← Eesti

1-16-10435/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2018 1-16-10435 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Eigi Unga (isikukood 37910096517) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. veebruari
  3. a määrus Eigi Unga ja tema kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, et vangistusest vabastamine mitu aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna õiglustundele.
  7. Määruskaebused rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. aprilli
  10. a otsusega asjas nr 1-65/2005 tunnistati Eigi Unga süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 17 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
  11. novembri
  12. Karistusaja lõpp saabub
  13. novembril
  14. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Unga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud E. Unga ennetähtaegset vabastamist.
  15. Tartu Maakohtu
  16. veebruari
  17. a määrusega jäeti E. Unga karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et E. Ungat iseloomustavad positiivselt arvukate sotsiaalprogrammide ja kursuste läbimine, põhihariduse omandamine, osalemine vangla tööhõives ja majandusabitöödel. Kuigi E. Ungal puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht, on positiivne, et ta on pöördunud töö leidmiseks Eesti Töötukassa poole. Kuna E. Unga on vangistuses töötanud ning töötab ka praegu, on alust eeldada, et E. Ungal on olemas tööharjumus. Koostöö psühholoogiga, kindla elukoha olemasolu MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskohas ja isa toetus on samuti E. Unga enne tähtaega vabastamise kasuks rääkivad asjaolud. Samas ei võimalda kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal E. Ungat hetkel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. E. Unga kannab karistust ühe kõige raskema isikuvastase kuriteo – mõrva – eest. Kohtuotsusest ei selgu täpseid asjaolusid kuriteo toimepanemise kohta, kuid ekspertiisimäärusest nähtuvalt kahtlustati E. Ungat selles, et ta tappis kannatanu piinaval ja julmal viisil. Maakohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud sedavõrd rasked, et räägivad E. Unga ennetähtaegse vabastamise vastu. Olukorras, kus karistusaja lõpuni on veel mitu aastat, ei vastaks E. Unga vabastamine ühiskonna õiglustundele. Maakohus nõustus kaitsjaga, et vangla iseloomustuses märgitud protsentides väljendatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna iseloomustuses puudub protsentide arvutamise loogika ja kohtul pole sellise järelduse õigsust võimalik hinnata. Samas leidis kohus, et kuna enne mõrva toimepanemist oli E. Unga korduvalt kuritegusid toime pannud, ei saa vangla järeldusi E. Unga ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pidada täiesti ebausaldusväärseiks. E. Unga on vanglas viibinud pikka aega, seega on vangla saanud teda jälgida ning hinnata E. Unga käitumist ja hoiakuid. Vangla peab E. Ungat jätkuvalt avalikkusele kõrgohtlikuks. E. Ungal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest. See teeb kaheldavaks katseaja edukuse. Tartu Vangla iseloomustuses märgitud ja tervisekaardis toodu ei anna kohtule piisavalt alust vabastada E. Ungat tema tervisliku seisundi tõttu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  18. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii E. Unga kui ka tema kaitsja M. Meristo-Dmitrijev. Eigi Unga määruskaebus
  19. E. Unga palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt jätkub riskide maandamine tema tööhõives osalemise kaudu. Kuna tal on tööharjumus juurdunud ja põhiriskid maandatud, on ekslik järeldada, et riske tuleks veel töötades maandada. Samuti ei nõustu E. Unga sellega, et tema vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele. Kohus peaks lähtuma kohtupraktikast ja võrdse kohtlemise printsiibist. Kuna vangistusest on ennetähtaegselt vabastatud ka teisi kurjategijaid, kes on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja kellel on kehtivaid rikkumisi ja varasemaid karistusi, tuleks seda ka E. Unga puhul arvestada. Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus
  20. Kaitsja palub samuti Tartu Maakohtu määruse tühistada ja vabastada E. Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades talle elektroonilist järelevalvet. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud täielikult tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ning leidnud alusetult, et just toimepandud kuriteo asjaolud on faktor, mis annavad aluse kinnipeetava vabastamata jätmiseks. E. Unga on vangistuses viibinud juba pikka aega, ta on läbinud kõik ette nähtud programmid ja ta käib tööl. Kohus ei ole põhjendanud, miks takistab kehtiv distsiplinaarkaristus kriminaalhoolduse läbiviimist. Uue kuriteo toimepanemise risk on E. Unga puhul madal ning asjaolu, et isik on märgitud kõrgohtlikuks, ei tähenda veel seda, et teda ei saaks vabastada. Uue kuriteo toimepanemise riski osas ei ole vangla oma hinnangut põhistanud, seega ei ole tegemist asjaoluga, mida tuleks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada. Kohus on mittevabastamist 2

(4)põhjendanud vaid kuriteo toimepanemise asjaoludega, mis tuginevad ekspertiisimäärusest saadud infole, ja kandmata karistusaja pikkusele. Ekspertiisimäärus ei saa olla aga aluseks kuriteo asjaolude kirjeldamisel. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu sellele, et ühiskonna õiglustunde mõistet juriidilistes terminites ei ole ja seda ei saa kasutada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
  2. E. Unga on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast. Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Unga ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole – vähemalt mitte veel praegu – põhjendatud.
