alusel mõista Maarit Kiililt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Maarit Kiilile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele, Maarit Kiilile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 03.04.2018.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maarit Kiili tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 01.06.2017.a kohtuotsusega tunnistati Maarit Kiil süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja § 185 lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 02.04.2016.a ja lõpp on 02.04.2020.a. Maarit Kiili kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal osaleb 3 kunstiringis, käib spordisaalis, raamatukogus ja kirikus, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maarit Kiili kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on Maarit Kiil´il võimalus elama asuda aadressile Xxxx. Korter kuulub isiku sõbranna isale. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Telefonivestlusest isikuga, kellele korter kuulub, selgus, et tema on nõus Maarit Kiil´i võimaliku elama asumisega aadressile Xxxx koos elektroonilise valve kohustusega. Samuti on oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta antud aadressile andnud kinnipeetava abikaasa. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega ei oma Maarit Kiil koheselt vabaduses töökohta. Maarit Kiil´il tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Maarit Kiil taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamis elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Maarit Kiili vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla, vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.
Kaitsja leidis, et vabastamine on põhjendatud. Vangla on prognoosinud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemist ainult 22 % ulatuses. Palus anda kinnipeetavale võimaluse naasta mittekuritegelikku ellu. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Maarit Kiili võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Maarit Kiili isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kannab esimest reaalset vangistust ning on talle mõistetud karistusest ära kandnud rohkem kui 2 aastat vangistust. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise 4 järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kuigi vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, on vangla hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul 22 %, mida ei saa pidada kõrgeks näitajaks. Tähelepanuta ei saa seejuures jätta vangla iseloomustuses märgitut, et isikul on soov jätkata normikohast elu ja tal on selleks olemas ka võimalused. Kohtu hinnangul võimaldab Maarit Kiili tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Maarit Kiilile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Maarit Kiilil olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Maarit Kiil, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.