← Eesti

2-18-3099/12

Obsah (7)§ 22§ 1§ 23§ 171§ 31§ 55§ 65

2-18-3099 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 24. aprill 2018 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-3099 Tsiviilasi Liis Lanno avaldus enda

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. aprillil 2018 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on AS-is SEB Pank arvelduskonto EE111010010570624019, mille saldo 19.03.2018 seisuga on 35.84 eurot ja kogumiskonto EE731010031374668221, mille saldo 19.03.2018 seisuga on 0.44 eurot. Ehitisregistri andmetel ei ole Liis Lanno nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete 2

(5)2-18-3099 kohaselt ei oma ega ole kunagi Liis Lanno kinnisasju omanud. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Liis Lanno nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu ei ole isiku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Liis Lanno’l on avatud pensionikonto nr xxx, saldo 11.04.2018 seisuga 3 481.29 eurot. Maanteeameti registreerimisosakonna poolt edastatud andmete kohaselt ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud Liis Lanno nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt esitatud andmetel on Liis Lanno sõlminud liikluskindlustuse lepingu, poliisi number xxxx, AS-iga Inges Kindlustus sõiduki xxxx, reg.märk xxxx, kindlustamiseks, kindlustusperiood 13.10.2017-12.04.
  1. Isiku rolliks on märgitud kindlustusvõtja, sõiduki omanik. Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu 2013 - veebruar 2018 kokku 41 060.95 eurot. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on Liis Lanno igakuiseks sissetulekuks töötasu xxxx Eesti AS-ilt 750 eurot (bruto). Võlgniku selgituse kohaselt tasutakse talle vahest lisatasu 100 eurot, kuid mitte igakuiselt. Järelepärimiste teel kogutud andmetel on võlgniku varaks igakuine sissetulek kokku 750-850 eurot (bruto). Mistahes muu vara puudub.
  2. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 25 825.22 eurot, s.h: Inbank AS-i nõue, kokku 1 374.05 eurot, millest sissenõutav on 44.55 eurot; IPF Digital Estonia OÜ nõue 2 243.87 eurot; Bondora AS nõuded kogusummas 9 472.87 eurot, sh sissenõutavad kohustused 407.31 eurot; Telia Eesti AS-i nõue 342.18 eurot; Placet Group OÜ nõue 916.51 eurot. Täitemenetluse registris puuduvad Liis Lanno suhtes andmed. Ajutine haldur edastas võlgniku kohustuste väljaselgitamiseks teabenõuded muuhulgas AS-ile Coop Finants ja Esto AS-ile, kes ei ole järelepärimisele vastanud. Ajutine haldur on viidatud isikute puhul lähtunud võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud varade-võlgade nimekirja kantud nõuete suurustest, s.o AS Coop Finants 9 524.93 eurot ja Esto AS 2 292.99 eurot. Liis Lanno esitas 17.03.2018 avalduse arvelduskonto osaliselt aresti alt vabastamiseks. Ajutine haldur märgib, et andis 19.03.2018 nõusoleku Liis Lanno’le kasutada tema arvelduskontol olevat raha 500 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või -nõudmise aluseid.
  3. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et võlgnikul puudus igakuine sissetulek, mille tulemusel puudusid vajalikus ulatuses rahalised vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks ja samal ajal jooksvate kulude kandmiseks. Rahalise olukorra parandamiseks võeti aga uusi kohustusi, mille täitmiseks vahendeid ei olnud ega ole piisavas ulatuses tekkinud. Ajutise halduri poolt kogutud ja esitatud andmetest tulenevalt puuduvad Liis Lanno’l rahalised vahendid võetud kohustuste koheseks täitmiseks täies ulatuses. Arvestades, et võlgniku varaks on vaid igakuine töötasu (750-850 eurot, bruto), siis on võimalik kohustusi täita osaliselt arvelduskontole laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Eeltoodust ja seda, et võlgniku kohustuste maht on 25 825,22 eurot, millest on sissenõutavaks muutunud vähemalt 3 612,24 eurot arvesse võttes, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks võib lugeda kohustuste sissenõutavaks muutumise aega (2018 a algust). Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on (laenu)kohustuste võtmine, jättes hindamata kohustuste nõuetekohase täitmise reaalsed võimalused lähtuvalt igakuistest sissetulekutest. Võlgnik on maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes.

Tegemist on maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu. 9. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 560 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja ülejäänud summa 3

(5)pankrotivara arvelt; 3) EE
  1. ajutise halduri tasu kanda Maarja Roht’i 2-18-3099 arveldusarvele nr KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde.
  3. Ajutine haldur jäi aruande juurde ning täpsustas, et kuna on esitatud avaldus võlgadest vabastamiseseks, siis

§ 171lg 2 aluseid ei esine.

Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  2. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Võlgniku seletuste kohaselt töötab ta xxxx Eesti AS-is ja tema sissetulekuks on 750-850 eurot (bruto). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 25 825.22 euro ulatuses. Võlgnikul muud vara ei ole ja tema sissetulekuks on ainult töötasu. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused praktiliselt 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 17.05.2018 kell 13.00. Ajutise halduri tasu 16.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole 4

(5)2-18-3099 pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 17. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 560 eurot, s.o 80 eurot tunnis (sh sotsiaalmaks 33%). Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu 560 eurot hüvitamist Maarja Roht’ile, selliselt et 397 eurot hüvitatakse riigituludest ning 181 eurot pankrotivara arvelt.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%) ja pankrotivara arvelt 163 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.