lg 1 p-s 6 sätestatuga väites, et kuna Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond on esitanud tema juhatuse liikmele kontrollitaval perioodil eriotstarbelise kütuse ostmist hõlmava kahtlustuse, on tal õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, millele vastamine tähendaks enda õiguserikkumises süüdi tunnistamist.
lg 1 kohaselt lasub maksuhalduril uurimiskohustus, mille kohaselt peab ta maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusummade määramisel arvestama kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
lg 2 sätestatuga on talle selleks antud lai kaalutlusõigus otsustamaks kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, nende liigi ja ulatuse ning otsustamiseks kogutavate tõendite vajalikkuse üle. Maksukohustuslasele, tema äripartneritele ega ühelegi muule isikule pole seaduseandja ette näinud õigust otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud ning millised seda pole. 6. Maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ja dokumente lisaks kontrollitavale isikule ka kolmandatelt isikutelt, on kehtestatud
Esimesena osundatu kohaselt vabaneb kolmas isik andmete esitamise kohustusest üksnes juhul, kui tal on seadusest tulenev õigus seda teha. Vastavad juhud on ammendavalt üles loetud
lg 1 2 seitsmes punktis ning kaebajat on sellekohasest õigusest korralduses ka teavitatud. Kaebaja osundab küll punktis kuus nimetatule, milline võimaldab enda õigusrikkumises süüditunnistamist tähendava teaba andmisest keelduda, kuid on seejuures tähelepanuta jätnud, et vastava õiguse olemasolu ja tegelik kasutamine ei saanud vastustajale korralduse koostamise ajal veel kuidagi teada olla, sest selle põhjendatuse ja realiseerimise üle otsustamine saab tema poolt toimuda alles siis, kui vastustaja on talle oma nõuded teatavaks teinud. 7. Kaebaja väidetel puudus vajadus tema tülitamiseks, sest on kõik vajalikud dokumendid on juba maksuhalduri valduses ning ta on tehingute toimumist kinnitanud.
lg 2 näeb ette kohustuse pöörduda maksukohustuslase poole enne, kui maksuhaldur hakkab teavet nõudma kolmandalt isikult. Samas ei välista see kohustus aga otse kolmanda isiku poole pöördumist siis, kui maksuhaldur tahab kinnitust maksukohustuslase väidetele või kui tal on asja õigeks lahendamiseks vaja niisugust teavet, mida maksukohustuslasel olla ei saa. Vaidlustatud korralduse viited kontrollitavale äriühingule antud korralduse mittetäitmise kohta ja soovile teha kindlaks poolte vahel toimunud tehingute kõik asjaolud, lubavad selgelt järeldada, et antud juhul on vastustaja eelnimetatud nõuet järginud ning tal on tekkinud igati põhjendatud vajadus täiendavate andmete ja dokumentide küsimiseks just kaebajalt. Käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel omavad muuhulgas tähtsust ka kauba päritolu ja liikumisega seonduvad asjaolud. Seetõttu võib kontrollitaval perioodil sõlmitud tehingutega seotud teave olla vajalik ning selle nõudmist pole põhjust pidada kaebaja ülemääraseks tülitamiseks. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt saab üksnes maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel otsustada selle üle, millised toimingud või tõendid on konkreetses maksuasjas asjakohased ja vajalikud. 8. Kaalutlusõiguse alusel langetatava otsustuse kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. HKMS § 158 lg 3 tulenevalt saab kohus uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse üldised eeldused on kehtestatud HMS §-s 54. Need nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetega vastavuses. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide saamiseks antava haldusakti täpsemad nõuded sisalduvad
Neis sätestatu kohaselt tuleb vormistada
sätestatud nõuetele vastav kirjalik korraldus, milles peab olema märgitud selle maksukohustuslase andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. 9. Vaidlusalune korraldus vastab neile nõuetele, sest selles on olemas kõik
lg-s 3 loetletud andmed, selgelt on ära nimetatud see äriühing, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse ning piisava arusaadavusega on põhjendatud ka seda, miks on teabe küsimine kaebajalt vajalik. Kohtule esitatust ei nähtu ka seda, et antud asjas saaks esineda haldusakti õiguspärasuse üldiste eelduste rikkumist. 10. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt tasutud 15 euro suurune riigilõiv HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu puuduvad antud asjas hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.