← Eesti

2-17-10403/19

Obsah (5)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2018, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10403 Tsiviilasi Xxxx

) sätted.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

§ 97punkt 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kuna kostja on hageja isa ja hageja on alaealine laps, on kostjal hageja ees

§-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus. 17.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). 18.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast, s.o alates

  1. aastal 250 eurot ning
  2. aastal oli 235 eurot.
  3. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et elatise suurus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-12 p-st 17 märkinud, et kuna

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ja Riigikohtu lahenditest tuleneb, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, ei ole vaja selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega, kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, ei ole käesoleval juhul vajadust tõendada ega analüüsida hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. 4
  5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 07.07.2017 seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on vaidlustanud hageja nõude põhjendusel, et kostja tasub niigi hagejale elatist, analüüsib kohus, kas hageja taotlus on põhjendatud.
  6. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-04 rõhutanud, et vanem jätab oma ülalpidamiskohustuse täitmata ka juhul, kui ta annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja enda väidete kohaselt puudus kostjal enne
  7. aasta juulit kohustus hagejale elatise maksmiseks, kuna kostja juures elas hageja ema ja kostja teine ühine laps, keda kostja ülal pidas. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjaga koos ning kostja ülalpidamisel oli veel üks laps, ei vabasta kostjat kohustustest osaleda ka hageja ülalpidamises ning tasuda hagejale elatist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on varasemalt andnud hagejale põhjendamatult elatist ebapiisavalt, esineb alus tulevikku suunatud elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  8. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb alates hagi esitamisest, s.o alates 07.07.2017 hageja kasuks elatis välja mõista summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Kostjal tuleb hagejale elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  9. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista elatis summas 2820 eurot perioodil 06.07.2016-06.07.2017, kuna kostja jättis nimetatud perioodil hageja ülalpidamiskohustuse täitmata. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-16 ps 20 rõhutanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
  10. detsembri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
  14. detsembri
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  16. detsembri
  17. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).
  18. Kohus on 21.11.2017 e-kirjas (tlk 29) hagejale selgitanud, et olukorras, kus hageja soovib kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist, tuleb hagejal esitada tõendeid selle kohta, et hageja on hagiavalduse esitamisele eelnenud aasta jooksul kostjalt elatise tasumist nõudnud. Hageja on asunud seisukohale, et kostjalt elatise varasemalt tasumist tõendab hageja seadusliku esindaja 01.07.2016 e-kiri (tlk 32). Kohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud. Nimelt ilmneb 01.07.2016 e-kirjast, et see on edastatud aadressile xxxx. Samas on kostja esitanud kohtule hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel 04.02.2016 sõlmitud lepingu (tlk 37-39), mille punktidest 1.1.4 ja 2.1.4 ilmneb, et osaühing Xxxxjäi hageja seadusliku esindaja ainuomandisse. Seega on hageja seaduslik esindaja saatnud 5 01.07.2016 e-kirja sisuliselt iseendale, mitte kostjale. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja oleks kõnealuse e-kirja kätte saanud või sellele vastanud. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendaud, et hageja oleks tagasiulatuva elatise osas varasemalt kostja poole pöördunud ning nõudnud selle tasumist.
  19. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja tagasiulatuva elatise nõue täies ulatuses põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seda varasemalt nõudnud. Võttes arvesse Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-35-16 antud juhiseid, asub kohus seisukohale, et tagasiulatuv elatis tuleb kostjalt välja mõista 50% ulatuses hageja nõudest, s.o summas 1410 eurot. Kohus leiab, et selliselt võtab kohus arvesse kostja majanduslikke huvisid ega aseta kostjat ebamõistlikult raskesse olukorda, kuid samas arvestab ka hageja õigusega saada kostjalt ülalpidamist oma igapäevaste vajadustega seotud kulude kandmiseks. Kohus võtab kostja majandusliku olukorra hindamisel arvesse asjaolusid, et kostja ise on avaldanud, et talle kuulub nii kinnisvara kui ka äriühingute osakuid, kuid samas on kostja käesoleval ajal töötu. Kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise nõue 50% ulatuses rahuldada mõne talle kuuluva kinnisasja või äriühingu osaku realiseerimise kaudu ilma, et kostja satuks ebaproportsionaalselt kahjustavasse majanduslikku olukorda vaatamata sellele, et kostja on töötu. Seega rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude summas 1410 eurot.
  20. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 on hagihind 4935 eurot. Menetluskulud
  21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.