) § 151 lg 2 p 1 alusel koostoimes
Nimetatud määruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus 26.10.2016 määrusega rahuldamata ning Riigikohtu halduskolleegium keeldus 05.12.2016 määrusega XXX määruskaebust Tartu Ringkonnakohtu 26.10.2016 määrusele menetlusse võtmast. Kohus leiab endiselt, et XXX puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks kaebaja naaberkinnistu omanikule ettekirjutuse hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või keelaks mõne hoone kasutamise kasutusloa puudumise tõttu. Kohus märgib, et lähtudes
üldpõhimõtetest (eelkõige
lg-st 1) eeldab kohustamiskaebuse põhjendatus kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle kaalumiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg-d 1, 4 ja 5). Haldusasjas nr 3-16-865 on kohtu poolt küll märgitud, et kaebaja võib ehitusseadustiku § 130 lg-st 2 tulenevalt teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse algatamiseks, ent see säte ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda konkreetse ettekirjutuse (hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks) tegemist kolmandale isikule. Asjaolu, et kaebaja on pöördunud 01.02.2017 vastava nõudega ja 14.03.2017 vaidega kohaliku omavalitsuse poole, ei tingi seda, et kaebajal oleks selle tagajärjel tekkinud kaebeõigus Valga linnale ettekirjutuse tegemise nõudes tema naaberkinnistu omanikule kuuluvate hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja kasutusloata hoone kasutamise keelamiseks. Seda enam, et 20.04.2017 kaebajale edastatud vastuses (tl 106, I kd) on Valga Linnavalitsus kinnitanud, et linnavalitsuse spetsialistid on vaidlusalustes XXX hoonetes korduvalt viibinud ning olukorraga kursis, ega ole keeldunud teostamast hoonetes järelevalvet.
lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt ettekirjutuse tegemist kolmandale isikule hoonete kasutamiseks vastavalt sihtotstarbele või mõne hoone kasutamise keelamiseks kasutusloa puudumise tõttu, siis kuulub kaebus selle nõude osas
7. Seonduvalt kaebuses esitatud teise nõudega likvideerida XXX asuvatel hoonetel kolmas korrus, märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja haldusasja nr 3-15-67 raames esitatud kaebuses koos XXX elamule antud ehitus- ja kasutusloa tühistamise nõudega taotlenud ka elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete (kolmanda korruse väljaehitamine ja katusekalde nurga suurendamine) likvideerimist. Seega on kaebaja ka XXX nn elamuga seonduvalt juba esitanud halduskohtule kaebuse sama nõudega samal alusel. Kõnealuses vaidluses jättis Tartu Halduskohus 29.02.2016 otsusega haldusasjas nr 3-15-67 XXX kaebuse rahuldamata, leides muuhulgas, et puudub alus Valga linna kohustamiseks tagada XXX elamu kõrvalekallete likvideerimine (otsuse p 50). Tartu Ringkonnakohus jättis kaebaja poolt halduskohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse 28.03.2017 otsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale on kaebaja esitanud 27.04.2017 Riigikohtule kassatsioonkaebuse.
lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, 2 kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus leiab, et kuna kaebaja on haldusasja nr 3-15-67 raames esitatud kaebuses juba taotlenud XXX nn elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamist ning selles asjas on kassatsioonimenetlus käimas, siis kuulub kaebus selle nõude osas
8. Kaebaja taotleb kaebuses ka XXX asuva kõrvalhoone-sauna ja nn vana elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamist, leides, et hoonetele on ehitatud kolmas korrus detailplaneeringu ehitusõiguses sätestatud korruselisuse piirangut ja kehtivaid tuleohutusnõudeid rikkudes. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kõrvalhoone-saunale antud ehitise laiendamise ehitusloa ning kasutusloa on kaebaja haldusasja nr 3-13-628 raames halduskohtus vaidlustanud. Nimetatud asjas on Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2017 otsusega jäetud XXX kaebus rahuldamata. Seejuures on kõnealuses vaidluses kohtu poolt hinnatud seda, kas kõrvalhoone-sauna ehitamisel rikuti kaebaja selliseid subjektiivseid õigusi, mis võrsusid detailplaneeringust. Samuti käsitleti asjaolu, kas ehitus- ja kasutusloa väljastamisel eksiti tuleohutusnõuete vastu. Kohus leiab, et olukorras, kus XXX asuval kõrvalhoone-saunal on hetkel kehtiv kasutusluba ning ka hoone ehitusluba ei ole kohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud, ei saa eeldada, et kaebaja võiks käesoleva kaebuse raames esitatud kohustamisnõudega XXX kõrvalhoone-saunal kolmanda korruse likvideerimise saavutada. Nn vana elamu osas selgub kohtute infosüsteemist, et kaebaja on haldusasja nr 3-14-51367 raames vaidlustanud ka vana elamu laiendamiseks väljastatud ehitusloa. Tartu Halduskohtu 06.02.2015 otsusega jäeti XXX vastav kaebus ehitusloa tühistamiseks rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 22.03.2016 otsusega kaebaja poolt halduskohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Riigikohus jättis 23.05.2016 määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Valga linnavalitsuse 20.04.2017 vastusest (tl 106, I kd) selgub, et vastuse koostamise hetkel oli hoonele väljastatud ehitusluba ning hoone on ehitusjärgus ja selle kasutamine ei ole lubatud. Valga linnavalitsus teostas olude kontrollimiseks ka paikvaatluse, mille tulemusena tuvastati, et hoone kasutamine ei ole võimalik, kuna ükski ruum ei ole valmis ehitatud, enamus sellest on kiledega piiratud ja soojustamata (tl 141-143, I kd). Kohtul puuduvad andmed, et käesolevaks hetkeks oleks vanale elamule kasutusluba väljastatud. Kohus leiab, et olukorras, kus nn vana elamu laiendamiseks on olemas kehtiv ehitusluba ning hoone on alles ehitusjärgus ja sellele pole veel kasutusluba väljastatud, ei saavuta kaebaja käesoleva kaebuse raames esitatud kohustamisnõudega XXX vana elamu kolmanda korruse likvideerimist. Kui kaebaja leiab pärast ehitise valmimist, et selle laiendamine oli õigusvastane, siis on tal võimalik vaidlustada ehitisele antud kasutusluba. Praeguses etapis on XXX kaebus kohtu hinnangul aga ennatlik, kuna kasutusluba vanale elamule ei ole veel väljastatud. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks ka kaebuse käiguta jätmist selle nõude muutmiseks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebus XXX asuva kõrvalhoone-sauna ja nn vana elamu kolmanda korruse likvideerimise kohustamise nõudes kuulub
lg 2 p 2 alusel tagastamisele, kuna kaebusega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017.a määrusega. 3 Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2017.a määrus Resolutsioon
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.