← Eesti

1-14-5531/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5531 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. veebruari 2018 määrus Sergey Fedorovichi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergey Fedorovich (ik 38205022287), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Viru Maakohtu 31.07.2014 otsusega mõisteti Sergey Fedorovich süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 16 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aastat vangistust ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti S. Fedorovichile 5 aastat 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistusaeg algas 25.02.2014 ja lõpeb 10.02.
  5. Viru Vangla esitas 13.02.2018 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Fedorovichi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  6. Viru Maakohtu 26.02.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et S Fedorovichi isik ja varasem elukäik, sealhulgas varasem karistatus ja käitumine kriminaalhoolduse all, ei võimalda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamist.
  7. S. Fedorovichil on viis kehtivat kriminaalkaristust. Eelnevalt on teda karistatud salajase varguse, avaliku varguse toimepanemises vägivallaga ja röövimise eest. Käesolevat karistust kannab S. Fedorovich röövimise eest.
  8. Arvestades S. Fedorovichi varasemaid karistusi ja korduvaid kriminaalhooldusel viibimisi ei ole maakohtu hinnangul karistus täitnud oma eesmärki. S. Fedorovich on olnud varasemalt allutatud kriminaalhooldusele neljal korral, millest kaks esimest kriminaalhooldust kulgesid positiivselt ja kaks viimast negatiivselt. Viimase kahe kriminaalhooldusele allutamise ajal jätkas S. Fedorovich sellest hoolimata kuritegude toimepanemist ja kontrollnõuete rikkumist. Eelnevalt toodud asjaolud viitavad sellele, et isik ei ole motiveeritud õiguskuulekale elule ega ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning seega ei ole kriminaalhooldus isiku suhtes oma eesmärki täitnud. Maakohus on seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tulemus on suure tõenäosusega negatiivne.
  9. Maakohus peab positiivseks, et vabanemise korral on isikul olemas kindel elu – ja töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, samuti on süüdimõistetu osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, olnud vangistuse ajal hõivatud tööga, omandanud keevitaja eriala ning riigikeele tasemel B
  10. Küll aga peab maakohus oluliseks silmas pidada ettevõttel A OÜ-l lasuvat maksuvõlga 9 892 euro ulatuses, mistõttu võib ettevõttel tekkida raskusi töötasu maksmisega.
  11. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele ei ole maakohtu hinnangul S. Fedorovichi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Asjaolud, et isikut, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes on varasemalt mitmel korral rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna kontrollnõudeid, ei tekita kohtus veendumust, et vabanemisel oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal. Maakohus on veendumusel, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju, on ebaotstarbekas ja võimaluse korral eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Maakohus on arvamusel, et suhtlusringkonnas sõltuvusprobleemidega ja kriminaalkorras karistatud isikuid omades on suurendatud riskikäitumine vabaduses ning sellised suhted ei aita kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreeningu“, SA-s Ahtme Haigla ravikuuri, saanud OÜ-s Corrigo metadooni ravi ning viibinud Koogu Rehabilitatsioonikeskuses. Sellest hoolimata on isiku suhtes koostatud kolm erakorralist ettekannet, millele tuginedes on maakohus veendunud, et isik pöördub uimastite tarvitamise juurde tagasi esimesel võimalusel.
  12. S. Fedorovichi poolt võivad olla ohustatud juhuslikud inimesed. Maakohus on arvamusel, et võimalikesse rahalistesse raskustesse sattumine ja sõltuvus narkootilistest ainetest soodustavad kuritegeliku eluviisi juurde naasmist, mistõttu puudub kohtul veendumus, et käesoleval juhul esinevad positiivsed asjaolud kaaluksid üles isiku eelneva kalduvuse kuritegelikule eluviisile ja negatiivse prognoosi edasisele käitumisele.
  13. Süüdimõistetu karistusaeg lõpeb 10.10.2020, seega karistuse ärakandmiseni on jäänud enam kui 2 aastat 8 kuud. Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on maakohus seisukohal, et S. Fedorovichi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 2
  14. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et S. Fedorovich on vaidlustanud tema suhtes tehtud Siseministeeriumi 10.11.2016 sissesõidukeelu kohaldamise otsuse 1-24/
  15. Käesoleval hetkel on kohtuasja 3-16-2529 lahendamine pooleli ning Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahend on antud asjas kättesaadav alates 06.03.
  16. Seega ei ole maakohtu määruse tegemise hetkeks 10.11.2016 otsus PPA poolt isiku riigist välja saatmise ja sissesõidu keelu kohaldamise osas jõustunud ning kohus ei käsitle käesoleval hetkel isiku vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. Määruskaebus
  17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu S. Fedorovich, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
  18. Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohus on valesti ennetähtaegselt vangistusest vabastamise hindamisel võtnud arvesse asjaolu, et ettevõttel A. OÜ-l, kus on S. Fedorovichile vabanemisel garanteeritud töökoht keevitaja ametikohal, lasub maksuvõlg 9 892 euro ulatuses. Süüdimõistetu hinnangul ei saa sellise asjaolu näol olla tegu vastuargumendiga, sest ettevõte ei ole maksejõuetu ja on konkurentsivõimeline. Sellest tulenevalt on kohtu subjektiivne hinnang ettevõtte maksuvõla osas ebaõige.
