergei Siltšenko kahtlustatavana kinnipidamisest 04. aprillist 2018.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada Sergei Siltšenko suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Sergei Siltšenkolt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja kehtib kogu määratud vangistuse aja ning lisaks määratud lisakaristuse tähtajal. Liiklusseaduse § 127 alusel on Sergei Siltšenko kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul.

§ 83

lg 1 ja lg 3 p 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina Sergei Siltšenkole kuuluv sõiduk Honda CR-V reg nr XXXXXX (sõiduki asukoht: Tartu, Riia 132 parkla) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Sergei Siltšenkolt sundraha kolmsada seitsekümmend viis

(375)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Sergei Siltšenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700019407. Menetluskulude tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sergei Siltšenkot süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.oktoobri 2017.a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 04.aprillil 2018.a kella 09:37 paiku Tartus, Puiestee tänaval kuni peatumiseni Jaama tn XXX juures mootorsõidukit Honda CR-V reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,24 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus Sergei Siltšenko kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Sergei Siltšenko toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, so

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Sergei Siltšenkole karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Sergei Siltšenkole Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 25.oktoobril 2017.a mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Sergei Siltšenko kahtlustatavana kinnipidamisest 04.aprrillist 2018.a. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 50

lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Sergei Siltšenkolt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Juhindudes

§ 83

lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida Sergei Siltšenkole kuuluv pruuni värvi mootorsõiduk Honda CR-V reg nr XXXXXX (VIN kood XXXXX), kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend. Sõiduauto Honda CR-V reg nr XXXXXX asub Tartus, Riia 132 asuvas parklas. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu 60 eurot ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 375 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 435 eurot - ära tasuda 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Sergei Siltšenko tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb süüdistatava puhul kohaldada vahistamist. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida Sergei Siltšenkole kuuluv mootorsõiduk Honda CR-V reg nr XXXX.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud Sergei Siltšenko poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas Sergei Siltšenko mootorsõidukit Honda CR-V, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel temale ja on peale abielulahtust jäänud tema ainuomandisse. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on Sergei Siltšenko kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks ja seda korduvalt (eelmise kuriteo pani isik toime sama sõidukit kasutades), tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada Sergei Siltšenkole kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sergei Siltšenko menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.