1-16-357/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-357 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Juhan Sarv Vaidlustatav lahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus, millega rahuldati vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski taotlus ja määrati Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroole Sirje Must riigi õigusabi tasuks 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot) advokaat Andres Veski poolt Juri Kolesnikovile riigi õigusabi osutamise eest. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Juri Kolesnikov (ik 37511296032), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. märtsi 2018 määrus täies ulatuses ja jätta vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt esitatud taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks läbi vaatamata ning tagastada see esitajale.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. 18.01.2016 esitas Juri Kolesnikov Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks selleks, et advokaat aitaks tal koostada nõuet kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 300 eurot.
7. Tartu Maakohtu 09.02.2016 määrusega jäeti J. Kolesnikovi esitatud riigi õigusabi taotlus käiguta ning anti talle aega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu määrusest nähtub, et esitatud riigi õigusabi taotlusest ei selgu, millistel asjaoludel J. Kolesnikovile kahju on tekkinud ning samuti on põhjendamata, miks on riigi õigusabi korras advokaat vajalik, selle asemel, et ise vajalikke taotluseid koostada.
8. 18.02.2016 kõrvaldas J. Kolesnikov märgitud puudused ning esitas maakohtule nõuetekohase taotluse riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks.
9. Tartu Maakohtu 07.04.2017 määrusega rahuldati J. Kolesnikovi taotlus ning määrati talle riigi õigusabi.
10. Vastavalt 20.04.2017 Riigi Õigusabi Infosüsteemi teatisele võttis Eesti Advokatuuri poolt esitatud tellimuse vastu advokaat A. Veski.
11. 19.01.2018 esitas advokaat A. Veski maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on taotletava riigi õigusabi tasu suuruseks 288 eurot. Taotluse kohaselt on J. Kolesnikovile kriminaalasjas nr 114-3303 osutatud riigi õigusabi järgnevalt: 08.08.2017 asja materjalidega tutvumine ja J. Kolesnikovi poolt esitatud taotluse/kaebuse täienduse koostamine 2,5 tundi summas 100 eurot, 26.10.2017 kohtumäärusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule 1,5 tundi summas 60 eurot, 27.11.2017 kohtumäärusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine Riigikohtusse 2,0 tundi summas 80 eurot. Kokku moodustab advokaadi riigi õigusabi tasu 240 eurot, millele lisandub käibemaks 48 eurot, seega on J. Kolesnikovile osutatud riigi õigusabi summas 288 eurot. Maakohtu määrus
12. Tartu Maakohtu 09.03.2018 määrusega rahuldati advokaat A. Veski kaitsjatasu taotlus summas 288 eurot (sealhulgas käibemaks 48 eurot).
13. Maakohus leidis, et taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Vandeadvokaadi vanemabi A. Veski taotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt peab need hüvitama J. Kolesnikov. Määruskaebus
14. Määruskaebuses J. Kolesnikov toob välja, et maakohtu hinnang, mille kohaselt ei ole tegemist ebamõistlikult suure summaga, ei vasta tõele. Keegi ei ole J. Kolesnikovi pangakonto väljavõtet vanglalt välja nõudnud. Nii tsiviil – kui ka halduskohus on J. Kolesnikovi riigilõivu tasumisest vabastanud. Sellest tulenevalt soovib J. Kolesnikov, et ka käesolevalt vabastataks ta täielikult kaitsjatasu kulude tasumisest. J. Kolesnikovil on suured võlad, mis on kohtutäiturite käes. -2- Samas ei ole tal sissetulekut ja kinnipidamiskohas ei võimaldata tal tööd teha, kuna ta on 80 % ulatuses töövõimetu. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus tühistab täielikult Tartu Maakohtu 09.03.2018 määruse, millega rahuldati advokaat A. Veski kaitsjatasu taotlus summas 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot) ning jätab advokaadi poolt esitatud kaitsjatasu taotluse läbi vaatamata järgmistel põhjustel.
16. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Viidatud normist nähtub, et kriminaalmenetluses peab kohus määrama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Seda järeldust kinnitab ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatu. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p-le 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, - mille hulka KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub ka määratud kaitsjale makstud tasu - ja kelle kanda need jäävad, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Seega saab kohus langetada otsustuse riigi õigusabi tasu maksmise ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse põhjendatuse kohta üksnes põhimenetluse raames koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemisega. Selline võimalus on kohtul vaid juhul, kui kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse tegemise ajal on kohtu käsutuses kaitsja taotlus riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Järelikult peab määratud kaitsja esitama taotluse riigi õigusabi tasu maksmiseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kui taotlus esitatakse elektrooniliselt või posti teel, peab see kohtusse jõudma hiljemalt kriminaalasja läbivaatamise alguseks. Kohtul puudub menetluslik alus lahendada kaitsja taotlust, mis on esitatud pärast kohtulahendi tegemist (RKKKm asjas nr 3-1-1-20-07, p-d 4 ja 6).
17. Advokaat A. Veski poolt esitatud kaitsjatasu taotlusest nähtub, et kaitsjatasu taotletakse esmalt maakohtusse vastava taotluse koostamise eest ning edasiselt määruskaebuse koostamise eest nii ringkonnakohtusse kui ka riigikohtusse. Sellest tulenevalt tulnuks advokaadil vastavad kaitsjatasu taotlused RÕS § 23 lg 1, KrMS § 306 lg 1 p 14 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel esitada koos maakohtule esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse ning järgmistesse kohtuastmetesse esitatud määruskaebustega. Eeltoodu on põhjendatav sellega, et üksnes taotlust või määruskaebust lahendav kohus on pädev hindama, kas kaitsjatasu taotlus, mis on esitatud konkreetse menetlusdokumendi koostamise eest vastavasse kohtuastmesse, on põhjendatud või mitte. Tutvudes Kohtute Infosüsteemis kriminaalasjas nr 1-14-3303 (milles riigi õigusabi anti määrusega asjas nr 1-16-357) nii maa-, ringkonna – kui ka riigikohtu menetluses olevate dokumentidega, ei nähtu neist, et advokaat A. Veski oleks kaitsjatasu taotlused erinevatesse kohtuastmetesse koos vastavate menetlusdokumentidega esitanud. Sellest tulenevalt, kuna käesoleval jättis advokaat kaitsjatasu taotlused enne kohtute poolt nõupidamistuppa siirdumist esitamata, tuleb kaitsja poolt esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. Seda sätestab ka RÕS § 22 lg
19. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 ning RÕS § 22 lg-st 5 tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.03.2018 määruse, jätab kaitsjatasu taotluse läbi vaatamata ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus -3- /allkiri/ Juhan Sarv