  19. S. Fedorovich on edukalt vaidlustanud Siseministeeriumi 10.11.2016 sissesõidukeelu kohaldamise otsuse (nr 1-24/172), mille alusel tühistati 06.03.2018 haldusasjas nr 3-16-2529 süüdimõistetu osas kohaldatav sissesõidukeeld ja otsus Eesti Vabariigist välja saatmise kohta. S. Fedorovich leiab, et asjas lõppresolutsiooni puudumise tõttu ei saanud seda asjaolu maakohus objektiivselt arvesse võtta.
  20. S. Fedorovich leiab, et maakohus on määruses teinud vea kandmata jäänud karistuse arvestamisel. Maakohus on määruse põhjendustes märkinud, et karistusaeg lõpeb 10.10.2020, mistõttu on süüdimõistetul jäänud kanda karistust 2 aastat 8 kuud. Korrektne karistusaja lõpptähtaeg on 10.02.2020 ning karistust on jäänud seega kanda veel 1 aasta ja 11 kuud.
  21. Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohus on valesti tõlgendanud resotsialiseerumise põhimõtet, tuginedes vääralt asjaolule, et tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isik, kelleks käesoleval juhul on tema abikaasa ja ühise lapse ema, kellega eelnevalt on koos tarvitatud narkootikume ning sooritatud kuritegu, milleks oli röövimine. S. Fedorovich leiab, et arvesse tuleks võtta asjaolu, et nimetatud kuritegu leidis aset
  22. aastal ning abikaasa ei tarvita narkootikume ega alkoholi alates
  23. aastast ja omab alalist töökohta. Asjaolu, et abikaasa kasvatab ühist last ning on muutnud oma maailmapildi positiivseks, viitab sellele, et vabanedes ootab süüdimõistetut ees toetav keskkond ja head eeldused sotsiaalseks enesearenguks. Ringkonnakohtu järeldused
  24. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Fedorovichit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
  25. Esmalt märgib ringkonnakohus, et nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ekslikult välja toonud, et S. Fedorovichi karistusaeg lõpeb 10.10.2020 (vt käesoleva määruse p 9). Nimelt lõpeb süüdimõistetu karistusaeg tegelikult 10.02.
  26. Mis puudutab aga S. Fedorovichi suhtes käimasolevat haldusmenetlust, siis on maakohus oma lahendis välja toonud, et ei võta seda arvesse, kuna asjas puudub jõustunud kohtulahend, missuguse seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus (vt käesoleva määruse p 10). 3
  27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal– või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused ammendavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning S. Fedorovichi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  28. Kriminaalkolleegium nõustub, et S. Fedorovichi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset (vt käesoleva määruse p 6). Samas ei kaalu S. Fedorovichit positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval juhul üle seda, et teda on eelnevalt neljal korral üritatud kriminaalhooldusele allutamise läbi õiguskuulekusele suunata (millest kaks kriminaalhooldusel viibimist ebaõnnestusid, kuna isik kas pani toime uue kuriteo või esitati erakorraline ettekanne), kuid tulutult. Kriminaalkolleegium hindab S. Fedorovichi pingutusi narkootiliste ainete sõltuvusest vabanemiseks, kuid S. Fedorovichi sooritatud kuriteod on muutunud ajaga järjest raskemaks ning need on ajendatud S. Fedorovichi sõltuvusprobleemidest. S. Fedorovichil on küll vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid samas puudub süüdimõistetul pikaajaline töökogemus, kuna aastatel 2006-2014 oli isik 70 % ulatuses töövõimetu ning oma vaba aega sisustas S. Fedorovich sel perioodil narkootiliste ainete tarvitamisega, mille hankimiseks pani toime varavastaseid kuritegusid. Seetõttu on maakohus õigustatult leidnud, et eksisteerib oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib S. Fedorovich asuda taas toime panema varavastaseid kuritegusid.
  29. Määruskaebuse esitaja toob välja sedagi, et maakohus on tuginenud vääralt asjaolule, et tema suhtlusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isik, kelleks on käesoleval juhul tema abikaasa ja ühise lapse ema ning kellega koos on tarvitatud narkootikume ning sooritatud kuritegu. Siinkohal juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et maakohtu hinnangul on S. Fedorovichi tutvusringkond üldjoontes kriminaalne. Samas ei saa mööda vaadata ka sellest, et suhtlus endise narkootiliste ainete sõltlasega suurendab mõnevõrra riski, et S. Fedorovich võib taas narkootilisi aineid tarvitama hakata, mis võib omakorda viia uute kuritegude toimepanemiseni.
  30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning leidnud õigesti, et käesoleval juhul ei kaalu S. Fedorovichit positiivselt iseloomustavad asjaolud üle tema majanduslikust toimetulekust, suhtlusringkonnast ning narkootikumide sõltuvusest tulenevaid võimalikke riske. Ka kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et S. Fedorovich ei ole hoolimata varasemalt mõistetud korduvatest karistustest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et S. Fedorovich oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole S. Fedorovichi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
  31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 26.02.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.