1-16-2568/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2568 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2018 määrus, millega jäeti Maksim Romanov (ik 38306123711) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maksim Romanov, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. märtsi 2018 määrus, millega Maksim Romanov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Maksim Romanov kannab Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu
7. septembri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 184 lg 1 alusel 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvates maha eelvangistuses viibitud aja, mõisteti lõplikuks karistusteks 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust alates M. Romanovi kinnipidamisest
9. juunist
10. Kohtuotsus jõustus
11. jaanuaril
12. Karistustähtaja lõpp saabub
13. novembril
16. veebruaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid M. Romanovi vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta M. Romanovi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
17. Viru Maakohtu
18. märtsi
19. a määrusega jäeti M. Romanov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused M. Romanovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et loeb positiivseks, et M. Romanovil on elukoht ning sõbra toetus. Samuti on kiiduväärt, et M. Romanov osaleb taasühiskonnastavates tegevustes, tööhõives ning on alustanud riigikeeleõpet. Sellele vaatamata oleks M. Romanovi vabastamine ennatlik: tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda käituda õiguskuulekalt ka vangistuses. Seetõttu puudub alus arvata, et M. Romanovi puhul oleks risk uute kuritegude toimepanemiseks madal või väheoluline. Lisaks arvestas kohus, et M. Romanovit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Ta on kuuel korral kandnud ka vanglakaristust. Samuti on M. Romanovit määratud kriminaalhooldusele – ta rikkus registreerimiskohustust ja pani toime uusi kuritegusid. Ka see näitab, et uute kuritegude toimepanemise risk ei saa olla madal. Varasemate kuritegude eest mõistetud karistused ei ole pannud M. Romanovit kuritegelikust elust ja õigusrikkumistest loobuma. Väheoluliseks ei saa pidada asjaolu, et M. Romanov on alates
20. eluaastast toime pannud süstemaatiliselt vargusi. Tal on väljakujunenud kriminaalne mõtlemine ja käitumismuster. Seetõttu leidis kohus, et M. Romanov ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ning järjekordse kriminaalhoolduse läbimise perspektiiv on pigem negatiivne. Kohus arvestas, et M. Romanovil on diagnoositud narkosõltuvus. Ka pärast asendusravi saamist on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. See suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti on oht, et M. Romanov, kellel on rahalisi nõudeid 3376,52 euro ulatuses, hakkab hankima sissetulekut kriminaalsel teel. M. Romanovil on küll soov asuda tööle endisesse töökohta, ent garantiikiri ettevõttest puudub. Ka kriminaalhooldusel olles tarvitas M. Romanov kanepit, mis näitab, et tal puudub motivatsioon loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemine suurendab riskikäitumist ega aita kaasa taasühiskonnastamisele. M. Romanovit on kerge mõjutada narkootikume käitlema, kuna tegemist on sõltlasega. Kohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on M. Romanovi puhul täidetud 1 aasta ja 8 kuud enne karistuse lõpptähtaega. Eksisteerib suur oht, et M. Romanov paneb vabanedes toime uue kuriteo.
21. Määruskaebuses taotleb M. Romanov maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Määruskaebuse esitaja leiab, et tema iseloomustus on koostatud selliselt, et see tekitaks lugejal M. Romanovist negatiivse arvamuse. Iseloomustuse koostamisel kasutati vananenud andmeid. Sellise hindamiskriteeriumi järgi saab kohtunik teha järelduse, et M. Romanov on ka 10 aasta pärast sõltlane ja kaldub kuritegeliku eluviisi poole. Kohus pööras samuti tähelepanu M. Romanovi käitumisele karistuse kandmise ajal, mis on aga ebaoluline võrreldes negatiivse iseloomustusega. Sel moel kujunes kohtul veendumus, et eksisteerib suur risk, et kui M. Romanov vabastatakse elektroonilise valvega garanteeritud elukohta, naaseb ta endise elu juurde, kuna ta on sõltlane. M. Romanov ei ole nõus, et poole karistusaja pealt teda vabastades pöördub ta endise eluviisi juurde, sest sellisest arvamusest võiks ka järeldada, et kui ta kannab karistuse lõpuni, siis kaovad uue kuriteo tõenäosuse protsendid iseenesest nagu ka kalduvus pöörduda endise eluviisi juurde. M. Romanov palub anda endale võimalus ja lubab seda mitte kuritarvitada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
23. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Romanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
24. Sisulise poole pealt määruskaebuses väited, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaksid ei leidu. Kaebusest nähtub, et M. Romanov pole nõus enda iseloomustusega ja leiab, et see on tehtud 2 vananenud andmetele tuginedes ning arvestades negatiivset, ent milliseid andmeid ta ümber lükkab, määruskaebusest ei nähtu. Kohus peab KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid vaagima kogumis ning praegusel juhul see nii on ka toimunud. Kohtumäärusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohus leiab, et M. Romanovi varasemast elukäigust, tema isikust ning käitumisest karistuse kandmise ajal lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et M. Romanov jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kuna M. Romanov ei ole esitanud määruskaebuses ühtki asjaolu, millega maakohus määrust tehes ei arvestanud ega põhjendanud, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on kohus rikkunud, siis märgib kohtukolleegium üksnes, et nõustub maakohtu põhistatud lahendiga M. Romanovi vabastamata jätmise osas.
25. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus