KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7.märtsil 2018 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-2568 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maksim Romanov tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 07.03.2018 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Maksim Romanov, isikukood 38306123711, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Maksim Romanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Kaido Kooga taotlus Maksim Romanov`i riigi õigusabi osutamise eest tasu 60 (kuuskümmend) eurot (õigusabi 50 eurot, käibemaks 10 eurot). Välja mõista Maksim Romanov´ilt kriminaalmenetluse kulud 60 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Maksim Romanov´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700071104 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrused ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Romanov`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Maksim Romanov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.09.2016 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 27.08.2015 -28.08.2015, 15.10.2015 s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust arvestati alates Maksim Romanov`i kinnipidamisest s.o. alates 01.06.
- Kohtuotsus jõustus 19.01.
- Karistuse kandmise algus 01.06.2016 ja lõpp 28.11.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.02.
- Maksim Romanov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (tl 17). Kinnipidamisasutusest M.Romanovi kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud 12-l korral. Vangistuses viibib kuuendat korda. Vangistuse on isik töötanud majandustöödel 02.02-03.04.2017, 06.11.2017-06.02.2018 ja alates 17.07.
- Isik on vanglas läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik osaleb alates 06.10.2017 riigikeele õppes B1 tasemel. Isik osaleb alates 30.01.2018 Corrigo tugigrupi töös. Isikul on vangistuse jooksul kaks distsiplinaarkaristust:
- kartserisse paigutamine 25.12.2017, 5 ööpäeva, korraldusele mitteallumine;
- kartserisse paigutamine 20.12.2017, 5 ööpäeva, tubakatooted. Isik omab isikut tõendava dokumendina elamisloakaarti kehtivusega kuni 27.03.
- Vabanemisel elektroonilise valve alla soovib kinnipeetav vabaneda xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik omab 7 klassi haridust. Viljandi vanglas omandas lukksepa eriala 2000.a ning Murru vanglas 2002.a õmbleja eriala. Isiku oskused on säilinud ja õmblemine meeldib. Eesti keelt õppis iseseisvalt Viljandi vanglas. Viru Vanglas õpib B1 taset. Isik on töötanud ametlikult, viimati 2014.a. töötas ametlikult xxx. Narkootikumide müügi kõrvalt jätkas esialgu töötamist, kuid enne vahistamist oli töötanud. Isik on vanglas motiveeritud töötama. Rahalisi nõudeid omab 3376,52 euro ulatuses. Vabanemise korral soovib asuda tööle xxx, kuid töökoht pole garanteeritud ja kokkulepe on suuline. Vajadusel saab materiaalset toetust 2 sõbralt. Isiku lähisuhtevõrgustiku moodustavad elukaaslane ja vend. Ema on surnud ja isa kohta andmed puuduvad. Suhted lähedastega head ja toetavad, elukaaslane on varem regulaarselt pakke toonud. Suheldakse peamiselt telefoni teel. Varasemast lähisuhtest teise elukaaslasega on 3.a laps, keda isik toetas materiaalselt. Korduvkaristatus samalaadsete õigusrikkumiste eest ja narkootikumide tarbimine viitavad hoolimatule elustiilile. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega enda sõnul ei suhtle. Võib olla mõjutatav narkootikume käitlema, kuna on ka ise sõltlane. Alkoholi kuritarvitamise risk puudub. Narkootikumide tarvitamise risk olemas. Isik tarvitas vahetult enne vahistamist 2016.a fentanüüli. Uimasteid hakkas tarvitama 18 aastaselt, alustas kohe süstimisega. Esiuimasti oli amfetamiin ja isiku sõnade kohaselt tekkis tugev sõltuvus amfetamiinist 2006.a. Enamus ajast kulus narkootikumide hankimisele. On varem saanud metadoon- asendusravi. Proovinud ka kanepit ja heroiini. Vanglas on diagnoositud sõltuvus. Kriminaalhoolduse ajal tarvitas kanepit vähemalt kord nädalas. Isik on sõltlane, füüsilist puuet ja kroonilist haigust pole. Sõltuvus ja kriminaalne käitumismuster viitavad ebakindlale enesehinnangule. Isik omab eale ja taustale vastavaid sotsiaalseid oskusi. Käitumismuster viitab impulsiivsusele ja puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Rohkearvulised vargused ja narkokuritegu näitavad ebapiisavat oskust mõista teiste inimeste seisukohti. Isikule on omane oma vigade kordamine ja tegude tagajärgedele mitte mõtlemine. On katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusel rikkus katseaja algusest peale registreerimiskohustust. Tajub oma kuritegude väliseid asjaolusid, kuid enda osa pigem pisendab ja peab kuritegusid paratamatuks asjaolude kokkusattumuse tulemuseks. Ei oma selget nägemust kuidas kuritegelikust käitumisest loobuda. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Risk esineb ühiskonnas. Oht seisneb rahvatervise kahjustamises, narkootiliste ainete levikule kaasa aitamises ja sellega kuritegevuse toetamises. Oht on tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarbimist ja suhtlemist narkootikume vahendavate isikutega. Riski suurendavad puudulikud toimetulekuoskused (isik on valmis hankima sissetulekut kriminaalsel teel). Samuti kui isik ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 73%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava ema surnud ja isa kohta andmed puuduvad. Registrisse lapsi kantdu ei ole. Vestluses kinnipeetava sõbra G M selgus, et Maksim on kasvanud xx ja sugulasi ega pereliikmeid ei ole. xxx pidavat olema üks laps, kuid lapse ema ei luba suhelda. Peale vabanemist soovib Maksim Romanov asuda elama xxx. Tegemist on 4 toalise heas korra avara korteriga, kus kinnipeetaval oleks oma tuba. Korteri omanik on G G, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve rakendamiseks. Antud aadressil asuvasse korterisse on võimalik paigaldada elektroonilist järelevalvet. Kinnipeetav on avaldandu soovi asuda peale vangistust tööle xxx. Kinnpeetava sõber on öelnud, et see töökoht on üks võimalustest, kuid kui sinna ei peaks isik tööle saama, siis otsivad nad teise töökoha kinnipeetavale. xxx-s ei saanud ametnik ühendust isikutega, kes saaks kinnitada või ümber lükata kinnipeetava plaani sinna tööle asuda. Varasemalt on kinnipeetav antud firmas töötanud. Peale kinnipeetava vabanemist on vastavalt võimalusele kuni M.Romanovi tööle asumiseni G.M teda nõus ka majanduslikult toetama. Varasemalt määratud 1 korral kriminaalhooldusele, käitumiskontroll lõpetati seoses katseaja lõppemisega. Katseaja jooksul oli olnud probleeme registreerimiskohustuse õigeaegse täitmisega mille alusel isikul pikendati katseaega 2 kuu võrra. Ametnikule teadaolevalt on kriminaalhooldusalune varasemalt tarvitanud narkootikume ja see on ka üks kuritegude sooritamiseni viinud asjaoludest. 3 Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes KrMS § 432 lg 33 prokurör ei soovi võtta osa Maksim Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Maksim Romanovi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõisatetu Maksim Romanov selgitas kohtuistungil, et et kõik andmed, mis on esitatud vangla poolt on õiged küll. Ta taotleb siiski ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega ja kinnitab, et ei pane enam kuritegusid ja täidab kriminaalhooldused kohustused nõuetekohaselt. Kaitsja on seisukohal, et isiku ennetähtaegse vabastamine on põhjendatud, sest tema ouhul on positiivsed asjaolud suurema tähendusega võrreldes negatiivsete andmetega. Isikul on elukoht, sõber, kes teda toetab, võimalus minna tööle. Kõik see näitab, et tema võimalused vabaduses on head ja piisavad selleks, et loobuda kuritegelikust elust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Maksim Romanov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maksim Romanovil on omandatud haridust 7 klassi. Isikul on omandatud lukksepa ja õmbleja eriala. Isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik on alustanud riigikeele õpet B1 tasemel. Isiku lähedasteks on elukaaslane, vend ja sõber. Isiku sõber on valmis isikut kuni tööle saamiseni materiaalselt toetama. Isikul on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Süüdimõistetu eelnevad karistused on varavastaste süütegude eest. Varem on karistatud ka omavolilise sissetungi ja salakaubaveo eest. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 9, need on mõistetud ühel korral ÜTS § 85 lg 1, ühel korral LS § 259 lg 1, kuuel korral KarS § 218 lg 1, ühel korral LS § 224 lg 1, ühel korral LS (kuni 2011) § 74
