1-17-3388/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2018 1-17-3388 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Ander Jõeääre (isikukood 39002255237) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Süüdimõistetu Ander Jõeäär, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Ander Jõeääre määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu 13, juuni
5. a otsusega tunnistati Ander Jõeäär süüdi karistusseadustiku (KarS) § 274 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati A. Jõeäärele mõistetud karistust Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes A. Jõeäärele liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
8. veebruari 2017 ja vangistuse lõpptähtpäev on
9. veebruar
12. veebruaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Jõeääre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Jõeääre ennetähtaegset vabastamist.
13. Viru Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega jäeti A. Jõeäär vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Kohus märkis, et A. Jõeäärel on neli kehtivat kriminaalkaristust. Kohtu hinnangul ei ole A. Jõeääre varasemad karistused ega määratud kriminaalhooldus täitnud eesmärki, kuna A. Jõeäär on katseajal jätkanud kuritegude toimepanemisega. Positiivseks luges kohus asjaolu, et A. Jõeäärel on vabanemisel olemas elukoht oma vanemate juures ning lisaks on tal toetavad suhted oma õe, venna ja vanaemaga. Positiivne on ka asjaolu, et A. Jõeäärel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas arvestades kinnipeetava kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole A. Jõeääre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. A. Jõeääre puhul suurendab riski uute kuritegude toimepanekuks alkoholisõltuvus. Alkoholijoobes olles ja konfliktsituatsiooni ilmnemisel, on A. Jõeäär pannud toime kuritegusid ka varasemalt. Samuti ei ole A. Jõeäär veel läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi, mistõttu ei ole riskitegurid maandatud.
16. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jõeäär, kes palub maakohtu määruse uuesti läbi vaadata ja anda talle võimaluse. A. Jõeäär märgib, et kuigi kõik kohtu tuvastatud faktid on õiged ja ta on senises elus teinud eksisamme, on aastane vangistus teda pannud paljudele asjaoludele teisiti vaatama. A. Jõeäär soovib edaspidi hakata elama seaduskuulekat elu ilma väärtegude ja vägivallata. Lähedaste inimeste toetusel ja eemal olles kriminaalsetest isikutest suudab ta kindlasti järgida nõudmisi kriminaalhooldusel. A. Jõeäär selgitab, et mõistab, et alkohol on talle vastunäidustatud ning et ta peab edaspidi alkoholist hoiduma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Jõeääre määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
18. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS §
25. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
26. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu
27. aprilli
28. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
29. Kolleegiumi hinnangul on A. Jõeääre määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus on A. Jõeääre vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt, hinnates A. Jõeäärt iseloomustavaid asjaolusid kogumis. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. 2