) § 168 lg 5 ja § 4842 alusel kostja kanda.
lg 2 p 2 alusel palub hageja võimalusel tagastada endale poole riigilõivust (74,81 eurot) ning sellisel juhul mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulud 94,80 eurot (149,61/2+20). Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulu 169,61 eurot (riigilõiv 149,61 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskuludelt (tlk 68-69). 7. 14.02.2018 teatas kostja vastuseks hageja menetluskulude nimekirjale, et nõue on tasutud. 16.02.2018 e-kirjas kinnitas hageja, et raha on arvele laekunud. KOHTU SEISUKOHT 8. Antud juhul ei ole kohus hagi veel menetlusse võtnud. Seega puudub
lg 1 p-st 3, §-st 429 tulenev alus menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Arvestades, et hagi ei ole veel menetlusse võetud, hageja ei ole esitanud nõuetekohast hagi ning hageja ei soovi menetluse jätkumist, tuleb hagi jätta
9. Hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pärnu Maakohus ei ole jätnud maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlusse võtmata, vaid on seda menetlenud ning 27.12.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
§-st 150 ei tulene alust tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv eelkirjeldatud asjaoludel. Mh ei ole tegemist
lg 2 p-s 2 märgitud juhtumiga, mil hagejale tuleks hagist loobumise tõttu tagastada pool riigilõivu. Kuigi hageja on palunud lõpetada menetluse hagist loobumise tõttu, ei ole antud juhul tegemist hagist loobumisega
mõttes (vt ka eelmist punkti). 10.
lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
I lause näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Praegusel juhul on kostja tasunud suurema osa võlast pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist ja enne hagi menetlusse võtmist. Menetluslikku seisu arvestades puudub alus menetluse lõpetamiseks hageja hagist loobumise tõttu. Siiski peab kohus võimalikuks lähtuda mitte
lg-st 1, vaid analoogia alusel
lg-ga 5 ja §-ga 4842 jätta menetluskulud kostja kanda ning määrata
lg-te 1, 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel hageja menetluskuluks riigilõivu 149,61 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Nimetatud summat ega ka
lg 4 alusel viivist ei tule kostjalt hageja kasuks välja mõista, sest kostja on hagejale menetluskulud hüvitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.