1-14-1538/179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2018 1-14-1538 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Shakhin Agaevi (isikukood 37005159513) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Süüdimõistetu Shakhin Agaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Shakhin Agaevi määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli
6. a otsusega tunnistati Shakhin Agaev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti
7. september
8. Vangistuse lõpptähtpäev on
9. detsember
12. novembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Agaevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud S. Agaevi ennetähtaegset vabastamist.
13. Tartu Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega jäeti S. Agaev vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohtu hinnangul on S. Agaevi puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud. S. Agaevil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest, samuti ei ole kinnipeetav lõpetanud A1-tasemel riigikeele kursuseid motivatsiooni puudumise tõttu ning ei olnud ka motiveeritud osalema sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Seega on kinnipeetaval raskusi ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega. S. Agaevil puudub ka vabanemisjärgne töökoht, ta ei ole ka varasemalt ametlikult töötanud. Ilma kindla töökoha ja stabiilse sissetulekuta on suur tõenäosus, et S. Agaev hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema. S. Agaevi puhul ei ole maandatud uue kuriteo toimepanemise riske – S. Agaev ei ole läbinud ühtki rehabiliteerivat tegevust. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik kootöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja vähendada riske uute kuritegude toimepanemiseks. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
16. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Agaev, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teda vangistusest enne tähtaega vabastada. S. Agaev rõhutab, et tal on kaks distsiplinaarkaristust vaid tööst keeldumise eest ning need polnud sihilikud, kuna tal valutas selg. Rehabiliteerivate tegevuste osas märgib S. Agaev, et tal on võimalik osaleda riigikeele kursustel ja sotsiaalprogrammides ka vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel. Kriminaalhoolduse vahendusel on võimalik tagada pikema tähtaja vältel kontrolli tema käitumise ja kõikide programmide läbimise osas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Agaevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
18. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
19. või
20. peatüki sätteid, arvestades
21. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
22. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatüki
24. jao sätteid, sh KrMS §
25. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
26. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu
27. aprilli
28. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
29. Kolleegiumi hinnangul on S. Agaevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohus vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei ole S. Agaevi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades põhjendatud. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis, leides, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivset. Maakohus on käsitlenud ka S. Agaevi käitumist vangistuses ning leidnud, et ei ole alust arvata, et retsidiivsusoht oleks maandatud. S. Agaev ei ole 2