  4. E. Ungal on üks kehtiv kriminaalkaristus mõrva eest. Maakohus märkis, et kuriteo toimepanemise asjaolud on sedavõrd rasked, et räägivad hetkel veel tõsiselt vastu E. Unga ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele. Seejuures tugines kohus kuriteo asjaolude kirjeldamisel ekspertiisimäärusele. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et ekspertiisimäärusele ei saa kuriteo toimepanemise asjaolude tuvastamisel tugineda. Ringkonnakohus tutvus kohtu arhiivis oleva Võru Maakohtu
  5. aprilli
  6. a kohtuotsuse ning süüdistusaktiga. Kuna maakohtu otsuse peale apellatsiooni ei esitatud, on maakohus teinud vaid resolutiivotsuse ja seega on E. Unga süüdi tunnistatud süüdistusaktis kirjeldatus. Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistati E. Ungat selles, et ta lõi omavahelise tüli käigus kannatanut, peksis teda rusikate ja küünarnukkidega, kägistas, seejärel lohistas kannatanu õue, kus jätkas kannatanu peksmist jalgade ja kätega, seejärel tõi majast puutoika ja peksis kannatanut veel ca 15 minutit. Seejärel jättis E. Unga kannatanu surema ning vastu hommikut lohistas koos K. J. selleks ajaks juba surnud kannatanu metsa, hiljem tükeldades surnukeha kirve ja nugadega ning mattis surnukeha tükid maha. Maakohtu määruses kirjeldatud asjaolud ei erine oluliselt süüdistusaktis märgitust (v.a asjaolu, et süüdistusaktist ei nähtu, et keegi oleks sekkunud E. Unga tegevusse). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et E. Unga kuritegu oli äärmiselt raske. Samas ei tingi ainuüksi kuriteo raskus kinnipeetava ennetähtaegset vabastamata jätmist, kuna kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas väheneb. E. Unga pani kuriteo toime
  7. novembril 2004 ehk rohkem kui 13 aastat tagasi.
  8. Siiski leiab ringkonnakohus, et arvestades E. Unga kunagise kuriteo raskust koostoimes tema käitumisega vanglas, ei ole uue kuriteo toimepanemise risk süüdistatava ennetähtaegseks vabastamiseks veel piisavalt maandatud. E. Ungal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest, mis näitab, et vaatamata pikale vanglakaristusele ei ole ta suutnud muutuda õiguskuulekaks ega distsiplineeritud inimeseks. Kohtuistungil märkis E. Unga ka ise, et vahel emotsioonid keevad üle ja ta ei suutnud seetõttu vangla korrale alluda (KoTo, tl 46 pöördel). Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E. Unga varem rünnanud kaaskinnipeetavat, kasutanud enesekehtestamisel ka agressiivseid väljundeid ning tema sotsiaalsed oskused on kujunenud vanglas (KoTo, tl 11). Seega ei ole kolleegiumil piisavat usku, et E. Unga suudaks vabaduses järgida käitumiskontrolli nõudeid. Ohtu suurendab ka asjaolu, et E. Unga ei suuda oma emotsioone kontrollida ja käitub impulsiivselt, mis võib viia agressiivse käitumise ja konfliktideni.
  9. Kuigi on positiivne, et E. Ungal on vabanemisjärgne elukoht toetavas keskkonnas (aktiviseerimiskeskuses Tulevik) ning ta isa on valmis teda toetama, suurendab uute kuritegude toimepanemise riski vabanemisjärgse töökoha puudumine ning E. Ungal diagnoositud 3
(4)alkoholisõltuvus. Kuigi vangistuses on E. Unga läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ (KoTo, tl 11), ei ole välistatud, et vabaduses võib E. Unga tagasilanguse tagajärjel hakata taas alkoholi tarbima, kaotada enesekontrolli ja panna toime uusi vägivallakuritegusid.
  1. Samas leiab kolleegium, et E. Ungale mõistetud vangistuse täielik ärakandmine (kuni
  2. novembrini 2021) ei pruugi osutuda tingimata vajalikuks. E. Unga puhul on tuvastatavad mitmed teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (individuaalse täitmiskava edukas läbimine, pikaajaline tööhõive vangistuses, puidupingitöölise- ja keevitaja kutse omandamine, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus). Juhul kui E. Unga kannab mõistetud vangistuse lõpuni, puudub võimalus E. Ungat suunata õiguskuulekatele valikutele kriminaalhoolduse abil. Järsk üleminek vangistusest vabadusse võib aga suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Seetõttu võib E. Unga ennetähtaegne vangistusest vabastamine edaspidi kõne alla tulla, kui E. Unga suudab tõestada, et ta on talle määratud distsiplinaarkaristusest teinud vajalikud järeldused ning käitub edaspidi vangistuses hästi.
  3. Maakohus märkis E. Ungat vabastamata jättes muu hulgas, et E. Unga ennetähtaegne vabastamine mitu aastat enne karistusaja lõppu ei vastaks ühiskonna õiglustundele. Ringkonnakohtu arvates ei saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt Tartu Ringkonnakohtu
  4. septembri
  5. a määrus asjas nr 1-16-1189, p 18 ja
  6. oktoobri
  7. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 17). Seega tuleb põhjendus ühiskonna õiglustunde riivamise kohta maakohtu määruse põhiosast välja jätta.
  8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  9. veebruari
  10. a määruse sisuliselt muutmata, kuid muudab vaidlustatud määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, et vangistusest vabastamine mitu aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna õiglustundele. E. Unga ja tema kaitsja M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.