← Eesti

3-16-1912/5

Obsah (4)§ 3§ 29§ 31§ 37

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-16-1912 Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi SARTEC OÜ kaebus Maksu- j

) § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil

§ 3

lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

§ 29

lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. 13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhaldur on teinud tegeliku müüja osas ebaõige järelduse, leides, et Haldusteenused OÜ-l ei olnud kaupu, mida äriühingule müüa. Kohtu arvates on maksuhaldur kogunud piisavalt tõendeid, mis kogumis hinnates kinnitavad, et kaebaja ei ostnud Haldusteenused OÜ nimel esitatud arvel kajastatud kaupa, seega on tõendatud tehingute mittetoimumine arvel näidatud poolte vahel ja kaebaja pahausksus võltsarvete kasutamisel. 14.

§ 31

lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha

§-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Muu hulgas tuleb arvele märkida maksukohustuslase nimi, aadress ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht (

§ 37lg 7 p-d 2, 5, 6).

Riigikohus on näiteks 24.01.2011 otsuses nr 3-3-1-73-10 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane (p 10). 15. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on formaalsete nõuete kõrval oluline, et tehingud oleksid reaalselt toimunud. Ainult arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ja käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes teab, et arvel märgitud müüja ei ole tegelik müüja, osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2008 otsus nr 3-08115). Seega sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimuseks on nõuete kohase arve olemasolu teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral. 16. Maksuhaldur leidis, et Haldusteenused OÜ nimel vormistatud arvete puhul ei olnud kauba müüjaks Haldusteenused OÜ, vaid tundmatu kolmas isik, tuginedes järgmistele asjaoludele: 1) Haldusteenused OÜ-l ei olnud kaupu, mida SARTEC OÜ-le müüa; 2) SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ jätsid tõendamata väidetavalt Haldusteenused OÜ poolt SARTEC OÜ-le müüdud armatuuri transpordi; 3) Lätist metalli transportimise asjaolude kohta esines mitmeid vastuolusid Läti maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile edastatud dokumentide, SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ poolt maksuhaldurile esitatud dokumentide ja MTA poolt küsitletud isikute poolt antud seletuste vahel:

  1. a)Väidetavalt Kompanija Avotini SIA-lt soetatud ja SARTEC OÜ-le müüdud kaup viidi 18.03.2015 CMR-i kohaselt aadressile Ringtee 43 Tartu, kus SARTEC OÜ ei tegutse.
  2. b)18.03.2015 CMR-ile on kauba vastuvõtjana alla kirjutanud Jüri Hüsse, kes ei ole seotud SARTEC OÜ ega Haldusteenused OÜ-ga.
  3. c)Oma seletuse kohaselt võttis Jüri Hüsse CMR-i vastu ühelt talle tundmatult autojuhilt TartuValga maanteel Lukoili tanklas ning ta ei tea, kas sõidukis üldse oli CMR-il märgitud kaup ning kuhu suundus sõiduk pärast CMR-i Jüri Hüssele üleandmist.
  4. d)18.03.2015 CMR-il märgitud armatuur viidi Vitali Kutkini seletuste kohaselt otse lõppsaajale, sama CMR-i kohaselt viidi see armatuur hoopis muule aadressile ning CMR ise anti üle tanklas ilma, et CMR-i saaja kaupa kontrollinud oleks. See on Euroopa Liidu siseste kaubavedude puhul väga ebatavaline.
  5. e)Maksuhaldurile SARTEC OÜ ja Haldusteenused OÜ poolt esitatud dokumentide kohaselt viidi 26.02.2015 armatuuri ühe ja sama autoga nii SARTEC OÜ-le kui ka ühele teisele äriühingule. Läti maksuhalduri poolt saadetud teabe kohaselt aga viidi armatuur samal päeval sama sõidukiga hoopis kolmandasse kohta. 4) Haldusteenused OÜ väidetav tehingupartner Varton Ehitus OÜ

