) § 124 lõikele 1 kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Vastustaja leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning seetõttu tuleks menetlus lõpetada. Kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt. 11. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga ning leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. 11.1 Kuna kõnealuse korraldusega on tuvastatud ehitamise õigusliku aluse kehtetus, on tegemist koormava haldusaktiga, millele tuginedes on kaebajale ka tehtud 09.06.2017 ettekirjutus lõpetada ehitustegevus. 11.2 Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Keila Linnavolikogu korraldus on ehitisregistrisse üles laaditud 09.12.2016 kell 16:31 (nimetatu nähtub ehitisregistrist www.ehr.ee). Sel ajal olid kinnisasja omanikuks P. V. ning MTÜ Soovidepuu. MTÜ Soovidepuu üheks juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 21.11.2016 – 12.05.2017 D. V. (s.t kaebaja). Nii P. V. kui MTÜ Soovidepuu e-posti aadressiks oli soovidepuu@gmail.com ning nimetatud aadress oli kantud ka ehitisregistrisse (väljavõte, tl 27). Samuti kasutab D. V. seda e-posti aadressi ka käesolevas kohtumenetluses. 11.3 Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-10-04, nr 3-3-1-75-07). Seadusega võib olla kindlaks määratud dokumendi kättetoimetamise kohustuslik viis. 2
lg 1 ei seo tühistamiskaebuse kaebetähtaega sellega, kas haldusakti teatavaks tegemine on toimunud seaduses sätestatud viisil või mitte. Ka vigane teatavakstegemine (s.t isikule teabe edastamine haldusakti andmise kohta) on siiski teatavakstegemine.
46 lg 7 sätestab, et kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Haldusorganil on lisaks haldusakti kätte toimetamise kohustusele ka kohustus tõendada selle kättetoimetamist. Olukorras, kus tekib vaidlus, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti tegelikult kätte saanud, on tõendamiskoormis haldusorganil, seda eriti juhul, kui haldusorgan on rikkunud kättetoimetamise nõudeid (RKHK lahend asjas 3-4-1-5-09, Tln Ringkonnakohtu määrus asjas 3-12-1396, 21.11.2012; 3-12-2210, 23.04.2013). Praegusel juhul ei ole haldusorgan tõendanud, millal kaebaja vaidlustatud haldusaktiga ehitisregistri vahendusel tutvus (selleks peaks olema ehitusregistris võimalik fikseerida dokumendi avamine ja isik, kes selle avas). Küll nähtub kohtutoimikust, et Keila Linnavalitsuse järelevalveametnik Uno Paas teavitas kaebajat 02.01.2017 e-kirjaga (tl 28), et kinnistul on ehitusõiguseta ehitis ning palus kaebajal linnavalitsusega kontakteeruda. Kaebaja vastas 04.01.2017 e-kirjaga (tl 28), et kehtivate dokumentide järgi on luba ehitada antud ja kehtiv. Samal päeval saatis Uno Paas uue e-kirja (tl 28), milles palus tutvuda ehitisregistri kannetega ning selgitas muu hulgas, et „[k]ahjuks on kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks kehtetuks tunnistatud ja sellekohane teade saadetud nii Teile kui mittetulundusühingule Soovidepuu […]“. Järgmisel päeval (s.t 05.01.2017) saatis kaebaja e-kirja (tl 29) Keila linnasekretärile, viidates e-kirjavahetusele, milles tulenevalt peaks olema kehtiv ehituslube, millest ehk U.Paas teadlik pole. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub selgelt: - 04.01.2017 on kaebajat teavitatud, et ehitusregistris on ehitusõigust puudutav teave, mille kohaselt on väikeehitise püstitamise kirjalik nõusolek kehtetuks tunnistatud; - lisaks nähtub samast kirjast, et kehtetuks tunnistamisest on teavitatud nii D.V. kui mittetulundusühingut Soovidepuu; 3
12. Vastustaja taotles 15.08.2017 menetluse lõpetamist, kuna kaebetähtaega on ületatud ja kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud pole. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada seisukoht menetluse lõpetamise taotlusele. Kaebaja jäi seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus oma algatusel tähtaja ennistamise põhjusi tuvastada ei saa, seega puudub vajadus analüüsida, kas sellised põhjused võiksid esineda. 13.
lg 1 p-i 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Nimetatud sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Seega lõpetab kohus
Menetluskulud 14.
lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas menetluse lõpetamisel, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja on kaebuselt tasunud 15 eurot riigilõivu (maksekorralduse kviitung, tl 15), mis tuleb tagastada määruse jõustumisel. 15. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.