(36)lg 1 järgi. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. 4 Kinnipeetav on vangistuse jooksul töötanud majandustöödele koristajana ja toidujagajana. Isik on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Isik omandab alates 06.10.2017 riigikeele B1 taset. Alates 30.01.2018 osaleb isik Corrigo tugigrupis. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Isikul on vangistuse jooksul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (korraldusele mitteallumine ja tubakatooted). Isik omab kehtivat elamisloakaarti kehtivusega kuni 27.03.2019. Isikul puudub peale vanglast vabanemist garanteeritud töökoht. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on garanteeritud ning vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning sõbra toetus. Samuti on positiivselt tervitatav taasühiskonnastavates tegevustes, tööhõives osalemine ja riigikeele õppe omandamise alustamine, mis aitab isiku resotsialiseerumisele positiivselt kaasa. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus märgib, et isikut on mõlemal juhul karistatud karterisse paigutamisega viieks ööpäevaks ning karistatud on korraldustele allumatuse ja tubakatoodete eest. Seega isik ei ole vangistuses suutnud käitud õiguskuulekalt ja kehtestatud norme ja reegleid järgides. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Teiseks, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Maksim Romanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kes on kuuel korral kandnud reaalset vangla karistust, keda on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, mille ajal on isik rikkunud registreerimiskohustust, mille alusel isiku katseaega pikendati kahe kuu võrra, isik on katseajal pannud toime uusi kuritegusid oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Vaatamata kinnipeetava eelnevatele reaalsetele karistustele ja kriminaalhooldusele, isik jätkas kuritegeliku eluviisi ja õigusrikkumiste toime panemist. Kohtu hinnangul pole vähe oluline asjaolu, et isik on 14 eluaastast alates pannud süstemaatiliselt toime varguseid ja on nende eest korduvalt karistatud nii kriminaal, kui ka väärteo korras. Isikul on juba väljakujunenud kriminaalne mõtlemine ja käitumismuster. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et isik ei ole varasematest karistusest järeldusi teinud ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks isiku suhtes õigustatud. Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kellele on diagnoositud narkosõltuvus. Isik on saanud varasemalt metadoon-asendusravi, kuid kohtu hinnangul see ebaõnnestus kuna isik jätkas 5 narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on riskifaktoriks asjaolu, et isik ise on sõltlane, isik on varasemalt olnud valmis mitte töötama ja hankima sissetulekut kriminaalsel teel ning isik omab rahalisi nõudeid 3376,52 euro ulatuses. Isikul on soov asuda peale vanglast vabanemist tööle xxx ja isik on seal enne vangistust ka töötanud, kuid garantiikiri puudub. Kohtu hinnangul on need asjaolud olulised ning suurendavad uue kuriteo toimepanemise riski. Seda, et isik ei oma motivatsiooni loobuda narkootikumide tarvitamisest näitab asjaolu, et kriminaalhoolduse ajal tarvitas isik vähemalt ühel korral nädalas kanepit. Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral suudab isik loobuda narkootikumide tarvitamisest. Isiku varasem kriminaalhooldus ei suutnud mõjutada isikut narkootikume mitte tarvitavama. See aga iseloomustab süüdimõistetu käitumismustrit, st et ta ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Lisaks on oluline märkida, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Isik võib olla mõjutatav narkootikume käitlema, kuna ta on ka ise sõltlane, seega on ta kergesti teiste poolt mõjutatav. Seega suhtlemine sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 28.11.2019, s.o 1 aasta 8 kuu pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus leiab, et positiivseks tuleb lugeda fakt, et alates jaanuarist 2018 ei ole isiku uusi distsiplinaarrikkumisi toime pannud. Samas, arvestades isiku varasemat kuritegelikku elustiili ja isiku poolt toime pandud rahvatervise vastast kuritegu, ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja seadusekuulekas eluviis on isiku hoiakute lahutamatu osa. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 6 Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, tööhõives osalemine, sõbra toetus ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema narkosõltuvus, varasem reaalne vangistus kuule korral ja vangistuse jooksul distsiplinaarkaristuste olemasolu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust ja narkosõltuvust, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Kohus leiab, et elektroonilise valve kohaldamine, ei hoiaks ära uue isikuvastase kuriteo toimepanemise riski. Elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole võimalik välistada narko süütegude toime panemist. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Maksim Romanov temale Viru Maakohtu 29.09.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7