(12653084), kellelt väidetavalt soetatud armatuuri Haldusteenused OÜ väidetavalt SARTEC OÜ-le edasi müüs, ei deklareeri oma KMD-del müüki Haldusteenused OÜ-le ning ei olnud reaalselt tegutsev äriühing; 5) CMR-i kohaselt aadressile Ringtee 43, Tartu transporditud kauba müüs Haldusteenused OÜ oma seletuse kohaselt edasi LG Metall SIA-le (LV44103093819). Kontrolli käigus kogutud muud tõendid kinnitavad, et sellist tehingut ei ole toimunud; 6) Kinnistu Ringtee 43, Tartu omanik osaühing KASKOOL
(10134730)ja rentnik osaühing Janere
(10001584)kinnitasid, et veebruaris ja märtsis 2015 ei toodud metalli aadressile Ringtee 43, Tartu; 7) Maksuhalduri hinnangul ei vasta tõele SARTEC OÜ juhatuse liikme Margus Petersoni väide, et ta leidis Haldusteenused OÜ kodulehe www.steelmarket.ee kaudu, kuna vastav internetilehekülg ei sisalda teavet Haldusteenused OÜ kohta; 8) SARTEC OÜ ei pidanud vajalikuks Haldusteenused OÜ tausta kontrollimist; 9) SARTEC OÜ jaoks oli armatuuri hind väga oluline. See asjaolu võib kergesti viia soovini leida võimalusi materjali võimalikult odavalt soetamiseks, mille puhul ei olnud SARTEC OÜ jaoks oluline, millisel viisil armatuuri hankida. See omakorda on viinud osalemiseni käibemaksupettuses; 10) Tasumised ei tõenda tehingute reaalset toimumist ning raha liikumine Haldusteenused OÜ arvelduskontol viitab, et SARTEC OÜ võis Haldusteenused OÜ-le üle kantud raha sularahana tagasi saada; 11) Maksuhaldur tuvastas, et Haldusteenused OÜ on äriühing, kes ei tegelenud veebruaris ja märtsis 2015 armatuuri ostu-müügiga.
  1. Maksuhaldur tuvastas, et SARTEC OÜ teadis, et Haldusteenused OÜ ei ole tegelik müüja, sest SARTEC OÜ soetas armatuuri ise tundmatult kolmandalt isikult. SARTEC OÜ juhatuse liige Margus Peterson väitis, et SARTEC OÜ ei kontrollinud Haldusteenused OÜ tausta ja andis maksuhaldurile valeteavet Haldusteenused OÜ leidmise kohta.
  2. Kaebaja arvates leidis maksuhaldur ebaõigesti, et asjas on jäänud tõendamata kaebajale müüdud armatuuri transport. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur kaebajale müüdud väidetava armatuuriveoga seonduvaid asjaolusid ja jõudis järeldusele, et armatuuri transporti ei toimunud. Nimetatud asjaolu kinnitab fakt, et kauba üleandmise kohta tõendid puuduvad. Samas ei kinnita ka J. Hüsse oma 13.11.2015 antud seletuses, et CMR-il märgitud kaup oleks kaebajani jõudnud, väites, et tema võttis vastu vaid paberi, kaupa ta enda sõnul ei näinud ega kontrollinud ning üleüldse ei ole ta Haldusteenused OÜ-ga seotud. Seega jõudis maksuhaldur järeldusele, et ei ole tõendatud, et autos, mille juhilt J. Hüsse CMR-i sai, oleks olnud väidetavalt Haldusteenused OÜ poolt kaebajale müüdud kaup.
  3. Kohus nõustub vastustajaga, et kui CMR-il märgitud kaup oleks reaalselt üle antud, oleks autojuht CMR-i andnud vastuvõtjale koos kaubaga. Ka autojuht Normunds Liepniš kinnitab maksumenetluses antud seletuses, et CMR-i andis ta alati üle koos kaubaga ja tunnistab, et tema poolt kaebajale transporditud armatuuri ei saanud kaebaja Haldusteenused OÜ-lt. Kuna kaebajal ega Haldusteenused OÜ-l ei olnud maksuhaldurile CMR-i esitada, siis järeldas maksuhaldur, et Haldusteenused OÜ ja kaebaja tehingute kohta on vormistatud üksnes dokumendid, tegelikke tehinguid nende isikute vahel toimunud ei ole. Kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda.
  4. Riigikohus on 25.03.2009 otsuse nr 3-3-1-3-09 p-s 20 viitega kohtuasja nr 3-3-1-34-07 p-le 13 märkinud, et kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (maksukorralduse seaduse § 150 lg 1). Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebaja ei esitanud kohtumenetluses uusi veenvaid tõendeid, samas ei anna kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust. Kuna võltsarvel kajastatud kauba saamine ei leidnud kuidagi maksu- ega kohtumenetluses tõendamist, siis jääb SARTEC OÜ kaebus rahuldamata.
  5. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.